Boor
| 5 |
3 2 |
| B 10,81 |
|
| Boor |
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 10 ja 11. Stabiilseima radioaktiivse isotoobi massiarv on 8 ja poolestusaeg 0,84 s.
Boor on poolmetall.
Normaaltingimustel on ta tahke aine, mis esineb mitme kristallmodifikatsioonina, mille sulamistemperatuur on 2076 kraadi Celsiust (2349 kelvinit).
Kuna Boor kuulub perioodilisustabelis IIIA-rühma, siis on tema oksüdatsiooniaste ühendites valdavalt +3. Kolmevalentsel booril on vaba orbitaal; seetõttu on ta hea aktseptor ning annab doonor-aktseptorsidemeid, isegi üksiksidemetega, moodustades kolme otsaga sideme: üks elektronpaar seob samaaegselt kolme aatomit tema ümber.
Boorhape on nõrk hape. Vesinikuga moodustab boor mitmesuguseid boorhüdriide, mis on tugevad redutseerijad.
Raviomadused
muuda| Vikisõnastiku artikkel: boor |
Boor ennetab liigesepõletiku tekitatud allergiat ning põletikku ja luuhõrenemist ning leevendab menopausil kuumahooge ja öist higistamist. Boor mõjutab verehüübefaktoreid ja parandab peaaju funktsioone. Boori vähesus organismis häirib kaltsiumi ja magneesiumi ainevahetust, kilpnääret, tasakaalu suguhormoonides ja närvisüsteemis. Boor aitab kaltsiumil imenduda kõhredesse ja luudesse.
Boori liigne tarbimine tekitab iiveldust, oksendamist, nõrkust, dermatiiti ja skeleti väärarenguid.
Boori leidub õunas, apelsinis, punases viinamarjas, pirnis, ploomis, kiivis, avokaados, sojaoas, pähklis, kikerhernes, sarapuupähklis, sõstras, punases aedoas, läätses, maapähklivõis, oliiviõlis, tomatis, sibulas, kartulis, veinis ja õlles.[1]
Viited
muuda- ↑ Kuidas aitab boor luid?, Õhtuleht (vaadatud 8.2.2016)