Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 3

Pole vist õigete suunata märksõna "Mainor" sellenimelisele kõrgkoolile. Mainor oli mingi täiendusõppe-, konsultatsiooni- või arenduskeskus, mida te ei mäleta. Seal valmistati ette IME programmi ja muid ärkamisaegseid asju, sealtpoolt olid nii ruumid kui ka võeti olulisi inimesi palgale. Erakõrgkool tekkis pärast selle tol ajal suht uue hoone erastamist. Arvan, et suunamine tuleks praegusest kõrgkooli artiklist ära lahutada, pigem sõib see olla "Vaata ka". Artiklis "Mainor" võiks sellest 1980ndate teise poole asutusest kirjutada, kui leida selleks allikaid. Ei mäleta ka täpselt, mis selle asutuse täisnimi oli, aga see kuulus vist Kergetööstuse Ministeeriumi alla ja oli tollal tuntud kui Mainor. Ssgreporter (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 00:33 (EET)

Selle nimi oligi Mainor (moodustatud sõnadest "majandus, informatsioon, organiseerimine") koos mingi kirjeldava osaga. Muidugi tuleks selle pealkirja all tollest asutusest kirjutada. Kuulus jah kergetööstuse ministeeriumi alla. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 00:52 (EET)

Googeldades sõnaga Mainor võid leida, et AS Mainor on asutatud aastal 1992 ja asub Lõõtsa 6 (Walter Zappi maja, Ülemiste City). Kuid IME programm valmistati ette Ülo Pärnitsa Mainoris (kus minu mälu järele töötasid Edgar Savisaar, Hardo Aasmäe ja teised) ning see asutus asus Friedrich Kuhlbarsi tänaval. AS Mainor võis tõesti saada asutatud aastal 1992 Mainori baasil. Aga selleks oleks mõistlik otsida mõnest 80-ndate lõpu 90-ndate alguse paberteatmeteosest (millisest, jään kahjuks vastuse võlgu).--Juhan121 (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 01:29 (EET)

Ka siinses otsingus tuli ette AS Mainor ja et see AS (ehk Ülo Pärnits) ostis Ülemistes midagi. Päritolu on neil sama, aga siis peaks olema ehk eraldi artikkel Mainor AS? 1992 võib olla toonase Mainori erastamise aeg. Ssgreporter (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 01:41 (EET)

Leidsin äsja Vilja Savisaare artiklist, et ka tema oli 1980ndate lõpus tööl "konsultatsioonifirmas "Mainor"". Nii et seda nime võib mitmel eri kujul veel mitmes artiklis olla. Ssgreporter (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 00:58 (EET)

Juba alustasin artiklit Mainor ja kontrollisin ka mõnevõrra linke. Ssgreporter (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 01:29 (EET)

Üldist arutelu ei tarvitse käsitse arhiveerida. Sellega on viimasel ajal tegelenud KrattBot. (Teda vist saab panna ka teisi lehti arhiveerima.) 88.196.241.249 6. jaanuar 2015, kell 19:22 (EET)

Vaatasin jah, et bot on viimasel ajal toimetanud. Lisasin arhiivisissekannete vahelise navigeerimise ja selle kõrval tundus sobilik olevat ühtlasi natuke vanemat kraami arhiivi lükata. Eks edaspidi jätan selle botile ;) Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 19:27 (EET)

Tere Ivo! Aitäh inglise keelse versiooni korrigeerimise ja õigesse kohta paigutamise eest. Olemas on mul ka saksa keelde tõlgitud tekst aga juhe on suhteliselt koos ega oska seda kuidagi saksa keelsesse wikisse ülesse panna. Saaksid sa mind aidata? Saaksin saata tõlgitud teksti sulle näiteks emaili peale? Isegi piltide pealkirjad on kenasti tõlgitud :) Või siis avad nn lehe ja edasi ma saan vast juba ise hakkama :)

Ette tänud,

Eneli

Mitte et ma oleksin otseselt vastu ühegi artikli kustutamisele, mis sa ära kustutasid täna, kuid minu arvates võiks oodata mingi mõistliku aja enne artikli kustutamist. Näiteks kaks nädalat alates sellest, kui kustutamise mall pandi. See annab inimestele veidi aega arvamust avaldada. Taavi (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 01:23 (EET)

Kuid kui artikkel on 1)n.n. "originaaluurimus", lisaks 2)kaldub vandenõuteooriaks, siis on aimus õige tegegus kustutamine. --Juhan121 (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 01:30 (EET)

Ainus, mille kohe peaks ära kustutama, on vandalism. Originaaluurimus ja vandenõuteooria on juba liiga subjektiivne määratlus, millega kõik kasutajad ei pruugi nõustuda. Taavi (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 01:41 (EET)

Tihtilugu seisavad meil kustutamist ootavad artiklid aastaid. Kui keegi tahab seda konkreetset artiklit lappida, siis võib selle alati taastada, kuid ma kahtlen sügavalt antud artikliteema üldises tähelepanuväärsuses. Ivo (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 02:28 (EET)

Jätk üldises arutelus.

Hi! I left you message in your Meta-Wiki talkpage about your Minority translate project. --Ochilov (arutelu) 9. märts 2015, kell 15:37 (EET)

Fotovõistluse kohta - olen kohal laupäeval Reval Cafe's - Melilac (arutelu) 25. juuni 2015, kell 21:06 (EEST)

Hello. I tried recently, but the tool hangs on splashscreen. The last log says: "ERROR JavaFX Application Thread minoritytranslate.model.bots.LoginProxy - Failed to fetch bot, because the wikiType is missing for langCode et". What's wrong? --Renessaince (arutelu) 31. märts 2015, kell 18:49 (EEST)

One would assume a Java application works the same on all systems... Basically what happens here is that the program tries to download language information from the wiki and fails for some reason. Can you send me the log file?

The program should create a folder somewhere in your documents, user root or use the mtdata folder instead. You can manually place wikis.json there. This should get the program running until I fix this bug. If there is already a wikis.json there then please send me it. Thanks for reporting! Usinväikebotikene (arutelu) 1. aprill 2015, kell 10:53 (EEST)

Here is the log. --Renessaince (arutelu) 1. aprill 2015, kell 11:31 (EEST)

The next log, after successful start, but unsuccessful source article adding. The program just tells «Queuing» for some time at the right bottom corner, then it dissappears, but both windows are still empty. --Renessaince (arutelu) 1. aprill 2015, kell 13:39 (EEST)

This seems to be a problem on your end. I suspect it has something to do Microsoft not supporting Windows XP anymore. Do you have any problems logging to facebook, wiki or any SSL (https) secured websites? Especially facebook, since I know that it complains if there are SSL problems. I might be able to do a workaround, but this would mean ignoring security concerns, which I'm not too keen on. Usinväikebotikene (arutelu) 1. aprill 2015, kell 14:49 (EEST)

Yes, I tried to use this tool at home computer, and it really hasn't such issues. Probably we have some restrictions at work, so doesn't matter. BTW, Minority Translate starts at home without needing to manually put wikis.json into user documents folder. I have another question now: it doesn't really «translates» articles, just simplifies window-to-window editing and comparison, does it? --Renessaince (arutelu) 2. aprill 2015, kell 00:11 (EEST)

Yes, it's designed to make life easier for translators and not to do their job. Even thou, we'll soon most likely add some machine translation support as well, but this isn't the highest priority. It is virtually impossible to do any decent machine translation for small languages anyway and thous are the ones that actually need it the most (one of my longer comments on this topic).

MT could be described as a CAT tool for Wikipedia. It isn't a problem to create 100+ short articles with it under 1 hour. So it is rather suitable for fast article creation. Ivo (arutelu) 2. aprill 2015, kell 00:36 (EEST)

Uuendasin ajalooportaali. Kas uus lahendus sobib?--Postituvi (arutelu) 5. aprill 2015, kell 21:33 (EEST)

Päris uhke. Hea töö! Ivo (arutelu) 5. aprill 2015, kell 22:46 (EEST)

Aitäh! Jätkan teiste portaalide uuendamisega --Postituvi (arutelu) 5. aprill 2015, kell 22:57 (EEST)

Kuna Eesti Vikipeedia on väga väike, ei näe ma mõtet, et meil oleks üle 30 portaali. Võiksid jääda ainult peaportaalid, alamportaale poleks vaja. Et portaale hakataks kasutama, on vaja, et need kõik (ca37 portaali) oleksid huvipakkuvad (nädala-/kuuartiklitega) ning informatiivsed.
Seega pakun, et võiks alamportaalide valitud põhiinfo (kategooriapuud ning lingid) paigutada põhiportaalidesse ning seejärel aegamööda korrastada. Alamportaalid võiksid jääda linkimata (nii avalehelt ning portaalidelehelt), sest väikesed portaalid, mida keegi ei uuenda, kukutavad mainet ka suurematel, korrastatud portaalidel. Postituvi (arutelu) 8. aprill 2015, kell 13:59 (EEST)

Osa alamportaale on tekitatud just nimelt inimeste poolt, kel on (oli) suur huvi konkreetse valdkonnaga tegeleda. Ma ei näe põhjust neid portaale sulgeda. Küll võiks aga vast tõesti likvideerida lingid mitteeksiteerivatele alamportaalidele. Avalehelt neile linke ei vii.

Pean tõdema, et tegelikult ei uuendada ka suuremates vikides tihtilugu eriti kord loodud portaale. Selles mõttes ei näe ma ka vajadust neid pidevalt ajakohastada. Kui juba kord aastas midagi üle saab käidud siis on hästi küll. Samuti rakendatakse mujal tihti süsteemi, kus valitud artikli ja pildi näitamisel tehakse juhuslik valik nt 5 võimaluse seast. Ivo (arutelu) 8. aprill 2015, kell 15:24 (EEST)

Sel juhul oleks mõtekas näiteks leida 31 artiklit, pilti, faktidelehte ning lasta portaalilehel iga päev näitamiseks erinevaid artikleid, mis korduvad kuust-kuusse? Postituvi (arutelu) 8. aprill 2015, kell 15:59 (EEST)

See on kindlasti üks võimalus. Samas on seda päris palju ja mitmete portaalide juures võib sellega raskeks minna. Kunagi oli mul mõttes ka esilehele nii asju lisada, et tekitab 356 sisulehte ja siis vahetab nende vahel, ega selle täitmiseks polnud materjali. Ivo (arutelu) 8. aprill 2015, kell 16:02 (EEST)

Äsja avastasin, et Harju KEKi tehnotalituse hoone artiklisse (jõudsin juba unustada, et selline üldse tehti) lisati pildid. See pildiseeria lööb mind tummaksǃ --Hirvelaid (arutelu) 8. aprill 2015, kell 17:46 (EEST)

Hea, kui meeldib. Piltide autor on muidu Valdur Vacht, kellega ma olen Keila LV-st suhelnud. Ivo (arutelu) 9. aprill 2015, kell 01:09 (EEST)

Jah, seda tahtsingi küsida. Igal juhul helde annetus Vikipeediale (neilt, kes igapäevaselt kaastööd ei tee). --Hirvelaid (arutelu) 9. aprill 2015, kell 09:04 (EEST) pole

Meil on siin jah artikli arendamisse kaasatud võrdlemisi lai seltskond. :) Ivo (arutelu) 9. aprill 2015, kell 13:01 (EEST)

Vaata palun seda piltiː [1]. Mina näen pildil, et kaks hoonet on ühel joonel ja nende vaheline kaugus on väike, nii umbes neljandik või viiendik algkoolihoone pikkusest. Aga mida Sina pildispetsina siit välja loed? Võrdle pildiga [2]. Vaata ka Google Mapsist Pargi t 2. Kuidas saab esimene pilt nii petlik ollɑ? --Hirvelaid (arutelu) 13. aprill 2015, kell 21:22 (EEST)

Eksitada aitab see, et tagumine hooneosa on tänavaäärest kaugemal (nagu on näha fotol "Keila ajalugu 22.jpg"), kuid esiplaanil olev aed aitab seda asjaolu väga hästi varjata. Nõnda jääb mulje, et hooned on tänavaäärest samal kaugusel. See illusioon sööb omakorda väga petlikult vahelt ära tolle majaosa, mis tegelikkuses jääb algkoolihoone varju. Ivo (arutelu) 13. aprill 2015, kell 21:59 (EEST)

Oletame, et tagumine hoone ongi algkoolihoonega samal joonel ja sama kõrge. Üritaks nüüd ette kujutada, kuidas pilt hakkab välja nägema. Mille poolest erineks praegusest pildist? Huvitav, kas see on labane kujutava geomeetria küsimus? --Hirvelaid (arutelu) 13. aprill 2015, kell 22:53 (EEST)

Hoonete tänased asukohad ja mõõtmed on teada (nt Maa-ameti geoportaalist piisava täpsusega ülemõõdetavad). Eeldusel, et kahe äärmise, 1930. aastast pärineva hoone (L-kujulise idapoolse maja ja U-kujulise läänepoolse maja) asukohad ei ole aastate jooksul muutunud (keskmine hoone on ilmselt 1970-ndate alguses juurde ehitatud, nii et seda 1930. aasta pildil polnud), siis on ülesanne tõesti matemaatiliselt kontrollitav, kuid arvutus on pisut tülikas. Lihtsam oleks olukorda kontrollida standardse arhitektitarkvaraga, kus saab sisestada hoonete põhiplaanid ja kõrgused ning tarkvara võimaldab siis võtta vaateid soovitud punktidest.--VillaK (arutelu) 13. aprill 2015, kell 23:09 (EEST)

Väga hea mõte! Viin selle ellu. Esmatutvus geoportaaliga oli positiivne. Plaanimõõdud sain kergelt kätte. Kõrguse hindan ise. Vaatleja asukohtadega tuleb mängimist. Katsetuse värk, et pildil nähtu kätte saada. --Hirvelaid (arutelu) 14. aprill 2015, kell 08:32 (EEST)

Keskmine osa on uue maja lisamisest peale olemas olnud, kaks kooli olid põhimõtteliselt ühendatud, kuigi ühendust ei kasutatud (tuginen oma isa mälestustele, kes seal õppis). - Melilac (arutelu) 25. juuni 2015, kell 21:03 (EEST)

Veel veidi nõuküsimist: kui meil on ühe haldusüksuse territooriumil pildistatud foto, millele jääb aga suuremalt jaolt teine haldusüksus, siis kas taoline foto sobib pigem a: esimese b: teise või c: mõlema haldusüksuse artikli juurde? - Melilac (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 11:27 (EEST)

Soovitaksin pildistamiskoha üles märkida koordinaatidega ja kasutada ehk varianti b (las kategooria märkida seda kohta, mida fotol näha). ....Ja haldusreform nende kohtade paiknemist ei mõjuta? ;) Ivo (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 13:16 (EEST)

huvitav tähelepanek kasutaja:Melilaci poolt. Kaamera asukoha koordinaadid peavad kindlasti olema. Pildi kategoriseerimine on vist juba aga juhtumipõhine--Estopedist1 (arutelu) 16. oktoober 2017, kell 10:38 (EEST)

Mis siin huvitavat, küsimus tekkis seoses kavandatava matkaga Koiva kallastel, mis juhtumisi on piirijõgi. - Melilac (arutelu) 19. veebruar 2019, kell 20:16 (EET)

Kui pildistamiskoht ei ole üldtuntud, et seda saaks vastavalt kategoriseerida (commons:Category:Patkul viewing platform vs commons:Category:Views from Patkul viewing platform), siis võiks kategoriseerimine olla ikkagi pildil oleva järgi. Kui pildil on Koiva jõgi, siis võib ka kategooria olla puhtalt Category:Gauja ning mingit täpsemat kategoriseerimist pole tarvis. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2019, kell 23:48 (EET)

Mis sellisest esilehest arvad? Vaata minu versiooni siit. Selgitused on aruteluleheküljel. Postituvi (arutelu) 13. aprill 2015, kell 22:50 (EEST)

Panid avalehele uue päise, mille ka heaks kiitsid. Võib-olla võtaks uue avalehe kujunduse aluseks hollandi Vikipeedia avalehe, millelt see päis ka on võetud? See on soliidne: justkui teataks, et artiklid on usaldusväärsed ning asjalikud. Postituvi (arutelu) 14. aprill 2015, kell 12:50 (EEST)

See kujundusettepanek sarnaneb pigem nagu itaalia, portugali jt selliste esilehekülgedega. Hollandikeelse Vikipeedia esilehekülg on muidugi ka huvitav. Võib-olla võiks selle sama lehe alla teha ka ühe hollandi viki laadse versiooni. Võrdluse mõttes.

Aga kui sa kohendaksid esitust vastavalt seal arutelus tehtud ettepanekutele... kuidas see sulle sobiks? Ivo (arutelu) 14. aprill 2015, kell 14:20 (EEST)

Kõik muu peale päise (Tervitustabeli) on jah itaalia Vikipeediast, päis Hollandi omast. Võtan arvesse aruteluleheküljel tehtud soovitusi. Millega ma portaalid asendan seal lehel? Nädala pilt ei peaks olema üle terve lehe lai. Postituvi (arutelu) 14. aprill 2015, kell 18:11 (EEST)

Oled kirjutanud arutelulehel: Areng huvitav. Ehk võiks teha nii, et säilitades praegust kujunduse osa oleks vasakul ääres (lausega 60%) nädala artikkel, nädala sündmused ajaloos ja "kas teadsid, et" (sealsed faktid vastavad antud küsimusele ja nõnda võiks ka teema nii alata). Paremas ääres (40%) aga praegused 2 tekstikasti Vikipeediast. Ivo (arutelu) 14. aprill 2015, kell 01:09 (EEST). Mida sa mõtled praeguse kujunduse all? Kas sa mõtled praegust Eslehte või minu pool pakutavat? Minu esilehel ei oleks see sobiv, sest see, et tabelite laiused erinevad (päis läbi lehe, esimene tabel 55-45; teine tabel 15-85; kolmas tabel 50-50; neljas tabel 75-25), teeb lehe huvitavaks. Kui leht näeks välja selline: päis<br />tabel üks(vasakul: Nädala artikkel<br />Sündmused ajaloos<br />Põnevad faktid)(paremal:info Vikipeediast), ei tundu minujaoks see nii kaasaegne, mida see peaks olema. Postituvi (arutelu) 14. aprill 2015, kell 18:20 (EEST)

Kuidas kast konkreetselt välja näeb on minu jaoks kujunduslik detail. Mulle küll meeldivad mulle need nö vanad detailid, aga vajadusel võib ju ka muuta. Küll tahaks peaasjalikult näha, et millist sisu, millises mahus ja kus täpsemalt esitletakse. See on minu jaoks kõige olulisem ja siin ei ole ma pakutud esitlusviisiga päris rahul. Välimus võib ju attaktiivne olla, aga sisu peab hea olema. Lihtsalt välismus pole nii oluline.

Võid vabalt teha enda kastidega. Muutuva sisu esitlemisel on niigi oluline (ja seni alati jälgitud), et esitatud materjali maht oleks võimalikult vähe muutuv. See lubab ka võrdlemis edukalt kastide pikkuseid jms paika panna ning nõnda saad vabalt seda kujunduslikku mitmekesisust tekitada. Ivo (arutelu) 14. aprill 2015, kell 22:23 (EEST)

Mis sellel lehel mõtet riivab? Mis sisu eelnevas lauses väljatoodud lehel peaks parandama? Postituvi (arutelu) 14. aprill 2015, kell 22:45 (EEST)

Vastasin sinna. Ivo (arutelu) 14. aprill 2015, kell 23:14 (EEST)

Tere,
Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta siin.
--Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 23:06 (EEST)

Möödaminnes mainin, et see statistika, mis commonsi piltide kohta tegid on küll kena, aga seal on mingid lüngad sees.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. mai 2015, kell 08:22 (EEST)

Palun too näide. Mis lüngad? Ivo (arutelu) 1. mai 2015, kell 14:57 (EEST)

Ssgreporter ütleb, et saatis ühe loa ligi kuu aega tagasi. Pikne 3. mai 2015, kell 13:53 (EEST)

Huvitav. Mulle tundub, et vahel kaotab OTRS süsteem mingid kirjad kuhugi ära.

Ei näita midagi ja samuti ei leia ma ühtegi kirja otsinguga (va ühe aasta aega vana, millega on tegeletud ja millega samalaadne probleem oli). Ivo (arutelu) 3. mai 2015, kell 16:02 (EEST)

Ivo, kui sinu pakumine "pildiretk Vigalasse" veel kehtib, siis palun helista mulle või saada mulle oma telefoninumber (Kontaktandmed). LucSaffre (arutelu) 4. mai 2015, kell 19:06 (EEST)

__________________ Kui sa ei viitsi süveneda artikli arutelusse ja asud lammutama teise kaastööd ilma et kommenteeriks või arutleks ja toetad faktivigu ja ideoloogiat täis seisukohta, siis ei ole see mitte ainult vandalism vaid sülitamine kõige peale mida Vikipeedia endast kujutab. Ja pole mõtet õiendada teise inimese solvumise peale kui sa tuled lihtsalt vandaalitsed tema korrastatavates artiklites. Niiet lõpeta palun selline jama ära. Sinu lahmivaid blokeeringuid võtan kui tunnustust oma tööle --Hallsilm (arutelu) 4. august 2015, kell 21:12 (EEST)

Hi, can you block this vandal please? Thanks.--Syum90 (arutelu) 15. september 2015, kell 14:12 (EEST)

Hi Ivo,

I am working on Wiki Loves Science in Hungary. Unfortunately the Board of Hungarian chapter decided, not support the national competition. Therefore Hungary will be one of countries countries that don't have local jury. I ask you support me to make an upload wizard for Hungary. I have made a lot of effort to find partners between scientific associations, universities. I am optimistic.

Kalman

Greetings.

Could you create a long and detailed article about the in Estonian?

Thank you.

At a moment I have rather long to do list, so I wouldn't promise anything. Ivo (arutelu) 3. detsember 2015, kell 17:00 (EET)

I understand. Thank you, anyway.

 

The Wikimedia Foundation is currently running a consultation on the value and planning process of Wikimania, and is open until 18 January 2016. The goals are to (1) build a shared understanding of the value of Wikimania to help guide conference planning and evaluation, and (2) gather broad community input on what new form(s) Wikimania could take (starting in 2018).

After reviewing the consultation, we'd like to hear your feedback on on this survey.

In addition, feel free to share any personal experiences you have had at at a Wikimedia movement conference, including Wikimania. We plan to compile and share back outcomes from this consultation in February.

With thanks,

I JethroBT (WMF) (talk), from Community Resources 13. jaanuar 2016, kell 01:46 (EET)

Greetings.

Could you create Portaal:Aserbaidžaan in Estonian Wikipedia?

Thank you.

No. The portal system isn't that active in here. There is no point in it. Ivo (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 13:30 (EET)

 

Last December, I invited you to share your views on the value of Wikimedia conferences and the planning process of Wikimania. We have completed analysis of these results and have prepared this report summarizing your feedback and important changes for Wikimania starting in 2018 as an experiment. Feedback and comments are welcome at the discussion page. Thank you so much for your participation. I JethroBT (WMF), Community Resources, 9. veebruar 2016, kell 00:47 (EET)

Kas Te Ivo Kruusamägi ei leia tõesti teist kohta pori loopimiseks kui Wikipedia lehekülg?

Tead Nihkelist. Mind nagu tõesti väga ei huvita see täiesti jabur ja ebatarvilikult üles puhutud skandaal ning ma ei kavatse selle artikliga lähemalt tegelema hakata. Mis puudutab aga sind, siis sa oled Vikipeedias ja siin tuleb järgida siinseid reegleid. Omatahtsi sisu kustutamine on keelatud ja kui sa seda veel teed, siis blokeerin sind ära. Ega see mingi lasteaed pole. Kaua võib? Ivo (arutelu) 29. märts 2016, kell 12:05 (EEST)

Hi!

Iberocoop has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :)

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--Anna Torres (WMAR) (arutelu) 10. mai 2016, kell 17:24 (EEST)

Greetings.

Could you create the article en:Climate of Azerbaijan in Estonian?

Thank you.

Hea päiv lugupeetud Kruusamägi, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --217.66.156.111 18. august 2016, kell 18:38 (EEST)

Please don't spam people with this. Wikipedia isn't a site for PR campaigns. Ivo (arutelu) 18. august 2016, kell 19:31 (EEST)

Hi! I really enjoyed the meeting, this was kind of test of going to CEE meeting for me. I have promised a lot of stuff, but I probably don't remember about them all, so you can remind me some of them (I do remember about villages, Minority Translate). Juhan will probably will be happy with listing of Latvia's most important people :) --Edgars2007 (arutelu) 3. september 2016, kell 22:23 (EEST)

Kas sa oled viimaste muudatuste automaatse kontrollimise vastu? Küsimus ajendatud su väitest "Ma e7i ole üldse nõus automaatkontrolli vajalikkuse väitega. Seesugune asi ei tähenda kvaliteedi sisukohast midagi" (siit: [[3]]).

Ma näiteks ei viitsi suurt vaeva näha artiklite parendamiseks, kui pole teadmist, et viimaseid muudatusi keegi ei vaata. Kindlasti on mitmeid mu artikleid anonüümid pahatahtlikult muutnud, nt kustutanud viiteid väidetele--Estopedist1 (arutelu) 29. september 2016, kell 18:48 (EEST)

Kui ei ole kindel, et neid muudatusi ei pruugita vaadata, siis seda enam on vajalik, et asi oleks laitmatu kvaliteediga.

Ei ole mõtet süüdistada mingeid anonüümseid pahatahtlikke kurjameid. Neid meil sisuliselt siiski pole.

Sellisel kujul automaatne kontroll, nagu seda võib näha nt vene vikis (kus see üldse ei toimi) on täiesti mõttetu ajaraisk. Kontrollima peab, aga selleks on vaja mõistlikku protsessi. Ivo (arutelu) 29. september 2016, kell 19:02 (EEST)

Mina vaatan peaaegu kõik muudatused läbi, mõnikord jäävad mõned vaatamata. Kui meil on mõni inimene veel, kes vaatab, siis on sellega korras. Andres (arutelu) 29. september 2016, kell 19:21 (EEST)

Ma vaatan ise ka, aga pigem paraku pisteliselt. Ei jõua kogu aeg arvuti ligi olla. Ja ühtlasi pigem ignoreerin neid, kus miskit probleemi tõenäoliselt pole. Ivo (arutelu) 30. september 2016, kell 02:03 (EEST)

Muidugi, usaldatavate kasutajate muudatusi ei pea tingimata vaatama. Andres (arutelu) 30. september 2016, kell 08:45 (EEST)

miks see ruwikis siis ei tööta? Kas dewikis töötab? On muidugi imelik, miks kõik suurvikid viimaste muudatuste automaatkontrolli pole omaks võtnud. Mu meelest on see elementaarne. Mõtlemisainet: mis aga siis saab, kui kasutaja:Andres jääb 1 kuuks raskelt haigeks?--Estopedist1 (arutelu) 30. september 2016, kell 18:06 (EEST)

Nimetatud mehhanism aitab tõesti paremini tagada seda, et mõni artikkel kogemata kahe silma vahele ei jää. Aga see tekitab samuti juurde täiendavat tööd. Ning kohe kindlasti ei mõjuta see kuidagi üldisest kvaliteeti, sest see ei tekita juurde mingit täiendavat ressurssi probleemse sisuga tegelemiseks (pigem nõuaks see täiendavat tähelepanu ja meie kaastööliste hulga juures võib see tähendada, et summaarselt jõuaksime praegusega võrreldes vähem artikleid toimetada).

Kui Andres mõni kuu eemal on, siis juhtubki täpselt see, et rohkem vigaseid muudatusi pääseb läbi. Aga selle süsteemi olemasolul tekitaks see veel täiendava tööjärje, mida me ei suudaks hiljem mingi valemiga tasa teha.

Vene vikis (ja veel mõnes, kus see kasutuses on) ei jõua nad tehtud muudatustel silma peal hoida. Olen sageli kohanud isegi artikleid, kus on üle vaatamata viimased 10+ muudatust.

See asi võib suunata siinsete toimetajate tähelepanu rohkem viimaste muudatuste kontrollimise juurde, aga kuna meil on nende kõrval ka 10+ k probleemseks märgitud artiklit ja 100+ k artiklit, mida võiks täiendada, siis saab see tähelepanu suunamine toimuda ainult nende teiste artiklite arvelt (+ alles loomist ootav sisu). Näiteks võtan ja parandan mina sageli mingeid vanu artikleid selle asemel, et viimaseid muudatusi jälgida. Kui ma pööraks rohkem tähelepanu viimastele muudatustele, siis ma selle vanema kraamiga ma enam tegeleda ei jõuaks.

Samal põhjusel on kritiseeritud ka sinu väga kõikuva kvaliteediga artikleid. Toimetamist vajavat sisu on niigi rohkem, kui meil reaalselt ressurssi seda parandada. Selleks, et keskmine kvaliteet kasvaks, peab kas toimetajaid lisanduma või paranema lisatava materjali keskmine kvaliteet. Ja praegu pole mitte seda moodi, et toimetajaid lisanduks. Ivo (arutelu) 30. september 2016, kell 19:31 (EEST)

Ma ei tea, mis see automaatkontroll on, mis vene vikis ei tööta. See ei ole ju sama, mis ORES-e skoorid (projekt Vikipeedia:Märgendid)? Mille idee on lühidalt selles, et kui projekti masintöötluse algoritmile sööta ette küllalt tulemusi (20 000 muudatust tuleb kasutajate peale kokku läbi vaadata ja hinnata), siis programm õpib ära, millised muutused on kahjulikud (=millised administraator tühistaks). Igale muutusele pannakse skoor. Järelikult ei pea enam jälgima kõiki viimaseid muutusi, vaid ainult neid, mille skoor on madal. Skoore näeb praegu siit: http://tools.wmflabs.org/raun/?language=et&project=wikipedia&userlang=et. Loendis on potentsiaalsed halvad muutused roosa värviga tähistatud, mida kõrgem on %, seda suurem tõnäosus, et tegu on halva muutusega. Praegustest skooridest ei tasu järeldusi teha programmi toimimise kohta, algoritmi pole üldse treenitud. Teistes vikides, kus algoritmi on juba andmetega treenitud, saaks uurida, kui hästi see tegelikkuses toimib.

Muidugi, ainsad, keda see projekt huvitada võiks (kelle elu see potentsiaalselt lihtsustaks), on praegused viimaste muutuste jälgijad (kas on peale Andrese veel keegi?). Neid, kes viimaseid muutusi ei jälgi, ei huvita ka see projekt. Välja arvatud minusugused, kes huvituvad tarkvarast ja masinõppest (aga mind ei huvita jälle viimaste muutuste pidev jälgimine). Kellelegi midagi sunniviisiliselt ette sööta ei saa. Cumbril 30. september 2016, kell 20:33 (EEST)

Ei, see ei ole tõesti sama. Üks on en:Wikipedia:Reviewing (nt ru:Ионистор, kus 25 muudatust ootavad ülevaatamist) ja teine see skooripõhine asi.

Selle masinõppe asja puhul on pigem probleemiks selle oskuslik väljaõpetamine. Muidu näen selles reaalset kasutegurit, sest see võimaldaks kiiremini hinnata muudatuste asjalikkust. See Reviewing on aga minu meest suht kasutu. Aga ikkagi on omaette küsimus, kas selle ORES skoori põhise asja pealt saadav kasutegur oleks täna nii suur, et oleks mõtet sellega jännata. Meil pole selles osas hetkel eriti huvilisi ja nii jääks selle koolitamine 1–3 inimese peale. Ivo (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 00:25 (EEST)

Olen Wikilabelsi projektiga nüüd paar nädalat veidi tegelenud ja saan öelda, et see toimib. See, mis ma enne ütlesin – et skoorid on puusse – pole õige. Tegelikult see vahend avastab vandalismi päris hästi. Ta leiab küll rohkem vandalismi kui seda tegelikult on, st enamus tema poolt vandalismiks peetavad muudatusi on valepositiivsed. Aga see on normaalne ja ootuspärane ning vähendab ikkagi koormust: kõiki muudatusi ei pea läbi vaatama, ainult kõrge skooriga kahtlased muudatused. Olen ise viimaseid muudatusi ainult selle loendi kaudu jälginud ja leidnud sealt korduvalt selliseid tühistamist väärivaid muudatusi, mis teistel on kahe silma vahele on jäänud. Vaata ise, oma silm on kuningas.

Olen seda vahendit nüüdseks ka treeninud ja selle käigus tuhatkond vana muudatust läbi vaadanud. Võib-olla see on seda täpsemaks teinud. Ehkki ma ei tea, kas treenimine reaalajas kajastub või peab süsteemi administraator kuskil käsitsi liigutuse tegema.

Sisulisi vigu ta muidugi ei leia. Kuigi ma ei tea, äkki ta arvestab kuidagi ka kasutajanime või IP-d, mille alt muudatusi tehtud on. Et kui kellegi tehtud muudatusi on palju tühistatud, siis tema kahjulikkuse skoor tõuseb. See tööriist on minu jaoks praegu must kast, ma ei tea, kuidas see töötab. Cumbril 20. oktoober 2016, kell 00:10 (EEST)

Minu poolest võiks seda muudatuste skoorimise töövahendit õpetada küll. Ma lihtsalt ise ei viitsi sellega tegelda. Ja ega ma pole endale ka selgeks teinud, et kuidas seda kasutada.

Oleks huvitav, kui see leht muudatusi ka valdkonna (kategooria) alusel sortida suudaks (+ märkida olukorda, kui kategooriad puuduvad). Ivo (arutelu) 20. oktoober 2016, kell 00:36 (EEST)

Reviewing tekitab vene vikis olukorra, kus anonüümsete kasutajate parandused ei jõuagi lugejateni, sest neid ei jõuta kontrollida. Meil seda ohtu eriti ei ole, sest viimaseid muudatusi jälgitakse niikuinii. Aga kui iga kord tuleb märku anda, et muudatus on OK, siis see teeb tööd juurde ja läbi vaadata jõutakse vähem.

Peamine on aga see, et Estopedist1 ei saa veenvalt õigustada ebakvaliteetse töö tegemist sellega, et automaatsüsteem puudub. Kui tema põhimõte on niisugune, et tulebki kvaliteedile vilistada, siis tuleb kaaluda tema blokeerimist. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 15:02 (EEST)

Palun vaata Kasutaja:MarkoMitt/Okaspuud. Kvaliteeti sealt ei ole tulemas, aga ülesõitmine küll. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 10:12 (EEST)

Ma ei ole nõus väitega, et sealt ei ole kvaliteeti tulemas. Pealegi on see alles poolik ja arendamisel. Samuti ei leia ma seda, et praeguses väga lühikeses ja viitamata artiklijupis on üldse midagi sellist, mida peaks samas sõnastuses säilitama. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:13 (EEST)

Ei saa öelda, et töö tegija on vaadanud olemasoleva üle ning leidnud, et see on väärtusetu. Ta on võtnud klassifikatsiooni kohta (millest praegune artikkel räägib) eri allikatest kolm või neli ilmselgelt omavahel vastuolus olevat väidet ning pannud need rahumeeli kokku. Sellest jääb mulje, nagu ta ei saaks üldse aru, millest ta kirjutab. Mis kasu on siis viitamisest? Seevastu praegune artikkel tundub olevat asjatundlikult kirjutatud, kuigi viitamist pole. Pärineb vist aegadest, mil viitamist ei olnud. Võimalik, et on vananenud, aga ka praeguses artiklis on osa asjadest kindlasti vananenud, ja praeguse artikli versiooni seal pole, nii et põhjust üle sõit ei ole. Klassifikatsioonist tulebki esitada ajalooline ülevaade, kõiki versioone mainides.

Mulle tundub küll, et ta on taaskasutanud varasema artikli väiteid ja neid lihtsalt muutnud ning osasid ulatuslikult laiendanud. Varasem tekst on selgete puudustega ja selle glorifitseerimine on kohatu. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:11 (EEST)

Ma ei räägi üldse sõnastusest. Ma ei usu, et praegust artiklit on üldse vaadatud. Miks siis süstemaatika osa ei kõlvanud? Või ka "Vaata ka", miks link lehtpuudele ei kõlvanud?

Praegusel artiklil on küll mõned väiksed puudused. Aga ma ei näe mingit põhjust, miks selle oleks pidanud ära põlgama. Olemasoleva artikli mittevõtmine aluseks on reeglite rikkumine, mis on praegusel juhul põhjendamata. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:43 (EEST)

Võib-olla ma siiski eksin, sest "vaata ka" rubriigis on needsamad asjad, millegipärast ma neid varem ei märganud. Ja kategooriaid ei ole, kas kategooriad ka ei kõlvanud? Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:46 (EEST)

Vana artikli kõige väärtuslikum osa on just süstemaatika alajaotus. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:49 (EEST)

Kindlasti eksisid. Vaata artikleid ja nende sõnastust lähemalt. Ka see süstemaatika osa on samal kujul sees olemas. See on juba väga mitmes kord, kus väidad, et artiklist on üle sõidetud, aga ei märka, et tegelikult on varasemat teksti kasutatud. Kui ikka artiklisse 8000 tm jagu sisulist teksti juurde kirjutatakse, siis oleks nagu imelik arvata, et varasemad paar lauset jäävad täpselt samasse kohta ja täpselt samal kujul alles.

Mis puutub kategooriasse, siis alamlehekülgi ei kategoriseerita. Seepärast pole ka kategooriad. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:56 (EEST)

Jah, Sul on õigus, ma tõesti ei märganud, kuigi juba esimeses versioonis oli see süstemaatika osa sees. Tekst oli tundmatuseni muutunud. Võib-olla on varem ka nii juhtunud. Siis mul ei ole midagi öelda, palun vabandust! Kvaliteet on küll halvem, aga sisu tuleb juurde, ja hiljem saab jälle toimetada. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 16:16 (EEST)

No see süstemaatika osa on ikka üsna kopipeist varasemast. Lihtne ctrl+F tuvastab selle. Ja kvaliteedi osaga tehakse parajasti alles tööd. On loomulik, et poolikus asjas on puudusi. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 16:24 (EEST)

Jah, sellega ma ju äsja nõustusin.

Aga nimetus Coniferae on ikkagi täiesti kadunud. Seda, mida ma algul ette heitsin, ei ole. Nüüd ma palun ainult, et artiklit ei lubataks artikliruumi, kui seal on suuri sisulisi vigu (nagu praegu on). Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 16:36 (EEST)

Varasem kommentaar oli sinu väite Tekst oli tundmatuseni muutunud kohta.

Esiteks pole see tekst seal veel valmis ja teiseks järgneb selle mitu ringi kontrollimist. Seega on selgelt vara selle kohta mingit seisukohta võtta. Mõistetavalt ei lubata ei seda (ega ühtegi teist teksti) edasi artiklinimeruumi, kui seal esineb teadaolevaid puudusi. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 16:45 (EEST)

Ma ei mõelnud seda, et kopeeritud lõik oli tundmatuseni muutunud, vaid et juba esimese redaktsiooniga oli olemasolev artikkel tundmatuseni muutunud. Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 00:17 (EEST)

Ma räägin sellepärast, et oli ju jutt, et artiklit tuleb alustada esialgsest versioonist ning seda vastavalt vajadusele muutes ja võib-olla lõpuks ka päris ära kaotades. Mina olen nii aru saanud, et reeglid näevad seda ette. Ka hindajad peaksid kontrollima, kas esialgset versiooni on arvestatud. Kui artikkel on juba valmis, siis kahe versiooni kokkuviimine võib tunduda ülejõukäivana ja sellepärast sõidetaksegi üle. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:28 (EEST)

Allikas 7 ei tundu aktsepteeritav, sest see põhineb Vikipeedial. Pealegi on autor võtnud sellestsamast allikast kaks teineteisele vasturääkivat väidet, nii et kas ta sai allikast valesti aru või on allikas ise mittekvaliteetne. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:33 (EEST)

Ma kahtlustan, et ta ei loe arutelulehte. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:37 (EEST)

Division on vist põhikond, aga ma ei tea, kas seal on usaldatav jutt. Eksisin, see on hõimkond. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:39 (EEST)

Kui ta ei tee sugukonnal ja perekonnal vahet, kuidas saab siis arvata, et kvaliteet tule? Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:41 (EEST)

See on kõikjal ülimalt levinud viga ja tuleneb sellest, et ei osata kahtlustada inglise- ja eestikeelsete terminite seesugust lahkemist. Seda saabki õppida ainult juhul, kui keegi sellele veale tähelepanu juhib ja siis osatakse seda tulevikus arvesse võtta.

Pealegi, nagu ma ütlesin, siis töö on alles pooleli ja pole põhjust eeldada, et ta ei märkaks materjalidaga tööd tehes mingi hetk tehtud viga ja seda ei parandaks. Töö peab olema tema puhul valmima alles 17. oktoobri õhtuks ja sinna on veel päris hea hulk aega. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:11 (EEST)

Minu meelest Sa oled liiga optimistlik. On ju kohe näha, et ... ma parem ei ütle.

Ma saan aru, et võõraste ingliskeelsete terminitega võidakse eksida, aga perekondade ja sugukondade nimetusi ei saa ei eesti ega ladina keeles segi ajada. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:29 (EEST)

Leian, et igasugune vikipedist peabki olema loomult optimistlik. Ükski pessimist ju ei usuks (või pole vähemalt nii palju aastaid tagasi uskunud), et lubades suvalistel inimestel panustada on võimalik selle pealt ehitada kvaliteetne entsüklopeedia (milleni meil siin on küll veel palju aastaid tööd). Aga kui pole usku selle võimalikkusse, siis miks sellega üldse tegeleda? Samuti on optimistidel kombeks alahinnata mingi asja tegemiseks kuluvat aega, mis lubab neil edukamalt selliste tegevuste nimel panustada (kui inimesed oskaksid hästi asjade tegelikku ajakulu ja keerukust arvestada, siis oleks väga-väga palju asju tegemata). Kõige kindlam viis ebaõnnestuda on aga üldse mitte proovida. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 16:34 (EEST)

Ma ei rääkinud optimismist Vikipeedia võimaluste suhtes, vaid konkreetse inimese arenemisvõime suhtes. Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 00:17 (EEST)

Üks asi veel. Vaata näiteks Kasutaja arutelu:Akustav/Miniatuursatelliit. Ma olen Teelega ka sellest rääkinud. Kui kirjutajale öeldakse, et pane sinna koma, asenda seal vorm, muuda seal nii ja nii, siis ta võibki selle ära teha, aga ta ei õpi sellest midagi. Säärane õpetus on minu meelest mõttetu ressursiraiskamine. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 14:50 (EEST)

Selgelt on ju öeldud, et mis vormid on valed. Mida siis sellises positsioonis tegema peaks? Öelda, et seda polegi võimalik õpetada? Või mida sina sinna kirjutaks? Kritiseerida ju võib, aga mis on sinu positiivne programm? Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:11 (EEST)

Ma ju ei tea, mis selles kursuses üldse tehakse ja mis selle eesmärk on, aga õpetada korrektselt väljenduma seal ilmselgelt ei õnnestu. Näen ainult, et juhendaja teeb tühja tööd (noh, peaaegu tühja, sest midagi mõnel ikka külge jääb). Ma ei tea, kas ja kuidas on korrektset kirjutamist võimalik õpetada (kui keskkoolis see pole omandatud, siis võib-olla ongi lootusetu). Võib-olla peaks loobuma Vikipeedia ühendamisest väljendusõpetusega. Pole mehhanismi, mis tagaks artikli kvaliteedi. Sisulist hindamist ei toimu või on see pealiskaudne, ja mõnikord on kontrollijad ka keele asjus asjatundmatud (tekitavad isegi vigu juurde). Rohkem kasu oleks referaadist, mis toimub sisukursuse juures ning mille puhul hinnatakse nõudlikult eeskätt sisukursuse kvaliteeti. Kui sisu kohta kirjutatakse asjalik retsensioon, oleks ka toimetajatel sellest abi. Keelelisi konarusi on lihtsam parandada kui sisulisi. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:25 (EEST)

Antud hetkel ongi assistendi eesmärgiks tähelepanu juhtida levinud keelelistele vigadele ja teha seda lootuses, et (lähi)tulevikus tehakse neid tänu sellele vähem. Midagi ikka meelde jääb. Samuti on vaja praktikat, et seesuguseid asju meelde tuletada ja kinnistada. Ei ole ikka nii, et kui vahepeal aastaid midagi ei kirjuta, siis kõik on endiselt hästi. Loed aga ingliskeelseid tekste ja nii juhtubki, et sealt hakkavad mingid kombed üle tulema.

Sisulist tagasisidet annavad tudengite bakatöö juhendajad (kui annavad; aga kindlasti mitte poolikutele töödele).

Need konkreetsed kommentaarid seal lehel on assistendi proovitööks/harjutamiseks, sest see tudengitekst seal on niigi maha kantud.

Kui mingi (anonüümne) kaastööline teema x kohta artikli kirjutab, siis seda kontrollitakse oluliselt vähem kui neid artikleid. Jah, mõnedes esineb vigu, aga selleks see ongi vikis, kus teised saavad teksti edasi parandada ja täiendada. Tudengitele ei saa seada teistsuguseid nõudeid kui ülejäänud kaastöölistele.

Samuti ei mõista ma seda, kus sa ühel juhul kaebad, et meil pole siin piisavalt inimesi, aga teises kohas ei hooli sugugi võimalikust järelkasvust. Valdav osa vikipediste tegi algul vigu ja hiljem (reeglina) õpiti neist. Võib ju loota, et on võimalik kohe saada inimesi, kes millegi vastu ei eksi, aga see on ikka üks väga naiivne lootus. Ma ei kavatse oodata pool sajandit, et millal ükskord see viki siin miljoni artiklini jõuab. Kaastööliste baasi tuleb drastiliselt laiendada. See ei saa olla valutu, aga lõputu vindumine on veel palju hullem. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 15:52 (EEST)

Kas Sa tead nimetada kas või ühte inimest, kes tänu sellisele kursusele on hakanud Vikipeediale kaastööd tegema? Mulle tundub, et see viis järelkasvu kasvatamiseks on äärmiselt ebatõhus.

Mulle tundub, et töötada on mõtet eeskätt nende inimestega, kellel motiveeritus on juba olemas. Kohustuslik tegemine mittejõukohase tegevusega mõjub motivatsioonile pärssivalt.

Mul on üks mõte küll, millest ma olen korduvalt rääkinud. Kui niisugune kursus teha, siis on parem lasta ühe artikli kallale terve rühm inimesi. Ma ei tea, kui suur on optimaalne arv.

Vigu teevad niikuinii kõik, see polegi peamine.

Miljoni artiklini ei jõua praeguse tempo juures isegi mitte poole sajandiga, aga suurusjärk on selline küll.

See on küll tõsi, et siin kasutajate tööd kontrollitakse rohkem kui suvalise anonüümse artikli puhul. Minu põhiline mure on see, et olemasolevast üle ei sõidetaks.

Aga siiski, kui juba organiseeritud töö nii suure ressursikuluga käib, siis ootaks suuremat tõhusust. Need, kes üliõpilastele ette ütlevad, mida teha, võiksid ise toimetada, siis oleks nende töö märgatavalt tõhusam. Ja vähemalt nii palju võiks sisuliselt üle vaadata, et jämedaid vigu ei oleks sees. Ja miks ei võiks oodata artiklite ilmumisega seni, kuni ka sisujuhendajad need üle vaatavad.

Kas tudengid ülikoolis eesti keeles üldse ei kirjuta, kui Vikipeedia välj aarvata?

Selle valdkonna tudengitele on see reeglina esimene pikem kirjalik töö ning ühtlasi viimane enne bakatöö tegemist. Varasemal kahel aastal pole reeglina midagi kirjutatud.

Nojah. Täpsem oleks anda ligikaudne võrrand 850/12, aga küll hakkame meiegi ükskord mingeid artiklitüüpe botidega tegema (nt saaks nii siia kiiresti üle tuua kõik Läti külad; lätlased pakkusid juba selles osas abi). Samuti on viimaste aastate tempo laiendamine nii kaugesse tulevikku niigi väga oletuslik ja seega on paarikümne aasta piires ümardamine igati põhjendatud.

Nagu eelnevalt välja tõin, siis olen tähendanud korduvalt, et sinu väited ülesõitmise osas on olnud ekslikud. Lisaks on tudengitele lubatud võtta olemasolevaid artikleid ainult juhul, kui need on väga lühikesed ja/või vigased. Seega jääb see suur traagika tekstist ülesõitmise osas mulle mõistmatuks. Eesmärgiks on saada võimalikult hea tekst. Kõik.

Antud juhul ei ole ülesande kaudseks eesmärgiks muuta inimesi vikipedistideks. Pigem õpetada neid siin muudatusi tegema, et saaks loota, et nad tulevikus seda oskust vahel kasutaksid, kui kuskil vigasid või täiendamist vajavat teksti näevad (muidugi arvestades, et nende sageli mitte eriti soe vastuvõtt siin ei soodusta nende jätkuvat panustamist). Samuti olen märganud, et mitmed tudengid on pärast ülesande täitmist hiljem vahel teistes artiklites muudatusi teinud. Hetkel ei ole mul aga aega ja tahtmist näiteid otsima hakata. Küll võin kinnitada, et neid on. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 17:41 (EEST)

Kui nad üle ei sõida, siis mul põhimõttelisi etteheiteid ei ole.

Kui ka mõni aeg-ajalt parandab, siis see ikkagi artiklite arvu ei suurenda. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 18:09 (EEST)

Ja sinu ettepanekut grupitöö osas on arvesse võtud. Hetkel pole küll veel sobivaid aineid ette sattunud, kuid see peaks peagi muutuma. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 17:47 (EEST)

Jah, see on hea. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 18:09 (EEST)

Need aeg-ajalt toimuvad muudatused aitavad parandada olemasolevate artiklite kvaliteeti ja samuti pole välistatud, et nii luuakse artikleid juurde.

Vaatasin natuke seotud kasutajanimede seas ringi ja silma jäi nt see (oli küll teinud ka 2 väikest muudatust varem, aga tema artikkel Fotosüsteem II oli väljendusõpetuse esimese aastakäigu looming).

Samuti on ainuüksi juba selle aine läinud üliõpilased siia aine raames juurde tekitanud u 1050 artiklit, mis on oluliselt vaadatumad ja pikemad kui meie artiklid keskmiselt. Seega on neil olnud väga tugev mõju kogu selle valdkonnaga seotud teabe esitamisele eestikeeles Vikipeedias. Ivo (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 18:59 (EEST)

Nojah, siis vähemalt üks tegija on juures :) Ma olen teda märganud küll, ta teeb head tööd. Andres (arutelu) 12. oktoober 2016, kell 19:19 (EEST)

Aga vaata seda: Kasutaja:EAasna/Arhed. Siin ei ole küll olemasolevat artiklit üldse vaadatudki. Linke vormistada ei oska, viidata ka võib-olla ei oska. Aga sisuline tase tundub olevat tunduvalt parem kui eelmisel. Olemasolevas artiklis on olulist infot, mida seal ei ole. Kui oleks selle aluseks võtnud, siis oleks aru saanud, kuidas linkida. Vist puudus siis, kui Vikipeediast räägiti. Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 00:08 (EEST)

Palun anna aega atra seada. See viki asi ei ole esimest korda sellega kokku puutudes sugugi nii lihtne, kui kumbki meist seda arvab.

Praktikas õppivad inimesed ikka oma kogemustest. Vahet pole mida neile rääkida... osa ei panda tähele, osa läheb meelest jne. Ning kõiki pole jah kohal (kuigi neile on materjalid antud ka kirjalikul kujul). Pole mõtet lasta enda vererõhul seepärast lakke hüpata. Eks siis vaatab, kui tudeng asja valminuks kuulutab ja palun seda kontrollida. Ivo (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 00:25 (EEST)

Ma olen päris rahulik, ainult et ma ei taha, et artiklist üle sõidetaks. Kas seda nõutakse? Kas artikkel lastakse läbi hoolimata sellest? Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 00:45 (EEST)

Tudengite tähelepanu on korduvalt selle juhitud, et kui midagi peaks juba olemas olema, siis palume seda võimalusel kasutada (st kui vikis on nende valitud teemal juba mingit mõistlikku sisu, siis võtku see lähtealuseks oma artikli koostamisel). Ivo (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 00:50 (EEST)

Kui nad seda ei tee, mis siis saab? Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 01:00 (EEST)

Mitte midagi ei saa. Nende töö on lisada 8000+ tm sisu olemasolevale mahule. On küllaldaselt asju, millega eksimise eest neid represseeritakse. Seda ei ole aga üks neist.

Nagu ma olen juba siin ja mitmel korral varasemalt end väljendanud, siis ma ei mõista sinu suurt kiindumust varasemasse teksti. Tuletan meelde, et pärast avaldamist ei kuulu sisu enam autorile. Sellega võidakse teha ükskõik mida ja autori asi pole mögiseda. Kui keegi suudab midagi paremat kirjutada, siis ma ei näe mitte midagi halba selles, kui varasem tekst kogu täiega maha kantakse. Kui artiklist peaks keegi olulist infot välja võtma või kui uus tekst on varasemast viletsam, siis lausa peab kisa tõstma. Muul juhul ei jaga ma aga sinu muret. Kuniks sinu põhjendus toetub vaid sinu poliitilisele eelistusele ei kavatse ma ka oma seisukohta muuta. Sest tõesti, ma ei näe ühtegi mõistlikku argumenti varasema sõnastuse säilitamise kaitseks, kui uus on parem. Ivo (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 01:10 (EEST)

Loomulikult ma räägin ainult olukorrast, kus oluline sisu läheb kaduma.

Ma pole kunagi rääkinud sellest, et varasem sõnastus tuleb säilitada (kui uus on parem või vähemalt sama hea) või et halb vana tekst on parem kui hea uus tekst.

Mina ei ole (üldjuhul) autor, mis puutub siia autori kisa.

Nagu Sa isegi möönad, ei võida teha ükskõik mida, miks me muidu vandalismist räägime. Ja autor võib küll protesteerida, kui kogu tema tekst ilma põhjuseta kustutatakse, ilma et seda üldse vaadataks. Seda ma ju nimetame vandalismiks. Reeglid räägivad halastamatust redigeerimisest, aga see ei ole redigeerimine. Ja see, kas uus tekst on parem ja kas midagi olulist on välja võetud, on üldjuhul vaieldav. Autor või ükskõik kes võib parandused tagasi pöörata ja öelda, et uus tekst on halvem ja midagi olulist on välja võetud. (Niisugustel juhtudel hakatakse nõudma põhjendusi.) Toimetajad jälgivad kõigi paranduste juures just neid asju. Niisugustel juhtudel tuleb mõlemast versioonist väärtuslik osa säilitada, kui see on olemas. Me teeme ju kogu aeg nii.

Ma soovitan niisugusel juhul, kui algset versiooni pole vaadatud, kohe sellele kirjutaja tähelepanu juhtida, sellepärast ma Sinu poole pöördusingi. Mida varem ta seda vaatab, seda lihtsam on tal sellega arvestada. Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 05:43 (EEST)

Kui varasema paarilauselise artikli asemele moodustub täispikkuses artikkel, siis reeglina ei lähe midagi olulist kaduma. See ei saa olla oluline, kui see ei vääri mainimist oluliselt pikemas artiklis, mis omab vähegi korralikku teema katvust ja kvaliteeti.

Mis puudutab varasema tekstiga mittearvestamist, siis soovitaksin sellistel puhkudel kirjutada (sõbralikus stiilis) kommentaari kasutaja arutelulehele. Ja seda oled sa ka antud juhul teinud. Usun, et sellest on abi. Ivo (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 11:28 (EEST)

Tuleb konkreetselt teada, et ei lähe. Ei saa lihtsalt loota. Uus tekst ei tohiks vanast mitte millegi poolest halvem olla. Tavaliste paranduste puhul me ju alati jälgime seda. Mul on tunne, et niisuguste suurte projektide korral lükatakse see minu õlule, korraldajad ei hooli sellest. Tavaliselt ma ei jõua midagi muud teha kui tõsta esialgne tekst arutelulehele, et tulevased toimetajad selle hõlpsasti üles leiaksid.

Kui tööd alustatakse puhtalt lehelt, siis seda probleemi pole. Tavaliselt sel juhul ei lähe halvemaks, sest enne ju polnud üldse midagi.

Praegusel juhul on tegu võimeka ja õppimisvõimelise üliõpilasega, ta on lihtsalt kuidagi Vikipeedia algteadmised maha maganud. Peaks talle ütlema, et kopeerida saab ka lähtetekstist, praegu ta pidi ilmaasjata lisatööd tegema. Äkki kirjutad ise. Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 12:27 (EEST)

Palun vaata Kasutaja:Apõldaru/Noetheri teoreem. Sõnastust ja õigekeelt on siin küll hoolega lihvitud, aga kas mitte väljendusõpetuse juurde ei kuulu ka see, et tekst tuleks üles ehitada nii, et lugeja sellest aru saaks? Praegu tundub materjali valik juhuslik ja kaootiline. Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 13:06 (EEST)

Teoorias küll. Praktikas ei pruugi selle saavutamine nii lihtne olla.

Antud juhul mulle see juhuslik ja kaootiline ei näi, aga see selleks. On sul konkreetseid ettepanekuid, kuidas artiklit parandada annaks? Ivo (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 21:27 (EEST)

Näiteks saksa vikiss on parem esitus. Ma ei valda seda teemat nii hästi, et midagi põhjapanevat soovitada. Ma toon ainult ühe näite. Mainitakse süsteemi, aga ei öelda, mid mõistetakse süsteemi all. Tuleks linkida vastavale artiklile ning vajaduse korral täiendavalt selgitada.

Muidugi on seda raske õpetada, selleks on tarvis harjutada lasta ja kommenteerida. Praegusel juhul tundub, et kirjutaja on abitu. Ta ei oska panna end väheste eelteadmistega lugeja olukorda. Ja noh, see ongi raske.

Ma imestan, kuidas kommenteerijale tundub see artikkel hästi arusaadav, aga mõni biokeemiaartikkel, mis mulle on tunduvalt arusaadavam, jällegi arusaamatu. Kas asi on selles, et biokeemias on palju keerulisi sõnu? Andres (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 22:31 (EEST)

Ma saan sest nii aru, et see kehtib absoluutselt igasuguse süsteemi kohta, mida teoreetilises füüsikas välja pakutakse (ja seal on neid süsteeme väga-väga palju; ning mittefüüsikuna ei saa ma öelda, et vähe keerukamat füüsikateooriat eriti mõistaksin). See artikkel seal näib selline, millest selle valdkonnaga kokku puutunud füüsikud peaksid probleemita aru saama ja teised ei kuulu niikuinii artikli potentsiaalse lugejaskonna hulka.

Eks terminikasutus tavaliselt ole see piirav tegur. Nt mulle biokeemia artiklitest arusaamine väga raskusi ei valmista, aga sinu filosoofiliste artiklite tekste lugedes jookseb juhe küll üsna kiiresti kokku. Ivo (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 22:49 (EEST)

No kuule, Vikipeedia mõte ei ole ainult füüsikutele kirjutada. Põhimõtteliselt peaksid kõik aru saama, millest jutt on, ainult nad peaksid võib-olla eelnevalt lugema teisi artikleid. Mul ei ole küll füüsikaharidust, aga see artikkel on minu meelest nii segaselt kirjutatud, et selle jutu põhjal pole võimalik aru saada, millest Noetheri teoreem räägib. Näiteks saksa vikis on tunduvalt parem esitus, kuigi jätab ka soovid. Tegu on aga väga olulise teemaga, mis pakub huvi ka mittefüüsikutele.

Sõna "süsteem" mõistetakse füüsikas spetsiifiliselt, ja mitte ainult ühes tähenduses. Tuleb leida õige artikkel, millele linkida, või asja selgitada.

Ma ei räägi sellest, et kõik detailid peaksid kohe arusaadavad olema. Kui öeldakse, et see on ensüüm, mis teeb seda ja seda, siis on põhiliselt arusaadav, millest jutt on, isegi kui ei saa täpselt aru, mida ta teeb. Aga Noetheri teoreemi artiklist ei saa kõige põhilisematki aru. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 11:29 (EEST)

Minu mulje järgi Sa saad filosoofiaartiklitest hästi aru, oled ka vigu üles leidnud. Kui Sa mõnest asjast aru ei saa, anna märku, küllap siis on tegu halva esitusega. Mul on ka nii, et ma mõnikord hiljem üle lugedes ei saa aru, ja siis katsun teksti muuta. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 11:55 (EEST)

Vaata nüüd seda okaspuude artiklit. Selles asjas, mida ma välja tõin, pole midagi muutunud. Jääb mulje, et tekst on mehaaniliselt kokku kirjutatud, sisu mõistmata. Ülevaataja ei tee sellest puudusest välja, vist ka loeb mehaaniliselt, sisust huvitumata. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 11:29 (EEST)

Ma vaatasin, et meil on endal ka siin vikis ikka paras segadus selle teemaga ja see võib kergesti eksitada. Püüdsin üht teist korrigeerida. Ivo (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 16:24 (EEST)

Jah, väga hea. Tuleb igal pool üle vaadata ja eestikeelsed vasted kontrollida. Okaspuud peaks olema alamklass Pinidae, teistel nimedel on teised eestikeelsed vasted. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 16:32 (EEST)

Pigem on okaspuud vist ikka hõimkond [kindlasti mitte alamklass], mille ametlik vaste ladina keeles on Pinophyta ja paljasseemnetaimed on seemnetaimede ülemhõimkonda kuuluv alajaotus, mis koondab endas nelja erinevat hõimkonda. Ivo (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 16:40 (EEST)

E-elurikkuse andmebaasis on hõimk. Coniferophyta, okaspuutaimed. Klassi Pinopsida oleks vast mõistlik selle artikliga liita. Seega peaks sissejuhatus algama vast umbes nõnda: Okaspuutaimed ehk okaspuud (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas. Kõik okaspuutaimed kuuluvad klassi Pinopsida ning selle klassi tänapäevani elusolevad esindajad kuuluvad seltsi okaspuulaadsed. Ivo (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 17:02 (EEST)

Vaata seda: [4]. Nimetus sõltub sellest, kuidas klassifitseerida. Kui klassifitseerida hõimkonnaks, siis on Coniferophyta ja okaspuutaimed. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 21:56 (EEST)

Okaspuutaimed tundub kõige parem valik. Ivo (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 03:03 (EEST)

Greetings.

Could you expand the article Aserbaidžaani kirjandus? The article is composed of only one short sentence.

Thank you.

I'm not a best person for it. For instance I don't think I would be able to get all the names right and I'm not that good at writing about literature.

And you don't need to spam people. Ivo (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 19:16 (EEST)

Sorry, spamming was not my intention. Is there another way to file requests for proposed articles, without having to necessarily request something from the users themselves?

Unfortunately there is no such system. Best you could do is to write to the articles talk page and hope that someone is interested. Ivo (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 19:30 (EEST)

Thank you for your advice.

Hello Mr Kruusamägi,

How would you translate this text into Estonian:

"Estonian latin to cyrillic transliterator"

(The "transliterator" refers to an online transliteration tool). --DaveZ123 (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 04:51 (EEST)

I don't know how should correct translation of that look like as it is rather specific term (that I may not even understand correctly at a moment) and I'm not familiar with the specific terminology of that field.

Maybe something like "Eesti-ladina tõlketööriist kirillitsasse". Ivo (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 05:02 (EEST)

 

Thankyou very much Mr. Kruusamägi for your excellent Estonian translation help!

I am really Grateful.

May you be blessed!

Just to let you know, the tool can be found here. Any thoughts/feedback? (ie. its accuracy) --DaveZ123 (arutelu) 18. oktoober 2016, kell 05:11 (EEST)

Hello Ivo, It has been two years since these articles were created, and a lot of your editors have contributed to them over that time. I was wondering if that indicates to you that a consensus has been reached and if the tags on the articles can be removed now? It is just an inquiry, as I am not fluent in Estonian, and I do not know the protocol of your Wikipedia. Thank you for your patience with me. Nicola Mitchell (arutelu) 13. november 2016, kell 04:54 (EET)

One common thing to this wiki is that when these tags are added (and they are added so often), then it is very difficult to get rid of them.

At a moment those articles are pretty ok. Ivo (arutelu) 13. november 2016, kell 10:40 (EET)

Thanks Ivo Nicola Mitchell (arutelu) 13. november 2016, kell 14:31 (EET)

Kas Sa saaksid täpsustada Jaan Künnapilt mõnda kohta artiklis Jaan Künnap. Minu viimased lisandused tekitasid kahes alapeatükis ("Neli seitmetuhandelist kahe aastaga" ja "Kõrgtõusud") vasturääkivusi. Millised tipud sai Jaanil tegelikult 1985–1989 tehtud? Kahtlustan, et vigane on pigem kõrgtõusude alapeatükis toodu. --Hirvelaid (arutelu) 28. veebruar 2017, kell 13:40 (EET)

Vaata [5]. (Andres) 194.150.65.12 10. aprill 2017, kell 12:55 (EEST)

Selle järgi on nagu kõik õige. Kas neil võib seal viga olla, seda ei oska ma kommenteerida. Küll on seal ka selline foto. Ivo (arutelu) 10. aprill 2017, kell 14:01 (EEST)

tundub nagu teine isik olema. Aga muide, kuidas on nende piltide autoriõigustega? Eriti hea on veel see, et riigikogu fotoarhiivi lehel on öeldud

Lubatud ei ole:

teoste kasutamine ärilistel eesmärkidel;

teoste muutmine või töötlemine;

teoste edasi jagamine...

ehk siis selle järgi vikis mitte mingil juhul; • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. aprill 2017, kell 14:24 (EEST)

Riigikogu kantseleiga sai eraldi läbi räägitud ning konkreetselt nende puhul leitud, et need on üldse vanuse tõttu vabas kasutuses. Ivo (arutelu) 10. aprill 2017, kell 14:47 (EEST)

Siis pead veel rääkima, et nad ka oma veebilehel kasutamistingimused ära muudaksid, aga seniks on nende piltide kasutamine igal juhul küsimärgi all.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. aprill 2017, kell 15:17 (EEST)

See on üks album paljude albumite seas. Ülejäänud piltide puhul tingimused kehtivad. Avalikus omandis piltide osas pole aga sellisteks nõueteks niikuinii juriidilist alust. Ivo (arutelu) 10. aprill 2017, kell 15:20 (EEST)

Pildi juures pole ei avaldamise aega, pildistamise aega ega fotograafi nime. Seega reaalselt saab öelda et 70 aastat kujutatu surmast, aga sedagi aega veel täis ei ole. Ma küll täiesti usun, et see pilt peaks olema vabakasutuses, aga kindel ei saa selles olla ning seepärast peab võimalike erandite kohta ikkagi erimärge olema.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. aprill 2017, kell 15:27 (EEST)

Kui pildi on see isik ja fotograaf teada pole, siis on kõik ok (sest siis me ei alustaks om arvutustega fotograafi hüpoteetilisest surmaajast). Aga hetkel on probleem ikkagi selles, et kes ikkagi seal pildi peal on. Muu on üsna kõrvaline. (Seda enam, et see pilt on nö varajatud albumis -- sealsest üldmenüüst seda ei leia). Ivo (arutelu) 10. aprill 2017, kell 15:52 (EEST)

Riikide artiklitega on vähemalt 2 aspekti. Üks puudutab majandust, mille mõisteid ma ei valda, kuid mida tuleks värskendada ja värskemad SKP-d lisada. Teine asi on see, et hulk teadusuurimusi ja algallikalist statistilist materjali on PDF failidel, Vikipeedia on aga muutunud viitepõhiseks. Kuna tänepäeva infoühiskonnas on oht, et failid võivad ruttu veebist kaduda, kas oleks võimalik neid Vikipeediasse tõmmata, et paari aasta pärast poleks hulga surnuid linke? Kalev Kask 8. mai 2017, kell 22:20 (EEST)

Hetkel on paraku veel omajagu riigiartikleid absoluutselt igas valdkonnas nii puudulikud, et igasugune lisandus kulub nende juures ära.

Kui malli Riik natuke edasi arendada, siis saaks selle panna otse Wikidatast andmeid võtma. Sealhulgas kõige viimaseid SKP näitajaid.

2013 sai viimati mittetöötavaid välislinke kontrollitud. Hetkel on veel nii palju artikleid parandamata. Seega jah, link rot selgelt on probleem. Ingliskeelses Vikipeedias peaks linkide kontrollimise ja parandamisega tegelema vist see bot.

Riigiartiklite puhul muretseks ma sellise linkide katkimineku pärast isegi vähem, kuna siin on niikuinii vaja mingi aja möödudes artiklite sisu üle vaadata ja ajakohastada. Sel hetkel, kui mõni viide on tõesti katki läinud, on küllap kuskilt võtta juba uuemaid allikaid.

Siin on muidu läbi käinud ka idee seada Wikimedia Eesti alla üles väike internetiarhiiv, kuhu 1) koguda materjale, mida võiks tulevikus vaja minna ja 2) kopeerida neid andmeid, millele artiklites viidatakse.

Märkisid, et oled olnud kontota aktiivne ühes valdkonnas. On see juhtumisi need eri paavstide artiklid? :)

Ivo (arutelu) 9. mai 2017, kell 03:29 (EEST)

Tere Sain aru, et pidin teiega ühendust võtma oma viki osas. Siin on minu viki: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clilairibatehnoloogia Hanna

Kuidas täpselt saan selle artikli juures abiks olla? Ivo (arutelu) 13. mai 2017, kell 00:52 (EEST)

Kas oskad öelda, miks osa siin loetletud artiklitest ei ole põhinimeruumi jõudnud? Kas võib paluda autoritel sisu üle viia? Adeliine 21. mai 2017, kell 13:52 (EEST)

EI tähenda, et "see on"; ehk siis, kui vahendan e.k.-de andmeid, siis vaatan ka mujalt; konkreetsel juhul, oli see nüüd seotud rööpmelaiusega, üks allikas kirjutas ühte, teine teist, ja, valetamist ei pea sobilikuks käitumisviisiks, ei siin, ei sääl...
ehk siis, kui mul on min 2+ allikat, mis väidavad ühe asja kohta erinevaid fakte, siis, on valik minu...jne —Pietadè (arutelu) 3. august 2017, kell 23:15 (EEST)

Sinu väidetu on selgelt vale. Seega pole vahet, mis allikaid sa kasutasid. Ja artiklis ma selle väite järel viiteid ei näinud. Ivo (arutelu) 4. august 2017, kell 03:37 (EEST)

Nähtavasti oleme meie kahekesi peamised, kes tegelevad heade artiklitega, ja sellepärast on eriti teretulnud sinu seisukoht minu ettepaneku osas, mille tegin Vikipeedia:Üldine arutelu#A-klassi artiklid. Taivo 10. jaanuar 2018, kell 00:16 (EET)

Mida arvad muidu artiklist Violeta Chamorro? - Melilac (arutelu) 3. märts 2018, kell 22:04 (EET)

Lugesin nüüd läbi. B-klass kindlasti. Miks mitte arvata ka A-klassi kuuluvaks. Ivo (arutelu) 3. märts 2018, kell 23:30 (EET)

Soovitan ka silma peal hoida sellel artiklil.Melilac (arutelu) 7. november 2019, kell 19:31 (EET)

Hi, Sorry, I deleted your article, but it was just hopelessly bad. It would be far easier to write a new one from scratch than try to fix that machine translated text. Please to not make that kind of articles. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2018, kell 23:10 (EET)

@Ivo @Kruusamägi, sure, well as I said I input ethiopian football players into wiki, could you write a small piece and re-input the article, write it with correct grammer, thanks, it could be a short one for someone else to improve. Thanks. Cheers.

Afroteg50, There are Amharic, Oromo and other Wikipedias that could benefit a lot from that kind of information. We in here have very little to do with it and a lot of other more relevant topics that need urgent attention. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2018, kell 23:41 (EET)

Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse püstkirjas ja jutumärkides ning võõrkeelsed nimed püstkirjas. https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. aprill 2018, kell 13:31 (EEST)

Vabandan enda nn mölisevate sõnade pärast, suudan need mõnikord välja ütelda. Tänan Sind omalt poolt suurepärase kaastöö eest. Näitasid Eestit külastanud prominentide mahategemisel osavat statistilist ja analüütilist lähenemist. Loodan, et Sul kõik suveööd ei ole unetud. Seisid projekti Miljon+ hea eest juba 2018. aasta talvisel varahommikul ETV hommikutelevisioonis! Jaksu ning jõudu, vajadusel puhkust... Boreaalane (arutelu) 29. märts 2018, kell 04:34 (EET)

Nägin, et olid histradamuse linke välja korjanud - kas tead, mis neil juhtus? Olen juba ise paaril korral avastanud, et ei pääse neile ligi, aga ei tihanud ilma täpsemalt asja teadmata midagi ette võtta. - Melilac (arutelu) 8. juuli 2018, kell 09:00 (EEST)

Kohendasin seda ajakohastamist oodanud artiklit ja leidsin, et selle portaali haldaja läks juba mitme aasta eest pankrotti. Kui ikka millelegi ligi ei pääse ja finantsiline olukord selline, siis ma ei pea võimalikuks, et asi surnust taas üles ärkab. Niisiis viskasin eri artiklites välislinkide alt mingeid linke välja asendasin natuke viiteid. Ivo (arutelu) 8. juuli 2018, kell 09:45 (EEST)

Hi! Are there some updates on photo-trip? --Edgars2007 (arutelu) 16. juuli 2018, kell 15:13 (EEST)

I hope that I have something usable by the end of this month. Most likely dates are August 24-26. Can you check on what is preferred by the Latvians and how many participants there may be? Ivo (arutelu) 16. juuli 2018, kell 15:38 (EEST)

Hmm, my colleagues aren't very active on this, unfortunantely :( We haven't lived to that situation, when we can vote who we won't pick up for the event :D I made a direct notification to colleagues, who are more likely to go, let's see how it will go. --Edgars2007 (arutelu) 8. august 2018, kell 16:33 (EEST)

In Estonia, I think we may have 2 cars full of people to participate and we may start from Tallinn on August 24th, so that we can also have one get-together to celebrate the birthday of Estonian Wikipedia. Ivo (arutelu) 8. august 2018, kell 16:48 (EEST)

I left you message in Facebook, it would be nice if you could take a look (don't know if I can make it, though). --Edgars2007 (arutelu) 22. august 2018, kell 10:27 (EEST)

I'm in!!! (party). So everything else stays the same. --Edgars2007 (arutelu) 23. august 2018, kell 09:32 (EEST)

Muudatustega nagu Eri:Erin/5077264 läheb osa kategooriasüsteemist kaotsi. Artikkel pole enam kategoorias ega kategooriapuu harus, kus oleks artiklid konkreetselt üksikutest saarest. Kategooriasse "Ida-Friisi saared" sobib pealkirja järgi kõik saarestikuga seonduv, ka artikkel saarestikust, artiklid muudest kohtadest saartel, artiklid saartel toimunud sündmustest jne. Võrdle saksa vikis selle ja selle kategooria sisu. Sellest võiks eeskuju võtta. Mulle meeldib saksa vikis veel see, et loodusobjektide ja riikide-haldusüksuste alusel kategoriseerimine on lahus hoitud (eraldi kategooripuu harudes). Siis ei ole nii, et riigi saarte kategoorias on näiteks teatud merelahtede saarte alamkategooriad sõltuvalt sellest, kas ühe lahe saared jäävad juhuslikult kõik sellesse riiki või mitte. Nii et artikkel võiks olla korraga nii riigi saarete kategoorias kui ka saarestiku saarte kategoorias.

PS Pietadèl oli küsimus ühe loa kohta, vt Kasutaja arutelu:Pikne#M P. Pikne 20. august 2018, kell 10:01 (EEST)

Hi! Could you link the article about that famous WC? --Edgars2007 (arutelu) 21. oktoober 2018, kell 11:02 (EEST)

Miljonipeldik? :D Adeliine 21. oktoober 2018, kell 11:26 (EEST)

Yes, thank you, Adeliine! --Edgars2007 (arutelu) 21. oktoober 2018, kell 12:25 (EEST)

It is so famous, that everybody knows it :) Ivo (arutelu) 21. oktoober 2018, kell 22:39 (EEST)

Kas sa saaksid panna NHK World Japani logo Eesti Vikipeediasse. See logo on Ingliskeelses Vikipeedias. Ma ei laadi neid logosid ilma loata. See on keelatud. Randoskar (arutelu) 15. november 2018, kell 15:56 (EET)

Randoskar, Lisasin. Küll märgin aga ära, et ära palun tee selliseid lühiartikleid, sest need viivad eestikeelse Vikipeedia kvaliteeti alla ja keegi ei jõua neid toimetada. Samuti võiks artiklitel olla miski minimaalne pikkus, mida võiks olla märgatavalt enam, kui mõni lause. Ivo (arutelu) 15. november 2018, kell 16:10 (EET)

Kas saad vaadata, mis selle pildi OTRS-iga lahti on (vt kategooriat). Adeliine 22. november 2018, kell 15:13 (EET)

Luba oli fotograafilt (sest pildi lisaja ei ole sama isik, kes oli fotograaf), aga arhitekti luba ikka pole. Ja sellise suurusega pilt on täna on üldse liiga kehvake.

Aga see OTRSi ID-number pole tõesti (enam?) toimiv (õige on: 2008081710012873). Selle parandasin. Ivo (arutelu) 22. november 2018, kell 23:33 (EET)

Tere! hue, saturation, value ehk h s ja v värvuse kasti sees paremal. v (value) ei tohiks lingitud olla eestikeelsesse artiklisse Heledus, sest füüsikaline suurus heledus ja heledus värviteoorias on erinevad asjad (ehkki värviteoorias põhineb ka mõõtmisel ja on füüs. suurusega seotud). Inglise keeles on erinevad nimed ka, luminance (füüsikas) ja lightness (värviteooria). Eesti keeles kahte sõna ei ole, nii et tuleb vist teha uus pealkiri Heledus (värviteooria). Oma tehtud lingid juba parandasin. Aga ma ise ei oska selle värvuse-kastiga midagi teha. Evlper (arutelu) 30. detsember 2018, kell 15:38 (EET)

Muutsin malli Ivo (arutelu) 30. detsember 2018, kell 17:29 (EET)