Dolokivi

 

Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks. Et dolomiit on eelkõige mineraal, on Rahvusvaheline Geoloogiaühing (IUGS) soovitanud lõpetada kivimi nimetamise dolomiidiks. Segaduste vältimiseks ja korrektsuse huvides on Vikipeedia sellest ka lähtunud. Sellele seisukohale on võimalik vastu vaielda, sest algselt defineeriti kivim ja seejärel mineraal, mistõttu võiks kivimil olla sellele nimetusele suurem õigus. Enamik geolooge nimetabki seda kivimit just dolomiidiks, mitte dolokiviks.

Et vältida segadust mineraalse dolomiidiga, lisati termin dolostone. Termin dolostone kasutamine on vastuoluline, kuna dolomiidi nimetus pärineb 18. sajandi lõpul kivimite esimest korda ning on seega tehniline tähtsus. Geoloogilise sõnastiku järgi, mille on välja andnud Ameerika Geoloogia Instituut, pole soovitatav kasutada terminit dolostone. Seda kasutatakse siiski mõnes geoloogiaväljaandes.

Kaltsiidi dolomiidiks muundamise geoloogiline protsess on tuntud kui dolomitistamine ja kõik vahetooted on tuntud kui "dolomiidist lubjakivi".

Dolomiidiprobleem viitab varem geoloogilises rekordis aset leidnud suured dolomiidide hoiused, mille tagajärjeks on nende moodustamise ühtne seletus.

Nagu ka lubjakivide puhul, võib nõrga süsihappega lahustumise tõttu moodustada dolomiidi kivis looduslikud koopad ja lahuse torud. Dolomiidi kivimites võib moodustada ka kaltsiumkarbonaadi speleoteemid (sekundaarsed hoiused) stalaktiidide, stalagmiiteede, voolukivi jne kujul. Dolomiit on tavaline kivimi tüüp, kuid üsna haruldane mineraal speleoteemides.

Nii Union Internationale de Spéléologie" (UIS) kui ka Ameerika National Speleological Society (NSS) kasutavad laialdaselt oma väljaannetes termineid "dolomiit" või "dolomiitkivi", viidates looduslikule aluspõhjale, mis sisaldab suure osa CaMg (CO₃)₂, milles on moodustunud looduslikud koopad või lahuse torud.

• dolomiidistumine
• lubjakivi
• paekivi