Porsumine

Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.

Murenemine jaotatakse tavaliselt porsumiseks ja rabenemiseks ehk keemiliseks ja füüsikaliseks murenemiseks. Valdav osa murenemisest on porsumine.

Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes (st atmosfääriga kokku puutudes) stabiilsed. Porsumine on näiteks kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, hüdratatsiooni, lahustumise või ioonvahetuse tagajärjel.

Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võib porsumine esile kutsuda olemasolevaist kivimitest uute, atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke. Sellised kivimid on näiteks settekivimid.

Porsumine on näiteks päevakivide muutumine savimineraalideks (hüdrolüüs), lubjakivide lahustumine põhjavees sisalduvate ioonide mõjul (lahustumine), pürokseeni muutumine hematiidiks ja kvartsiks (oksüdeerumine), hematiidi muutumine götiidiks (hüdratatsioon) jne.

Kõige tõenäolisemalt porsuvad mineraalid, mis atmosfääritingimustes on kõige ebastabiilsemad ehk teiste sõnadega need mineraalid, mille stabiilse oleku tingimused erinevad kõige rohkem normaaltingimustest. Näiteks oliviin kristalliseerub magmast kõrgemal temperatuuril kui päevakivid, mistõttu on ta ka kergemini murendatav.