Burgundia

Nimi tuleb burgundidelt, Bornholmilt pärit olevalt iidselt germaani rahvalt, kes asusid piirkonda varakeskajal. Vanapõhjakeelne nimi Bornholmile oli Burgundaholmr. Näiteks samaväärne nimi tänapäeva Skandinaavias on Borgund Norras.

Burgundia piirkond oli suurem kui vana Burgundia hertsogkond ja väiksem kui Burgundia hertsogite poolt valitsetud ala tänapäeva Hollandist kuni Auvergne'i piirini. Tänapäeval koosneb Burgundia järgmistest vanadest provintsidest:

• Burgundia: Côte-d'Or, Saône-et-Loire ja Yonne'i lõunapoolne osa. See vastab vanale Burgundia hertsogkonnale (hiljem Burgundia provints). Siiski pole vana Burgundia krahvkond (hiljem Franche-Comté provints) arvatud Burgundia piirkonda, vaid moodustab Franche-Comté piirkonna. Samuti on väike osa Burgundia hertsogkonnast (Burgundia provintsist) nüüd Champagne-Ardenne piirkonnas.
• Nivernais: nüüd Nièvre'i departemang
• Yonne'i põhjapoolne osa on territoorium, mis ei olnud Burgundia osa (vähemalt mitte 11. sajandist alates), ning oli piiriala Champagne'i, Île-de-France'i ja Orléanaisi vahel, sõltudes kõigist neist provintsidest erinevatel aegadel ajaloos.

• Autun
• Auxerre
• Beaune
• Chalon-sur-Saône
• Dijon
• Le Creusot
• Mâcon
• Montceau-les-Mines
• Nevers
• Prémery
• Sens

Selle piirkonna kliima on sisuliselt mereline (Cfb Köppeni kliimaklassifikatsioonis), kontinentaalse mõjuga ("pool-kontinentaalne kliima").

  Pikemalt artiklis Burgundia ajalugu

 

 

Burgundiat asustasid järgemööda keldid, roomlased (galloroomlased) ja 4. sajandil Rooma liitlased burgundid, võib-olla Bornholmilt (Läänemeri) pärit germaani rahvas, kes asus siia ja rajas oma kuningriigi. See burgundide kuningriik vallutati 6. sajandil ühe teise germaani hõimu, frankide poolt, kes jätkasid Burgundia kuningriigiga oma võimu all.

Hiljem jagati piirkond Burgundia hertsogkonna (läänes) ja Burgundia krahvkonna (idas) vahel. Burgundia hertsogkond on kahest paremini tuntud, kuna sellest sai hiljem Prantsusmaa Burgundia provints, samas Burgundia krahvkonnast sai Prantsusmaa Franche-Comté provints, mis sõna-sõnalt tähendab vabakrahvkonda.

Burgundid olid üks germaani rahvas, kes täitis Rooma riigi lääneosa kokkukukkumisega jäetud võimuvaakumi. Aastal 411 ületasid nad Reini jõe ja rajasid kuningriigi Wormsis. Keset korduvaid kokkupõrkeid roomlaste ja hunnide vahel hõlmas burgundide kuningriik lõpuks ala, mis tänapäeval on piiriala Šveitsi, Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Aastal 534 alistasid frangid viimase burgundide kuninga Godomari ja neelasid territooriumi oma kasvavasse impeeriumisse.

Burgundia tänapäevane olemasolu põhineb Frangi riigi lagunemisel. 880. aastatel oli neli Burgundiat:

1. Ülem-Burgundia kuningriik Genfi järve ümbruses,
2. Alam-Burgundia kuningriik Provence'is,
3. Burgundia hertsogkond Saône jõest läänes,
4. Burgundia krahvkond Saône jõest idas.

Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriigid taasühendati aastal 937 ja neelati aastal 1032 Konrad II ajal Saksa-Rooma riiki kui Arles'i kuningriik. Burgundia hertsogkonna annekteeris Prantsusmaa aastal 1004. Burgundia krahvkond jäi Saksa-Rooma riigiga lõdvalt seotuks (vahelduvalt sõltumatu, sellest nimi "Franche-Comté") ja liidendati Nijmegeni lepinguga aastal 1678 lõplikult Prantsusmaaga.

Keskajal oli Burgundia mõne väga tähtsa läänekiriku ja kloostri asukoht, nende seas Cluny, Cîteaux ja Vézelay.

 

 

Saja-aastase sõja ajal andis Prantsusmaa kuningas Jean II hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele, mitte ei jätnud seda oma järglasele Prantsuse troonil. Varsti muutus hertsogkond troonile suurimaks rivaaliks, kuna Burgundia hertsogitel õnnestus koostada riik, mis ulatus Šveitsist Põhjamereni, suures osas abielude kaudu. Burgundia territooriumid koosnesid arvukatest läänidest mõlemal pool (siis suuresti sümboolset) piiri Prantsusmaa kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel. Selle majanduslik süda oli Madalmaades, eriti Flandrias ja Brabantis. Õukond Dijonis varjutas Prantsuse õukonda nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Belgias ja Hollandi lõunaosas tähendab "Burgundia elustiil" nüüdki "elu, hea toidu ja pillava vaatemängu nautimist".

Burgundia sõdade ajal tapeti Nancy lahingus aastal 1477 viimane hertsog Charles Südi ja hertsogkond ise annekteeriti Prantsusmaa poolt. 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul pakkusid teised Burgundia territooriumid võimubaasi Habsburgide tõusuks, pärast seda, kui Austria Maximilian abiellus hertsogi ainsa tütre Mariega. Pärast viimase surma viis tema abikaasa õukonna algul Mecheleni ja siis Coudenbergi lossi Brüsselis ning valitses siit riigi jäänuseid, Madalmaid (Burgundia Madalmaad) ja Franche-Comtéd, mis oli veel keiserlik lään. Viimase territoorium loovutati Prantsusmaale Nijmegeni lepinguga aastast 1678.

Prantsuse revolutsiooniga 18. sajandi lõpul piirkondade haldusüksused kaotati, kuid taastati viienda vabariigi ajal 1970. aastatel. Tänapäeva piirkond koosneb suuremas osas endisest hertsogkonnast.

 

 

  Pikemalt artiklis Burgundia vein

Burgundia on üks Prantsusmaa peamisi veinitootmise piirkondi. See on hästi tuntud nii punaste kui ka valgete veinide poolest, mis enamasti tehtud vastavalt Pinot Noir ja Chardonnay viinamarjadest, kuigi leidub ka muid viinamarjasorte, sealhulgas Gamay, Aligote, Pinot Blanc ja Sauvignon Blanc. Piirkond jaguneb Côte-d'Oriks, kus leiduvad kõige kallimad ja hinnatumad burgundia veinid, ning Beaujolais'ks, Chablis'ks, Côte Chalonnaise'iks ja Mâconiks.

Tippveinide maine ja kvaliteet koos faktiga, et neid toodetakse sageli väikese partiina, viib kõrgele nõudlusele ja kõrgetele hindadele, kus mõned burgundia veinid on kõige kallimate veinide hulgas maailmas.

Kuulsad burgundia toidud on coq au vin, beef bourguignon ja Époisses de Bourgogne'i juust.

• Turismileht (prantsuse, inglise ja saksa keeles)