Ants Piip

 

Ants Piip õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis ja lõpetas 1903. aastal Kuldīga Õpetajate Seminari. 1903–1905 oli ta kösterkooliõpetaja Alūksnes, 1905–1906 õpetaja Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakoolis, 1906–1912 Kuressaare merekoolis, 1913–1915 Peterburi Jansoni kaubanduskoolis. Ta lõpetas eksternina Kuressaares gümnaasiumi, 1908–1913 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas end 1912 Berliini Ülikoolis, 1913–1916 oli Peterburi Ülikooli teaduslik stipendiaat. 1917 oli ta Peterburi Ülikooli eradotsent ja Vene siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916–1917 sõjaväeametnikuna Vene kohtuministeeriumi kohtute peavalitsuse teenistuses.

1917–1919 oli Ants Piip Eesti välisdelegatsiooni liige Peterburis ja Londonis, osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 oli ta välisministri abi, 1919–1920 Eesti delegatsiooni liige Tartu rahu rahuläbirääkimistel, 1920 Eesti esindaja Suurbritannias, 1920–1921 riigivanemana Ants Piibu valitsuses ka sõjaminister, 1921–1922, 1925–1926, 1933 ja 1939–1940 välisminister, 1923–1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. 1917–1918 oli ta Maanõukogu, 1919–1920 Asutava Kogu, 1920–1923 I Riigikogu ja 1938–1940 I Riigivolikogu liige.

1906–1907 oli ta Kuressaare ajalehe Hääl toimetaja, 1923 Vaba Maa peatoimetaja. 1914–1923 oli ta vandeadvokaadi abi, 1923–1940 vandeadvokaat, 1919–1924 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitja, 1924–1940 korraline professor, 1930–1939 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 California Ülikooli külalisõppejõud, 1930–1940 Tartu linnavolikogu liige (1939. aasta valimistel sai ta kandidaatidest enim hääli), 1935–1938 juhataja.

Kuulus Eesti Vabariigi delegatsiooni 28. septembril 1939 sõlmitud vastastikuse abistamise pakti läbirääkimistel.

Ta oli Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees, 1922–1940 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937–1940 Välissuhete Ühing) esimees, 1929–1940 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929–1940 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930–1938 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932–1940 Eesti-Läti Ühingu, 1932–1940 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935–1937 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937–1940 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee esimees, 1929–1940 Soome–Põhja-Ameerika Ühendriikide, 1930–1940 Eesti–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjonide liige, 1938–1940 Kreeka–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjoni esimees. Olnud OÜ Vaba Maa ja Tartu Panga juhatuse liige, 1935– 5. mai 1938 Töötülide lahendamise komisjoni esimees.

1940. aasta Riigivolikogu valimistel Piip oli Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaat Viljandi 64. valimisringkonnas.^[1]

NKVD vangistas Ants Piibu 30. juunil 1941. Ta suri vanglas.

  Pikemalt artiklis Ants Piibu valitsus

• Ants Piip – peaminister (kuni 20. detsembrini 1920), riigivanem (alates 21. detsembrist 1920), sõjaminister ja välisministri kohusetäitja (alates 14. jaanuarist 1921)
• Otto Strandman (kuni 14. jaanuarini 1921 – välisminister ja kohtuminister
• Lui Olesk – töö- ja hoolekandeminister ja siseminister
• Juhan Kukk – kaubandus-tööstusminister ja teedeminister
• Kaarel Baars – rahaminister ja kohtuministri kohusetäitja (alates 14. jaanuarist 1921)
• Jüri Annusson – haridusminister
• Theodor Pool – põllutööminister
• Peet Johanson – toitlusminister

Töid põhiseadus-, rahvusvahelise ja kaubandusõiguse alalt.

• "Rahwuswaheline eraõigus : Tartu Ülikool, 1923. a. I semestri loengute kokkuwõte" (1923)
• "Rahvusvaheline mereõigus : mereväeohvitseridele peetud loengute kokkuvõte" (1926)
• "Rahvusvahelise õiguse süsteem" (1927)
• "Nüüdne maailmapoliitika ja Eesti : sissejuhatus politikasse" (1932)
• "Tormine aasta : ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917.-1918. aastal dokumentides ja mälestusis" (1934)
• "Rahvusvaheline õigus". Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus 1936
• "Konkursiõigus" / A. Piibu loengute autoriseeritud konspekt (1937)
• "Võitluses vabaduse eest 20. a. tagasi: isiklikke mälestusi" (1938)
• "Kaubandusõigus ja -protsess". Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus 1939
• "Õiguse jõud" (artiklite kogumik). Koostanud ja eessõna: Priidu Pärna. Sari "Eesti mõttelugu" nr 77, Tartu, Ilmamaa 2007, 520 lk

• 1920 – Vabadusristi III liigi 1. järk
• Gregorius Suure ordu suurrist^[2]
• 1932 – Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk
• 1932 – Venemaal kahjukannatanute ühingu auliige
• 1934 – Kotkaristi I klassi teenetemärk
• 1939 – Tuhalaane valla aukodanik^[3]
• 1940 – Valgetähe I klassi teenetemärk

Okeanograaf Ants Tõnis Piip oli tema poeg.

• Ants Piip ; koostaja Priidu Pärna "Õiguse jõud". Tartu : Ilmamaa. ISBN 9789985772300
• Liivi Aarma, Heino Arumäe. "Ants Piip – rahvusvaheline mees". Tallinn : Argo. 2024. ISBN 978991670445
• Tõnu Põder. "Kompromissikuningas". Edasi, 28. veebruar ja 1. märts 1989
• Bruno Pao. "Ants Piip ja Kuressaare". – Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 1995
• Ülikooli esindajaks rahvuskogu teise kotta prof. A. Piip. Uus Eesti, 9. detsember 1936, nr 334, lk 1
• Peeter Järvelaid. Monoloog: Jaan Poska ja tema õpetaja Carl M.Bergbohm. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn 2010, lk 394–398. ISBN 978-9949-21-171-5
• Peeter Järvelaid. Monoloog: Tartu rahu Euroopa õigusajaloos. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn 2010, lk 511–512. ISBN 978-9949-21-171-5
• Peeter Järvelaid. Kultuurrahvaks olemise kultuur. – Pärnu Postimees, 14. august 2010, lk 11

• Ants Piip Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• ANTS PIIBU PÄEV. 100 AASTAT EESTI VASTUVÕTMISEST RAHVASTELIITU. 1. oktoobri 2021 konverentsi salvestised
• Ants Piibu maja