Kaubandusõigus

Kaubandusõigus ehk äriõigus (inglise keeles commercial law, trade law) reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas.^[1] Eestis rewguleerivad seda valdkonda kaubandustegevuse seadus (KaubTS) ja äriseadustik (ÄS).

Väliskaubandus ja selle kaitse

Väliskaubanduse all peetakse Eestis silmas kaubandust, mis toimub kolmandate riikidega ehk riikidega, mis jäävad Euroopa Liidust väljapoole. Seetõttu kehtivad Eestis väliskaubanduse suhtes kõik Euroopa Liidu sõlmitud kahepoolsed ja regionaalsed lepingud, mis soodustavad kaubandust.^[2]

Väliskaubanduse õiguslikku raamistikku arendab peamiselt Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Eesti osaleb väliskaubanduse kujundamises Euroopa Komisjoni kaudu, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika.^[2]

Et kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi eest, kasutab Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutega kooskõlastatud kaubanduse kaitsevahendeid (ingl trade defence instruments, TDI). Enne Euroopa Liiduga liitumist ei olnud Eesti turu jaoks kaitsemeetmeid võetud.^[3]

Kaubanduse kaitseks kasutatakse kolme meedet.

Dumpinguvastased meetmed (ingl anti-dumping measures) kujutavad endast tollimaksu või hinnakohustust ebaausa konkurentsi vastu ning sellega soovitakse kõrvaldada kahju, mille ettevõtja on tekitanud kõlvatu konkurentsiga.

Tasakaalustusmeetmed (ingl countervailing measures) on tollimaks või hinnakohustus ebaausa konkurentsi vastu ning see on mõeldud sellise kahju kõrvaldamiseks, mis on tekitatud riigi pakutavate lubamatute soodustustega.

Kaitsemeetmed (ingl safeguards) on tollimaks, kvoot või tariifkvoot ning seda kasutatakse ausa konkurentsi tingimuses toimuva kaubanduse korral, aga vaid siis, kui Euroopa Liidu tööstus on kriisis ning see vajab edasitoimimiseks lühiajalist, piiratud kaitset.^[3]

Et kaitsevahendeid kasutada, peavad Euroopa Liidu tootjad esitama Euroopa Komisjonile kaebuse koos tõenditega. Seejärel algatatakse uurimismenetlus, mille järel teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. Meetmete võtmine on Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ja liikmesriikidel on vaid nõuandja roll. Liikmesriikidga konsulteerimiseks on loodud kaubanduse kaitsevahendite komitee (TDC) ja kaitemeetmete komitee (SGC). Lõpliku otsuse kaubanduse kaitsevahendite kasutamise kohta langetab siiski Euroopa Komisjon, aga liikmesriigid saavad selle häälteenamusega ka tagasi lükata.^[3]

Euroopa Liidu sisene kaubandusõigus

Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest.^[4] Samuti on ühine vaba turg ehk kauba vaba liikumine Euroopa Liidu üks põhivabadustest. Ühisturu loomisega kaotati tollikontroll ühenduse sisepiiridel ning see kehtib ka Eesti suhtes alates Euroopa Liiduga liitumisest. Ühendusesisest kaubavahetust tollis deklareerida pole vaja, selle eest tuleb hoopis kord kvartalis maksuametile käibemaksudeklaratsiooni lisana esitada ühendusesisene kaubanduskäibe aruanne. Eesti müüja aruandel deklareeritud informatsiooni saadab maksuamet ostja liikmesriigi maksuametile ning tänu sellele ei jää kaubakäive maksustamata.^[5]

ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon

UNCITRAL ehk UN Commission on International Trade Law on loodud aastal 1966 ning selle eesmärk on hõlbustada riikidevahelist kaubandust seadusandluse ühtlustamise kaudu. ÜRO peaassamblee valib komisjoni kuuluvad riigid ning praegu on neid 36. Komisjoni valimisel arvestatakse, et oleks esindatud eri maailmajaod ning peamised majandus- ja õigussüsteemid. Liikmeid valitakse kuueks aastaks ning kolme aasta järel pool liikmeskonnast muutub. Eesti ei ole UNCITRAL-i liige ning Eestis on vastutavateks organisatsioonideks Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.^[6]

Viited

↑ Legal Information Institute. Commercial Law. – https://www.law.cornell.edu/wex/commercial_law (17.10.2019).
↑ ^2,0 ^2,1 Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Väliskaubandus. –https://web.archive.org/web/20190628042303/https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus (17.10.2019).
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kaubanduse kaitse. – https://web.archive.org/web/20190627140001/https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus/kaubanduse-kaitse (17.10.2019).
↑ Euroopa Liit. Kaubandus. – https://europa.eu/european-union/topics/trade_et (17.10.2019).
↑ A-Tolliagentuur. Euroopa Liidu sisene kaubandus. – https://a-tolliagentuur.ee/euroopa-liidu-sisene-kaubandus/ (17.10.2019).
↑ Eesti Vabariigi Välisministeerium. ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjon. – https://vm.ee/et/uro-rahvusvahelise-kaubandusoiguse-komisjon (17.10.2019).

[1] Legal Information Institute. Commercial Law. – https://www.law.cornell.edu/wex/commercial_law (17.10.2019).

[:0-2] 2,0 ^2,1 Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Väliskaubandus. –https://web.archive.org/web/20190628042303/https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus (17.10.2019).

[:1-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Eesti Vabariigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kaubanduse kaitse. – https://web.archive.org/web/20190627140001/https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/valiskaubandus/kaubanduse-kaitse (17.10.2019).

[4] Euroopa Liit. Kaubandus. – https://europa.eu/european-union/topics/trade_et (17.10.2019).

[5] A-Tolliagentuur. Euroopa Liidu sisene kaubandus. – https://a-tolliagentuur.ee/euroopa-liidu-sisene-kaubandus/ (17.10.2019).

[6] Eesti Vabariigi Välisministeerium. ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjon. – https://vm.ee/et/uro-rahvusvahelise-kaubandusoiguse-komisjon (17.10.2019).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]