Abhaasi keel

Abhaasi keel (аҧсуа бызшәа)
Kõneldakse	Abhaasias, Türgis, Venemaal
Piirkonnad	Põhja-Kaukaasias
Kokku kõnelejaid	u 125 000
Keelesugulus	Abhaasi-adõgee keeled ehk ; Loode-Kaukaasia keeled; abhaasi-abasiini keeled; Adõgee keel;
Ametlik staatus
Ametlik keel	Abhaasia
Keelekoodid
ISO 639-1	ab
ISO 639-2	abk

Abhaasi keel (abhaasi keeles аҧсуа бызшәа [аpʰswa bəzʃʷa], аҧсшǝа) on abhaaside rahvuskeel. Abhaasi keele lähim sugulaskeel on abasiini keel.

Keelesugulus

Ta kuulub abhaasi-adõgee keelkonna abhaasi-abasiini rühma.

Levik

Abhaasi keelt kõneldakse Abhaasias ja Türgis, samuti Lähis-Idas (Jordaania, Süüria, Iraak), Venemaal ja Läänes.

Ametlik staatus

Abhaasi Vabariigis on abhaasi keel alates 1994. aastast Abhaasia põhiseaduse järgi riigikeel ning koos vene keelega üks ametikeeltest.

Kõnelejate arv

Kõnelejate koguarv on umbes 125 000, sealhulgas Abhaasias umbes 100 000. Hinnangud, mille järgi kõnelejaid on 500 000 kuni 600 000, on väärad; võib-olla on nende hulka arvatud tšerkessid (adõgeede ja kabardide järglased).

1989. aastal kõneles abhaasi keelt emakeelena 17,8% Abhaasia elanikkonnast (92 800 inimest). Aastal 1995, pärast Gruusia-Abhaasia konflikti, oli abhaasi emakeelega inimeste osatähtsus Abhaasias üle 50%.

Türgis oli 1965. aasta rahvaloenduse järgi 4563 abhaasi või abasiini keelt (seal loetakse need üheks keeleks (abaza)) emakeelena kõnelevat inimest ning 7836 inimest, kes kõnelesid mõnda neist teise keelena. Arvatakse, et need andmed on allapoole moonutatud, sest 1993. aasta hinnangu järgi oli abhaase ja abasiine Türgis 35 000.

2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal abhaasi keelt 6786 inimest.

Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis abhaasi keel emakeeleks 4 inimesel. ^[1]

Keelekoodid

Abhaasi keele koodid on:

ISO 639-1 kood: ab
ISO 639-2 kood: abk
ISO 639-3 kood: abk

Kirjutamissüsteem

Abhaasi keel on kirillitsat kasutanud 1862. aastast. Esimene tähestik oli 37-täheline kirillitsas, mille võttis kasutusele parun Peter von Uslar. 1909. aastal kasutati 55-tähelist kirillitsat. Vene/Gruusia keeleteadlase Nikolai Marri väljamõeldud 75-täheline ladina täht kestis 2 aastat 1926–1928 (latinaliseerimiskampaania ajal). Gruusia kiri võeti kasutusele ja seda kasutati aastatel 1938–1954, pärast seda taastati algne kirillitsa tähestik, mille kujundas 1892. aastal Dmitri Gulia koos Konstantin Matšavarianiga ja muutis 1909. aastal Aleksei Tšotšua.

kirillitsa kiri:

А а	Б б	В в	Г г	Гь гь	Гә гә	Ӷ ӷ/Ҕ ҕ	Ӷь ӷь/Ҕь ҕь
Ӷә ӷә/Ҕә ҕә	Д д	Дә дә	Е е	Ж ж	Жь жь	Жә жә	З з
Ӡ ӡ	Ӡә ӡә	И и	К к	Кь кь	Кә кә	Қ қ	Қь қь
Қә қә	Ҟ ҟ	Ҟь ҟь	Ҟә ҟә	Л л	М м	Н н	О о
П п	Ԥ ԥ/Ҧ ҧ	Р р	С с	Т т	Тә тә	Ҭ ҭ	Ҭә ҭә
У у	Ф ф	Х х	Хь хь	Хә хә	Ҳ ҳ	Ҳә ҳә	Ц ц
Цә цә	Ҵ ҵ	Ҵә ҵә	Ч ч	Ҷ ҷ	Ҽ ҽ	Ҿ ҿ	Ш ш
Шь шь	Шә шә	Ы ы	Ҩ ҩ	Џ џ	Џь џь	Ь ь	Ә ә

Ladina kiri:

a	b	c		d	đ	e	f
	g		gı	gu	ƣ	ƣı	ƣu
h	ħ	i	j	k	kı	ku	ⱪ
ⱪı	ⱪu	l	m	n	o	p
q	qı	qu	ꝗ	r	s
t				u	v	x	xı
xu	y	z	ⱬ	ƶ	ʒ
			ɥ		ə

Viited

↑ Statistikaameti koduleht

Välislingid

[1] Statistikaameti koduleht

[1]