4. august
kuupäev
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2024 | ||||||
4. august on Gregoriuse kalendri 216. (liigaastal 217.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. juuli (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1902 – tööd alustas esimene Eesti rahvuslik pank ja ühistupank – Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus.[1]
- 1936 – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.[2]
- 1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud lahkus Eestist.
- 1976 – Tallinnas toimusid Valdo Pandi matused.[3]
- 2009 – Eestit külastas Madonna.
Maailmas
muuda- 70 – roomlased hävitasid Jeruusalemma templi.
- 1539 – Gent alustas avalikku mässu Madalmaade regendi Austria Maria vastu.
- 1578 – Alcácer Quibiri lahing Portugali kuninga ja Maroko sultani vägede vahel. Lahingus hukkus Portugali kuningas Sebastião I, tema liitlane Maroko trooninõudleja Abu Abdallah Mohammed II ning nende vastane Maroko sultan Abd Al-Malik.
- 1620 – Inglise laevastik saadeti berberi piraatide vastu.
- 1621 – Prantsusmaa rojalistide armee asus piirama Montaubani, mida kaitsesid hugenottidest mässajad.
- 1704 – Inglismaa ja Holland hõivasid Gibraltari.
- 1789 – Prantsuse feodaalsüsteem varises kokku.
- 1870 – Prantsusmaa väed eesotsas Mac-Mahoniga said Weisenbergi all Preisi kroonprintsi Friedrichi vägedelt lüüa.
- 1907 – Prantsusmaa laevastik pommitas pärast välismaalaste vastaseid rahutusi Casablancat.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed tungisid Belgiasse. Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. USA kuulutas välja oma neutraliteedi.
- 1916 – Taani müüs oma Neitsisaared 25 miljoni dollari eest USA-le.
- 1922 – Itaalia linnades puhkes võitlus fašistide ja sotsialistide vahel.
- 1936 – Ioannis Metaxas kuulutas end Kreeka diktaatoriks.
- 1944 – natsid vangistasid 14-aastase Anne Franki ja veel seitse juuti, kes varjasid end Amsterdamis.[4]
- 1944 – Carl Gustaf Mannerheim valiti Soome presidendiks.
- 1971 – USA kosmoseaparaat Apollo 15 suundus pärast kuupäevast Kuu uurimist tagasi Maa poole.
- 1976 – Sudaanis hukati kuus inimest, kes olid üritanud valitsust kukutada.
- 1986 – Briti peaminister Margaret Thatcher nõustus vastumeelselt alustama piiratud sanktsioone Lõuna-Aafrika Vabariigi vastu.
- 1988 – Iraan õhutas ÜRO Julgeolekunõukogu hukka mõistma Iraagi keemiarünnakut, mille tagajärjel olevat ühes põhjapoolses külas kannatada saanud 1700 inimest.
- 1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: kaksteist Euroopa Ühenduse riiki keelustasid nafta importimise Iraagist ja Kuveidist ning katkestasid enamiku kaubandussidemetest Iraagiga.
- 1991 – Zimbabwe raskeim liiklusõnnetus: buss kukkus jäärakust alla ning surma sai 80 kooliõpilast ja 7 täiskasvanut.
- 1991 – Kosmosesüstiku Atlantis pardalt saadetakse Maale esimene e-postiteade kosmosest.
- 1992 – USA senat otsustas piirata tuumakatsetusi ning lõpetada need nelja aasta pärast täielikult.
Sündinud
muudaPikemalt artiklis Sündinud 4. augustil
- 1792 – Percy Shelley, inglise luuletaja
- 1859 – Knut Hamsun, norra kirjanik
- 1900 – Elizabeth Bowes-Lyon, kuningas George VI abikaasa
- 1900 – Per Wieselgren, rootsi keeleteadlane
- 1901 – Louis Armstrong, USA džässmuusik
- 1912 – Ilmar Rebane, eesti advokaat
- 1912 – Raoul Wallenberg, Rootsi diplomaat
- 1917 – Janka Brõl, Valgevene kirjanik
- 1923 – Melanie Kaarma, eesti moekunstnik
- 1929 – Yāsir ‘Arafāt, Palestiina poliitik
- 1929 – Kulno Süvalep, eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja
- 1930 – Hannu Soikkanen, soome ajaloolane
- 1933 – Georg Liidja, eesti füüsik
- 1934 – Allan Murdmaa, eesti arhitekt
- 1939 – Jüri Ant, eesti ajaloolane
- 1942 – Aarne Biin, eesti kirjanik
- 1946 – Aleksei Turovski, juudi päritolu Eesti bioloog
- 1951 – Andris Bērziņš, Läti poliitik
- 1961 – Barack Obama, USA poliitik
- 1965 – Katri Aaslav-Tepandi, eesti teatrilavastaja ja näitleja
- 1965 – Fredrik Reinfeldt, Rootsi poliitik
- 1965 – Riho Västrik, eesti ajakirjanik
- 1968 – Urmas Nemvalts, eesti karikaturist
- 1970 – Ülle Lichtfeldt, eesti näitleja
- 1981 – Jana Kolukanova-Haitz, Eesti ujuja
Surnud
muuda
- 1753 – Gottfried Silbermann, saksa oreliehitaja
- 1822 – Kristjan Jaak Peterson, eesti kirjanik
- 1875 – Hans Christian Andersen, taani kirjanik
- 1992 – Seichō Matsumoto, jaapani kirjanik ja ajakirjanik
Pühad
muuda- ...
Nimepäev
muudaIlmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Päring andmebaasist Haudi[alaline kõdulink]
- ↑ http://www.annefrank.org/en/Anne-Frank/Discovery-and-arrest/The-day-of-the-arrest/