Anne Frank
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) |
Anne Frank (õieti Annelies Marie Frank; 12. juuni 1929 Frankfurt – veebruar või märtsi algus 1945) oli juudi päritolu tüdruk, kes pidas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis ajavahemikul 1942–1944 päevikut. Päevik on hiljem tõlgitud ligi 60 keelde, ka eesti keelde. See on üks maailma tuntumaid päevikuid.
| Anne Frank | |
|---|---|
 (1940) | |
| Sünninimi | Annelies või Anneliese Marie Frank |
| Sündinud |
12. juuni 1929 Frankfurt, Saksamaa |
| Surnud |
veebruar või märts 1945 (15-aastaselt) Bergen-Belseni koonduslaager, Alam-Saksi, Saksamaa |
| Puhkepaik | Bergen-Belseni koonduslaager, Alam-Saksi, Saksamaa |
| Rahvus | juut |
| Kodakondsus |
Saksamaa (kuni 1941) kodakondsuseta (1941–1945) |
| Žanr | päevik |
| Sugulased |
Otto Frank (isa) Edith Frank (ema) Margot Frank (õde) Buddy Elias (nõbu) |
|
| |
| Autogramm |
 |
Elulugu
muudaAnne sündis Otto Heinrich Franki (1889–1980) ja Edith Holländeri (1900–1945) teise tütrena. Annel oli õde Margot (1926–1945). Tema sünninimi oli Annelies Marie, kuid perekond ja sõbrad kutsusid teda lihtsalt Anneks. Isa kutsus tütart ka Anneleiniks (tõlkes "väike Anne").
Perekond elas Frankfurdi linnaosas, kus oli nii juute kui ka teistest rahvustest elanikke. Lapsed sõbrustasid peamiselt omavanuste juutidega. Frankid olid reformimeelsed juudid, kes küll austasid kõiki judaismi traditsioone, kuid ei käitunud alati kommetele vastavalt. Otto Frank, kes oli olnud esimeses maailmasõjas Saksa ohvitser, soovis, et lapsed saaksid koolihariduse. Isal oli kodus suur raamatukogu. Nii Anne ema kui ka isa julgustasid tütreid lugema raamatuid.
13. märtsil 1933 toimusid Frankfurdis kohaliku omavalitsuse valimised, mille võitis Adolf Hitleri NSDAP. Vahetult pärast võitu hakkasid toimuma antisemiitlikud demonstratsioonid ning Frankid mõistsid, et Saksamaale ei saa enam kauaks jääda. Hiljem samal aastal kolisid Edith ja tema kaks last Aachenisse, kus elas Edithi ema Rosa Holländer, Otto jäi Frankfurti. Mõne aja pärast sai ta pakkumise luua Amsterdami oma ettevõte. Otto nõustus sellega ja organiseeris Amsterdami perele uue elupaiga.
1934. aasta veebruaris jõudsid Edith ja lapsed Amsterdami, kus Anne ja Margot alustasid õpinguid.
1942. aastal hakati juute eriti julmalt taga kiusama ja Anne perekond peitis end sama aasta juulis Otto Franki büroohoonesse. Pärast kaht aastat redusolekut perekond reedeti ning sakslased viisid pere koonduslaagrisse. Seitse kuud pärast arreteerimist surid Anne ja tema õde Margot Frank Bergen-Belseni koonduslaagris tüüfusse. Otto Frank oli ainus, kes laagris ellu jäi. Pärast sõda naasis ta Amsterdami, kust leidis oma tütre päeviku. Ta avaldas selle hollandi keeles esialgse pealkirjaga "Het Achterhuis: Dagboekbrieven van 12 Juni 1942 – 1 Augustus 1944".
Anne Franki päevik
muudaPikemalt artiklis Anne Franki päevik
Päevik, mille Anne sai oma 13. sünnipäevaks, räägib tema elust 12. juunist 1942 kuni 1. augustini 1944. Päevik on kirjutatud justkui täiskasvanud ja läbinägeliku isiku poolt, kes oma teoses jagab nii isiklikke mõtisklusi kui lahkab ka üldist elu okupatsiooniperioodil. Tänu sellele päevikule on Anne üks tuntumaid ja käsitletumaid holokaustiohvreid.
Eesti keeles
muuda- "Anne Franki päevik. 12.VI 1942 – 1.VIII 1944", saksa keelest tõlkinud Oskar Kuningas, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958
- "Anne Franki päevik: 12. juuni 1942 – 1. august 1944: tagakoda", hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams, Tänapäev, Tallinn 2003, 2010, 2019
Vaata ka
muudaVälislingid
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Anne Frank |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Anne Frank |
- Anne Franki muuseumi koduleht
- Tuli hävitas Anne Franki töökoha, Postimees.ee, 19. juuli 2009.
- Värske uuring: Anne Frank suri arvatust varem, Postimees.ee, 31. märts 2015