Pilliroog

Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv veelembene taim, Eesti suurim kõrreline. Pilliroovarsi kasutatakse ehitusmaterjaliks ja punumistöödeks.

• Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.

2 Ja naine jäi lapseootele ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.

3 Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.

• Teine Moosese raamat, 2:1-3 (Moosese sünd)

• Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda,

või sirgub pilliroog ilma veeta?

• Iiobi raamat 8:11

• Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: "Tervist, juutide kuningas!"

30 Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.

• Matteuse evangeelium 27:29-30

• Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: "Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!"

37 Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.

• Markuse evangeelium 15:36-37

• Inimene pole muud kui pilliroog, nõrgim looduses; aga ta on mõtlev pilliroog. Tema hävitamiseks pole tarvis, et kogu maailm haaraks relvad; tema tapmiseks piisab aurust, veetilgast. Aga kui universum ta hävitaks, oleks inimene oma tapjast ikkagi ülevam, sest ta teab, et ta sureb, ja teab, mille poolest universum on temast üle, aga universumil pole sellest aimugi.
  • Blaise Pascal, "Mõtted", peatükk "Filosoofid" 347/200, tlk Kristiina Ross, 1998, lk 194

• Viivitades rändasime kõrge rootihniku kõikuvate löövide all. Huviga silmitsesime iga liikuvat lehte, iga painutatud pillirooputke. Iga roog tundus hingestatud olendina. Ilmekalt kooldudes sooritasid nad meile tervituskummardusi. Nende lehed tundusid elavate sõrmedena, mis silitasid meie käsi, paitasid meie põski, torkasid meie kõrvu, et me paremini kuuleksime nende sosisklevat laulu, õrna igatsevat ja kaunist.
  • Johannes Piiper, "Kuressaare Suurlahel" [8. august 1922], rmt: "Pilte ja hääli Eesti loodusest" (1975), lk 117-118

• Gustav Suits, "Tuulispää". Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, lk 59

• Marie Under, "Imelind", rmt: "Uneretk", 1968, lk 33

• Debora Vaarandi, "Rannakolhoosis", tuntud lauluna Valter Ojakääru viisil

• Paul-Eerik Rummo, "Džunglist Džomolungmani" (Jüri Palmiste luuletusi) kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 204

• Aivo Lõhmus "Suur Heinaline", 1975 ("Sõnarine. Eesti luule antoloogia", koostanud Karl Muru, 4. köide, Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 427)