Mine sisu juurde
- Paranemine on nagu tagasipöördumine lapsepõlve. Paraneja tunneb samuti nagu lapski ülimat naudingut tunda asjade, isegi pealtnäha kõige triviaalsemate asjade vastu elavat huvi. [---] Laps näeb kõike uudsena, ta on alati joobunud. Miski ei sarnane rohkem nähtusega, mida nimetatakse inspiratsiooniks, kui rõõm, millega laps neelab endasse värvi ja vormi. Julgeksin kaugemalegi minna: ma väidan, et inspiratsioonil on sarnasust verepaisuga ning et iga üleva mõttega käib kaasas tugevam või nõrgem närvivapustus, mis kajab vastu väikeajuski. [---] geniaalsus pole muud, kui tahte abil taas leitud lapsepõlv, enese väljendamiseks nüüd mehelikud võimed...
- Charles Baudelaire, "Mõtisklusi minu kaasaegsetest", tlk Katre Talviste, Tartu: Ilmamaa, 2010, lk 455
