Näkk

Näkk on väga paljude rahvaste mütoloogias tuntud veeolend, sageli kujutatakse teda inimese pea ja keha ning kala sabaga.

• [Polkovnik Schröder:] "Ei ole tänapäeval meie vahel enam õiget seltsimehelikkust. Mul on meeles, kuidas ennemalt ikka iga ohvitser kasiinos omalt poolt elu lõbusamaks püüdis teha. Ma mäletan, et üks ohvitser, keegi ülemleitnant Dankl, kiskus enese alasti, viskas põrandale kõhuli, pistis endale heeringasaba tagumikku ja etendas meile näkineidu." (lk 321)
  • Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975

• — Siis on veel näkineitsid, — ütles Tuzik, hoides käes kefiiriklaasi. — Suurtes selge veega järvedes. Nad lamavad seal, saad aru? Paljalt.

— See viirastub teile, Tuz, kefiiri liigtarvitamise tõttu, — ütles Domaroštšiner.

— Ma olen neid oma silmaga näinud, — vaidles Tuzik vastu, tõstes klaasi suu juurde. — Aga nende järvede vett ei tohi juua.

— Te ei ole neid näinud, sest neid ei ole olemas, — ütles Domaroštšiner, - Näkineitsid on müstika.

— Ise sa oled müstika, — ütles Tuzik, käisega silmi pühkides.

• Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, "Tigu nõlvakul". Tõlkinud Andres Ehin, [[LR] 15/16 1971, lk 11

• Aleksander Suuman, "*** Oli tarvis, et" kogus "Krähmukirjad" (1966), lk 38

• Juhan Viiding, "Võõras maa". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 267

• Livia Viitol, "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11

• Joanna Ellmann, "*kes mina olen kui ma keegi ei ole...", rmt: "Olemise maa", 2017, lk 3

• Enn Vetemaa, "Eesti näkiliste välimääraja". Tallinn: Eesti Raamat, 1983

Vikipeedias leidub artikkel

Näkk