Macbeth

"Macbeth" on William Shakespeare'i näidend.

• Su nägu, taan, on nii kui raamat lahti:
  sealt paistab veidraid asju. Aja petteks
  näi nii kui aeg. Sa kanna lahkust silmis
  ja käes ja keelel. Näi kui süütu lill,
  kuid ole uss seal all.
  • Leedi Macbeth, viies stseen

• Macbeth, scene 5

• Kui teha, mis saab tehtud, tehtama
  see siis peaks ruttu.
  • Macbeth, seitsmes stseen

• Ma julgen kõik, mis inimese väärt;
  kes rohkem julgeb, pole inimene.
  • Macbeth, seitsmes stseen

• Olen imetanud
  ja tean, kuis laps on rinna otsas armas.
  Kuid siiski tõmbaksin ma rinnanibu
  ta hambutumast suust ja pigistaksin
  siis, kui ta mulle naerdes otsa vaatab,
  tal ajud peast, kui andnud oleksin
  ma sinu vande.
  • Leedi Macbeth, seitsmes stseen

• Minu meel on kindel.
  Mul iga kiud on pingul hirmsaks teoks.
  Nüüd lahke nägu aega petma peab:
  võlts ilme katku, mis võlts süda teab.
  • Macbeth, seitsmes stseen

• Siin, kus viibime,
  on naeratustes noad. Ja mida lähem
  on veri, seda lähem veretöö.
  • Donalbain, kolmas stseen

• Kulla taat,
  näe, taevas sünk on inimtegudest
  maa verilava kohal.
  • Rosse, neljas stseen

• Nimekirjas
  te seisate kui mehed. Nii ka hurdad
  ja hagijad ja krantsid, voostrid, puudlid
  ja mopsirakatsid kõik koera nime
  koos kannavad. Ent väärtuste register
  teeb vahet kiire, laisa, nõtke
  ja valvuri ja linnukoera vahel
  talente mööda, mida lahke loodus
  on neisse kätkenud, ning igaüks
  sest oma jao saab lisaks arvele,
  mis loeb neid võrdseiks. Nõnda mehed ka.
  • Macbeth, esimene stseen

• Ja minu ka - nii verilähedalt,
  et iga tema pulsilöök on pisteks
  mu südamesse.
  • Macbeth, esimene stseen

• Ma parem tahan olla
  siis koolnutega, keda rahusse
  me saatsime, et ise rahu saada,
  kui süümevaeva õudsel piinapingil
  ühtjärge lamada.
  • Macbeth, teine stseen

• Me seis veel pole kindel: kümblema
  me väärikus peab meelituste jões,
  meil südame visiiriks olgu nägu,
  et peita, mis seal all.
  • Macbeth, teine stseen

• Pöial sügeleb kui hull,
  vist on kuri tulekul.
  • 2. nõid, esimene stseen

• Ja kui kõik halb ka kannaks armu nägu,
  arm oma näoga jääks.
  • Malcolm, kolmas stseen

• Olgu trööst
  meil see, et päev saab pikimastki ööst.
  • Malcolm, kolmas stseen

• Nüüd ta näeb,
  et ripub tal ta au kui hiiu rüü,
  mis kääbuslikul vargal üll.
  • Angus, teine stseen

• "Kas see on pistoda, mida näen enese ees?" pomises Jo, pööritades silmi ja haarates kätega õhku, nagu ta oli näinud näitlemas üht kuulsat näitlejat.

"Ei, see on praekahvel ja selle otsas on leiva asemel ema king," kilkas Meg ja näidendi proov lõppes üldise naerulaginaga. (lk 8)

• Louisa May Alcott, "Väikesed naised", tlk Tanni Grüntal, 2. trükk, 1995