Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]
Mine sisu juurde

Küsimus

Allikas: Vikitsitaadid

Piibel

[muuda]

Proosa

[muuda]
  • Kui mult päritaks vastust küsimusele Mis on orjus? ja ma peaksin vastama vaid ainuma sõnaga, See on mõrv, mõistetaks mu mõtet kohe. Ei läheks vaja pikka põhjendust näitamaks, et võim võtta inimeselt tema mõte, tema tahe, tema isiksus, on võim elu ja surma üle, ja et inimest orjastada on sama kui ta tappa. Miks aga ei või ma siis teisele küsimusele Mis on eraomand?' vastata samaviisi, See on röövimine, ilma saamata kindla peale valesti mõistetud, ehkki teine lause ei ole muud kui esimese teisendus?


  • [Köster:] Sa tead kõik ja saad kõigest aru, mis hea või kuri on, aga sa ei taha oma jumalavallatut elu jätta. Ütle, mis pean ma sinuga tegema? Vaata, sa vaikid, sa ei mõista mulle selle küsimise peale vastata. Jaa… Ka mina ei mõista selle küsimise peale vastata. Aga ma mõtlen järele ja püüan otsusele jõuda.


  • 6.5 Vastusele, mida ei saa väljendada, ei saa ka küsimust esitada.
Mõistatust ei ole olemas.
6.51 Sest kahtlus saab esineda vaid seal, kus on küsimus; küsimus vaid seal, kus on vastus ja see vaid seal, kus midagi öelda saab.


  • Seitsmele künkale on Rooma ehitatud ja seitse on teede arv, mis sinna viivad: Via Aurelia, Via Claudia, Via Cassia, Via Flaminia, Via Salaria, Via Latina ja lõpuks kõigist kuulsaim — Via Appia. Leegionide teed, kes läksid välja Roomast, et maailma vallutada, ja barbaaride teed, kes omakorda vallutajatena marssisid Rooma. Ikka veel kannavad need paganliku aja nimesid ja nende kuulsuski on pärit samast ajast, kohati säilinud, kohati kulunud ja kadunud, nagu nende sillutise kividki. Kristlastele on aga Rooma teedelt päranduseks jäänud ainult üks kurb küsimus: "Quo vadis?"


  • Jälle küsimus, kas olla rahvas või provints? Olla provints näib odavamana. Kuid kas on? Rahad, mida ei kasutata omal maal, imbuvad ikkagi välja. Iga kord, kui hangime mujalt valmistehnoloogiat ja -kunsti, maksame. Iga kord, kui aju-haju kannab meilt ära haritlase, kingime teistele tasuta. Kui teistel meilt mingit tehnoloogiat ega kultuuri saada pole, kui meie neilt tippjõude vastu ei saa, siis on vahetuses puudujääk meie kahjuks. Asudes loovate rahvaste perre kindlustame seevastu ka oma majanduslikku heaolu. Olla maailma väljaimetav provints läheb kalliks. Olgem rahvas!
    • Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.


  • Kas pole kurb, et küsimus püstitatakse ja otsus langetatakse? (lk 143)
  • Normaalne oleks, et ühele küsimusele antakse palju vastuseid. Teadlaste ideaaliks on aga anda paljudele küsimustele üks vastus. Ainult usundid on nii julged, et vastavad kõikidele küsimustele ühe lausega. (lk 143)


  • Albert mühatas. "Kas sa tead, mis juhtub poistega, kes liiga palju pärivad?"
Mort mõtles hetke.
"Ei," kostis ta viimaks, "mis siis?"
Vaikus.
Siis ajas Albert end sirgu ja ütles: "Olgu ma neetud, kui tean. Eks nad saavad vastused, ja see on neile paras."


  • Infoühiskond tuleb niikuinii, kas meiega või meieta, selles on küsimus.


  • Bluele täiesti arusaamatutel põhjustel oli Maura sel aastal esimest korda Neeve'i enda asemel kirikuvalvesse saatnud. Nagu ikka, oli ta Bluelt küsinud, kas too tahab kaasa minna, kuid ega see tegelikult päris küsimus olnudki. Blue oli alati käinud, läks ka seekord. Ema ei arvanudki, et tüdrukul on markusepäeva eelõhtuks mingid muud plaanid. Ta lihtsalt pidi küsima. Juba millalgi enne Blue sündi oli Maura otsustanud, et lapsi kamandada on barbaarne, ja nii oli Blue kasvanud üles kohustavate küsimärkide keskel.



  • Vanemad kohtlesid meid alati täiskasvanutena. Nad ei pidanud loenguid, kuid vastasid kõikidele meie küsimustele, ka lapsikutele. Nad ei kiirustanüd meie diskussioone tagant. Mõnikord võtsid jutuajamised tunde, tavaliselt seetõttu, et nii Craig kui mina armastasime vanemaid küsitleda kõikidel teemadel, millest me veel aru ei saanud. Kui veel väike olin, siis küsisime "miks inimesed tualetis käivad?" või "miks peab tööl käima?" ja siis tulistasime järgmisi küsimusi. Ühe mu esimesi sokraatilisi võite tõi isiklikust uudishimust ajendatud küsimus: "Miks peab hommikusöögiks mune sööma?" See viis meid vestluseni proteiinivajadustest, mille peale uurisin, kas ka maapähklivõi ei võiks valguallikana kirja minna, mis lõpuks, peale pikka debatti, muutis mu ema meelt munade osas, mis mulle niikuinii ei maitsenud. Teades, et olin selle õiguse auga välja teeninud, tegin järgmisel üheksal aastal endale alati hommikusöögiks ilusa suure moosi-maapähklivõisaia, söömata mitte ühtegi muna.
    • Michelle Obama, "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018, lk 37-38



  • Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?


Draama

[muuda]
  • [Herzen:] Ma ei ole Prantsusmaasse pimedalt armunud. Istuda kohvikus koos Louis Blanci, Leroux', Ledru-Rolliniga... osta trükisoe La Réforme ning jalutada Place de la Concorde'il... see mõte ajab mu elevile nagu lapse, ma tunnistan seda, kuid Aksakovil on õigus - ma ei tea, mis on järgmine samm. Kuhu me läheme? Kelle käes on kaart? Me uurime ideaalseid ühiskondi... võim ekspertidele, töölistele, filosoofidele... omandiõigused, omandikeelud, konkurentsi kurjus, monopoli kurjus... keskne planeerimine, tasuta majutus, vabaarmastus... piiratud kaheksasaja perekonnaga või riigipiiridest talitsemata... ja kõik need on ainulaadselt harmoonilised, õiglased ja tõhusad. Kuid Proudhon on ainuke, kes mõistab, milles seisneb küsimus: miks peaks keegi kuulama kellegi teise käske? (I vaatus)
  • [Herzen:] Lapse surmal ei ole rohkem tähendust kui armeede või rahvaste surmal. Kas laps oli õnnelik, kuni ta elas? See on õige küsimus, ainuke küsimus. Kui me ei suuda korraldada omaenda õnne, on jõhkraimast jõhkram pettus korraldada nende õnne, kes tulevad pärast meid. (II vaatus)
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Küsimus&oldid=118816"