Julia Gillard

Julia Eileen Gillard (sündinud 29. septembril 1961 Barrys, Walesis, Suurbritannias) on Austraalia jurist ja poliitik. 24. juunist 2010 kuni 27. juunini 2013 oli ta Austraalia peaminister, samadel aastatel Austraalia Tööpartei juht. Ta on ainuke naine, kes on olnud Austraalia peaminister, asepeaminister ja suurpartei juht.

Ma tean, et opositsioonijuhil on haiglane kinnisidee niinimetatud "näota meeste" suhtes Tööparteis. Millele ta tegelikult mõtlema peaks, on kasutud mehed, kes istuvad ta selja taga.
- Parlamendis küsimustele vastates märtsis 2012. "Labor cleans up after aftermath", Insiders (ABC), 4. märts 2012 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Niinimetatud soosõdu on palju analüüsitud... kuidas ma käisin välja niinimetatud sookaardi, sest taevas ise teab, et kuni ma selle jutuks võtsin, ei märganud mitte keegi, et ma naine olen, kuid selle taustal tahan ma öelda kõigi nende teemade kohta, et reaktsioon minu rollile esimese naispeaministrina ei seleta kogu mu peaministriaega, kuigi see seletab mu peaministriaja kohta mõndagi. Mind on kergelt lõbustanud need kolleegid, kes on tunnistanud ajalehes, et mul on minu soo tõttu olnud suurem surve kui teistel, varasematel peaministritel, kuid kes siis on jõudnud järeldusele, et sel ei ole olnud mingit mõju minu poliitilistele seisukohtadele ega Tööpartei poliitilistele seisukohtadele. See ei seleta kõike... see seletab üht-teist. Ja meie rahva asi on mõelda neist hallidest varjunditest arenenud moel. Milles ma aga absoluutselt kindel olen, on see, et järgmisel naisel ja järgmisel pärast teda ja järgmisel pärast teda on juba märksa kergem - ja selle üle olen ma uhke.
- Tagasiastumise puhul antud pressikonverentsil, "Australia's Prime Minister Julia Gillard Defeated In Shock Leadership Challenge by Kevin Rudd", Huffington Post, 26. juuni 2013 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Misogüüniakõne

Julia Gillardi rahvusvaheliselt tuntuim etteaste oli nn misogüüniakõne, mille ta pidas 9. oktoobril 2012 Austraalia parlamendis, vastuseks tollase opositsioonijuhi Tony Abbotti algatatud debatile parlamendi spiikri Peter Slipperi ametist kõrvaldamiseks väidetavate seksistlike ütluste tõttu. Gillard mõistis hukka Abbotti enda seksistliku suhtumise Gillardisse. ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Ma ei lase sellel mehel endale seksismist ja naistevihkamisest loengut pidada. Ei lase. Ja ka valitsus ei lase sellel mehel endale seksismist ja misogüüniast loengut pidada. Ei nüüd, ei iialgi. Opositsioonijuht ütleb, et inimesed, kel on seksistlikud vaated ja kes on naistevihkajad, ei sobi tähtsatele ametikohtadele. Noh, ma loodan, et opositsioonijuhil on tükk paberit ja ta kirjutab praegu tagasiastumisavaldust, kuna kui ta tahab teada, kuidas naistevihkamine tänapäeva Austraalias välja näeb, on tal vaja mitte eelnõud Esindajatekojas, vaid peeglit.

Mind solvas väga isiklikult, kui opositsioonijuht tollase tervishoiuministrina ütles, ja ma tsiteerin: "Abort on kerge pääsetee." Mind solvasid need ütlused väga isiklikult. Te ütlesite seda 2004. aasta märtsis, soovitan teil protokollidest järele vaadata. Mind solvas väga ka kõigi Austraalia naiste nimel, kui süsinikuheitekampaania käigus ütles opositsioonijuht: "Mida Austraalia koduperenaised peavad mõistma, kui nad tegelevad triikimisega." Tänan teid naiste rolli paikapaneku eest tänapäeva Austraalias!

Mind solvas see, kui opositsioonijuht läks parlamendihoone ette välja ja seisis plakati kõrvale, mis teatas: "Ajage nõid minema!" Mind solvas, kui opositsioonijuht seisis plakati kõrval, mis kirjeldas mind kui mingi mehe litsi. Mind solvasid need asjad. Naistevihkamine ja seksism tulid sellelt opositsioonijuhilt iga päev. Iga päev, igatviisi, kogu selle aja, mis opositsioonijuht on selles toolis istunud ja mina olen istunud oma toolis, on see kõik, mida me oleme talt kuulnud.

Ma juhin opositsioonijuhi tähelepanu sellele, et valitsus ei ole häbist suremas - mu isa ei surnud häbi kätte. Mille pärast opositsioonijuht peaks häbi tundma, on tema käitumine selles parlamendis ja seksism, mille ta endaga kaasa toob.

Opositsioonijuht ütleb: "Tehke midagi!" Noh, ta võiks ise midagi teha, kui ta tahaks tegelda seksismiga parlamendis. Ta võiks muuta oma käitumist, ta võiks vabandada kõigi oma varasemate väljaütlemiste eest ja ta võiks vabandada selle eest, et seisis kõrvuti plakatitega, mis nimetasid mind nõiaks ja litsiks - sõnad, mille opositsiooni juhtkond nüüd hukka mõistab. Ta võiks muuta standardeid, mis ta on enda jaoks kehtestanud, kui ta seda tahaks. Aga midagi seesugust me opositsioonijuhilt ei näe, sest nendes küsimustes on ta võimetu muutuma. Ta saab hakkama topeltstandarditega, kuid mitte muutumisega.

Parlamendis peaksid valitsema taktitunne, terve mõistus ja korrektsed protseduurid. Mina usun, et see on rada, mida mööda parlament peaks minema, mitte sellised topeltstandardid ja poliitilised mängud, mida surub peale opositsioonijuht, kes praegu vahib oma kella, sest nähtavasti on naine liiga kaua rääkinud [vali protest opositsiooni ridadest] - ta on varemgi minu peale karjunud, et ma suu peaksin!

Valimiskaotuse järgne arvamuslugu Guardianis

Valijad ei ütle erakondadest lahti sellepärast, et nende arvates ei oska erakond lugeda küsitlusi või küsitleda fookusgruppe või mõelda välja loosungeid. Eesmärk on see, mis loeb. Loeb võime vastata küsimusele: mida te teete minu, mu perekonna, meie rahva heaks? Loeb usk eesmärk, mis on suurem kui sina ise ja su vahetud poliitilised huvid.
Opositsioonis olek annab erakondadele aega mõtlemiseks ja järelemõtlemiseks. See annab uuele põlvkonnale aega küpseda. Ja suurt osa opositsioonise olemise ajast saab ja peakski kasutama valitsuse vastutusele kutsumiseks. See tähendab aeganõudvat tööd hoolika uurimisega ja kahtluste külvamisega valusa kriitika abil.
Ühes poliitilise tsükli punktis tahab avalikkus teada, millisel päris uuel viisil sa kirjeldad oma eesmärki, mitte üksnes, kuidas sa teist poolt kritiseerid. Sotsiaaldemokraatlike erakondade jaoks, kes on ajaloos suuri reforme jõustanud, saabub see hetk varem ja jõulisemalt kui konservtiividele.
Tagasivaade võib näidata sulle, mis läks valesti. Kuid ainult usk, mõistus ja julgus suudavad sind edasi viia.
Eesmärgipõhine erakond ei ole pelgalt erakond, mil on väärtused ja poliitikavalikud, mis näitavad neid väärtusi tegudes. See tähendab ka, et erakonnal peab olema sisemine kultuur, mis toetab tegutsemist ja käitumist eesmärgi, mitte isikliku huvi alusel.
Lõpuks näitavad organisatsioonid, milleks nad olemas on ja mida nad hindavad, selle kaudu, mida nad toetavad. Hea müügifirma toetab edukat müüki boonustega. Hea tootmisfirma toetab neid, kes loovad vigadeta tooteid. Ettevõte, kus valitseb mure ohutuse pärast, uuendab pidevalt oma eeskirju ja toetab seda, et keegi tööl viga ei saaks. See kõik on tavapärane terve mõistus. Aga kuidas see toimib edumeelses erakonnas?
Valimiste õhtul, kui tulemused saabusid, istusin ma omaette. Ma tahtsingi, et see nii oleks. Ma tahtsin lasta sel kõigel üle minu voolata.

Võimu kaotamist tunned sa füüsiliselt, emotsionaalselt, tundelainetes, ägedates pingehetkedes.

Ma tean nüüd neid veidraid kergendushetki, kui pinge taandub ja tohutu raskus, mis tundus istuvat häirivalt su õlul, maha libiseb. Tegelikult võtab sul aega, et aru saada, mismoodi su kael ja õlad nüüd ennast tundma peaksid.

Tean sedagi, et sa võid tunda enda hästi, kuid siis äkitselt kutsuvad kellegi lohutussõnad või kapipõhjast pakkimise käigus leitus mälestusese või isegi naljad möödunud aegade teemal esile valu, mis lööb sind nagu rusikaga, valu, mis on nii tugev, et sa tunned seda oma sisikonnas, oma närvilõpmetes.

Ma tean, et hilja õhtul või vaiksetel hetkedel päeva jooksul võivad sust jagu saada kahetsus, mälestused, mis panevad su uhkust tundma, poolikusetunne. Tunnid libisevad sust mööda.

Tean, et mu kolleegid tunnevad seda kõike just praegu. Need, kes kaotasid, need, kes alles jäid.

Me peame ühiselt leinama.

Aga lõpuks tuleb leinata suurimat, mis on kaotatud, võimu muuta meie riiki paremuse poole. Kaitsta neid, kes vajavad meie kaitset. Anda jõudu võimaluste kaudu. Orsustada, millist tulevikku me oma rahva lastele tahame, ja seda siis ehitada.

Ja kui lein läbi saab, on see meie eesmärk.

- Arvamuslugu Guardian Australias pärast Ruddi teise valitsuse lüüasaamist 2013. aasta föderaalvalimistel. "Julia Gillard writes on power, purpose and Labor's future", Guardian Australia, 14. september 2013 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Välislingid