Iseseisvumine
Proosa
[muuda]- Sevastjanovile muutus kojuminek lõplikult vastumeelseks ja ta ütles Sjomkale:
- "Mina lasen ka omade juurest jalga, kas sa võtad mind enda juurde elama?"
- "Ainult sel tingimusel," vastas Sjomka pidulikul bassihäälel, "et me hakkame elama kommunistlike noorte moodi. Et ei oleks väikekodanlikku rasvumist."
- Sevastjanov kinnitas, et rasvumist ei tule... Ja nüüd olid nad kahekesi Jugai juures komitees. Sevastjanov istus lauanurgal ja näsis saia - ta oli otse töölt tulnud. Sjomka suitsetas kivisel ilmel, nägu kõrvale pööratud. Sevastjanov taipas, et ka Sjomkal on kõht tühi, ja murdis saia pooleks. (lk 14)
- Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21
- Ruthil on vähemalt üks naise iseseisvumiseks ääretult oluline eeldus - ta on materiaalselt sõltumatu, tal on "oma tuba ja oma luba". Seegi vihje üksnes kinnitab eespool öeldut: "Ruthi" on kontsentreeritud palju vastandlikke 19.-20. sajandi vahetuse kultuurimõjusid ja see tekst ärgitab üha neile mõtlema. Modernismiga kaasnenud liikumiste, hoiakute, reaktsioonide ja väärtuste kajastus "Ruthi" sisus ja vormis suures osas alles ootab avastamist. (lk 167)
- Mirjam Hinrikus, "J. Randvere "Ruth" ja Otto Weiningeri "Geschlecht und Charakter"", rmt: "J. Randvere Ruth 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris", 2006, lk 145-169