Hilinemine

Hilinemine on millegi tegemine või toimumine hilja ehk pärast selle õiget aega, mis muidugi tekitab küsimuse, kas iga sündmuse õige aeg ei ole mitte see, millal ta toimub, ja sellisel juhul olnuks varasem aeg hoopiski vale aeg, kuna tol ajal see tegemine või toimumine ei juhtunud. Kompromiss nende kahe vaatenurga vahel ütleb, et hilinemisest kõneleja kirjeldab alternatiivajalugu paralleeluniversumis ja harrastab seega teadusulmet.

• Heades kavatsustes on midagi saatuslikku – need jäävad alati hiljaks.
  • Oscar Wilde, "Dorian Gray portree", tlk A. H. Tammsaare, lk 104

• Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.
  • Oskar Luts, "Kevade. Pildikesi koolipõlvest", 2006, lk 6

• Jäädes teatrisse esimesele vaatusele hiljaks, on kõige kurvem, kui istuda soovides märkame, et meid on surnuks peetud ja meie koht hõivatud.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 44

• [Mr. O'Toole:] "Alalõpmata jäävad nad hiljaks," kurtis ta. "Alalõpmata magavad kõik maha. Ilmuvad välja küll, aga alati raasike hilja. Kõik nad on vahvad sellid, südamed on neil õiges kohas, aga vaat vajaka jääb erksusest, millest tuntakse minusuguseid tõelisi härjapõlvlasi."
• Clifford D. Simak, "Härjapõlvlaste kaitseala", tlk Krista Kaer, rmt: "Libainimesed; Härjapõlvlaste kaitseala", Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 188

• 1995. aastal käis Lennart Meri Kääriku talus ja Heimtali muuseumis ning nüüd ma mõtlen, et küll oleks tore, kui ta uuesti tuleks. Tookord ei olnud muuseumil ei katust ega põrandaid ja majaseen vohas, aga sellegipooolest oli ta siin kaua. Kui ma lõpuks ütlesin talle, et oi, nüüd peame küll minema, siis vaatas ta mulle otsa ja küsis: "Kes saab mulle öelda, et ma pean?". Ning passis siin veel pool tundi ja jäi igale poole veel rohkem hiljaks.
  • Anu Raud, "Meri ei pidanud midagi", Sakala, 9. oktoober 2001

• Sellise pagulase puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
  • Tiina Kirss, "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014

• Olanna noogutas autoraadiost kostva high life'i muusika taktis. Ta käsi puhkas Odenigbo reiel; iga kord, kui mees tahtis käiku vahetada, tõstis ta käe üles ja pani siis tagasi ja naeris, kui mees teda narritamisi eksitavaks Aphroditeks kutsus. Joovastav oli mehe kõrval istuda, autoaknad lahti ja õhk täis tolmu ning Rex Lawsoni unelevaid rütme. Odenigbol pidi kahe tunni pärast loeng algama, aga ta oli peale käinud, et ise naine Enugu lennujaama viia, ja ehkki Olanna moe pärast protesteeris, tahtis ta ise sedasama. Kui nad üle Milliken Hiili viivatel kitsastel teedel kihutasid, sügav jõesäng ühel ja järsk künkanõlv teisel käel, ei öelnud Olanna, et mees sõidab pisut liiga kiiresti. Ja ta ei vaadanud käsitsi kirjutatud sildi poole, mis kohmakate tähtedega teatas: PAREM JÄÄDA HILJAKS KUI JÕUDA TEISE ILMA.
  • Chimamanda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest", tlk Triinu Pakk, 2018, lk 37

• Vaatasin kella.

"On sellest tüübist mingit märki? uurisin Lorraine'ilt telefonitsi.

Ta lasi välja valju ohke. "Kuule ei," vastas ta mu kõnele. Märkasin, et see paistis teda lõbustavat. Ta teadis, kui väga ma viivitusi vihkan ja kuidas ma hilinemisi ääretult kõrgiks pidasin.

Barack Obama oli meie firmas juba teatavat ärevust tekitanud. Esiteks oli ta just esimese õigusteaduse aasta lõpetanud ja tavaliselt oli meil kombeks suveks vaid teise aasta õpilasi palgata. Kuulujutud aga kinnitasid ta erakordsust. Räägiti, et ühe ta Harvardi professori väitel - ühe meie firma osaniku tütar - oli tegu kõige andekama juuratudengiga, keda ta eales kohanud oli. Sekretärid, kes teda intervjuust mäletasid, väitsid, et ta oli peale silmapaistva arukuse ka väga kena välimusega.

Mind tegi see kõik skeptiliseks. Isikliku kogemuse põhjal võiks öelda, et kui ükskõik missugusele keskpärase intelligentsiga mustanahalisele mehele ülikond selga panna, siis valge inimene viskab silda. Kahtlesin sügavalt selles, et mees sellist haipi väärib. Vaatasin isegi suvise personali nimistust ta pilti - kehva valgustusega näopilti, kus suure naeratusega tüübist vaid nohiklikkus välja paistis - ning jäin oma arvamuse juurde. Ta isikukirjelduse järgi võis arvata, et tegu on vähemalt pisut eksootilisema nohikuga, kuna mees on pärit Hawaiilt. Peale selle polnud seal mitte midagi silmapaistvat. Ainus üllatus oli mind tabanud paar nädalat varem, kui kiire kohustusliku telefonikõne teel end tutvustasin. Hääl teisel pool telefoni oli mind positiivselt üllatanud - tegu oli rikkaliku, isegi seksika baritoniga, mis ei paistnud mitte kuidagi fotol kujutatud isikuga kokku sobivat.

• Michelle Obama, "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018, lk 104

• Juhan Viiding, "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22

• Liepa Rūce, "*Te olete külmad ja kaamed selle vildaka päikese all...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 196

• Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi.
• Hilja on saksa rutt.
• Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla.
• Vara naerdakse, hilja nutetakse.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929