Hiilimine
Luule
[muuda]veel on suvi vananaiste suvi
lehtede ja rohu maailm ruskab
istun trepil ja see värv ei toogi
hinge täna roostetusetuska
ainult imestust see hõõgumine
viimseni on muutnud sinikiilid
punasteks ja kas siis tõesti nii
nii rõõmsalt surm neis lähemale hiilib
- Viiu Härm, "*kibuvitsa roosa õitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35
Kikivarvul
kassisammul
nõtkelt käratult kui ilves
hinnalises olgugi et kulunud pidžaamas
õhtu hakul onu Teodor deodorandipilves
hiilib oma mõtetega leebes lähiminevikus
sünnikodus
seedrisalus
hajameelses teivasjaamas
- Ilmar Trull, "Kikivarvul, kassisammul..." kogus "Millest mõtled, seljaaju?" (1984), lk 22