Ennustamine

Ennustamine on tuleviku teadasaamise moodus, mille puhul kasutatakse üleloomulikuks peetavaid vahendeid.

• 24. Unenägudel ei ole jumalikku loomust ega ettekuulutavat väge, vaid need sünnivad kujutluspiltide mõjust.
  • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia, nr 5, 2013, lk 771–781)

• Homse ettekuulutamisest saab maailmas küll ära elada, mitte aga tänasest tõekuulutamisest.
  • Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, Loomingu Raamatukogu, nr 28, 1972, lk 30

• [Madame Laoutaro:] "Aga kõik on aja ja saatuse käe all. Teie olete teie – kui te teate, kes see niisugune on – ja mina olen mina, ning seda, mis meie vahel juhtub, kui ma kaarte loen, ei juhtu kellegi teisega. Ja praegu on järgmine õhtu pärast jõule, kell on juba peaaegu kümme, ning seegi avaldab mõju. Miski pole tähtsusetu. Miks loen ma praegu, nii erilisel hetkel, teile kaarte, kui mа pole teid kunagi varem näinud? Mis meid kokku viis? Juhus? Ärge seda küll uskuge! Midagi niisugust pole olemas. Miski pole tähtsusetu; kui oleks, langeks maailm kokku. (lk 223–224)
  • Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Tallinn: Varrak, 1997

• "Teelehed ei näita tulevikku," ütles Vanaema vaikselt. "Kõik teavad seda."

"Teelehed ei tea."

"Nojah, kes see ikka nii loll on, et hakkaks käputäiele kuivatatud lehtedele midagi ütlema?"

• Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Tallinn: Varrak 2005, lk 30

• Tavalised ennustajad räägivad teile seda, mida te tahate juhtumas näha; nõiad ennustavad teile seda, mis hakkab juhtuma, sõltumata sellest, kas te seda tahate või mitte. Kummalisel kombel kipuvad nõiad oma ennustustes olema küll täpsemad, ent vähem populaarsed.
  • Terry Pratchett, "Tillud vabamehed", tlk Kaaren Kaer, Tallinn: Varrak, 2005, lk 8

• "Ma proovin seda Chingi-varianti."

"Visake siis need raudrohujuured õhku."

Nii printsess ka tegi. Nad vaatasid, mis mustri need maha langedes moodustasid.

"Hmm," tegi Cutwell mõne aja pärast. "Nii, üks on siis kaminas, üks kakaokruusis, üks tänaval – kahju aknast, üks laual ja üks, ei, kaks puhveti taga. Ma usun, et ülejäänud leiab proua Nugent ka üles."

"Te ei öelnud, kui kõvasti ma pean viskama. Kas ma pean veel kord proovima?"

"E-eei, pigem mitte." Cutwell lehitses ühe kollasekstõmbunud raamatu lehekülgi, mis oli varem lauajalga toetanud. "Paistab, et see muster ütleb meile midagi. Jah, siin see ongi, oktogramm 8-887: Illegaalsus, Lunastamatu Hani. Mille järgi me otsime välja... oota...oota, jah. Olemas."

"Noh?"

"Väärikas košenillimperaator käib teeajal ilma vertikaalsuseta ette; õhtul vaikib mollusk mandliõite keskel."

"Jah?" ütles Keli lugupidavalt. "Mida see tähendab?"

"Kui sa just mollusk ei ole, siis ilmselt suurt ei midagi, lausus Cutwell. "Võib-olla on sellest tõlkimisega üht-teist kaduma läinud."

• Terry Pratchett, "Mort", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 1999, lk 119–120

• "Nii et kui ettekuulutus ütleb, et mul saab olema "vägi, mida Must Isand ei tunne", siis see tähendab ainult armastust?" küsis Harry kerget pettumust tundes.

"Jah – ainult armastust," ütles Dumbledore. "Aga ära kunagi unusta, et see, mida ettekuulutuses öeldi, on oluline ainult sellepärast, et Voldemort tegi selle oluliseks. Seda ütlesin ma sulle eelmise aasta lõpus. Voldemort valis su välja kui inimese, kes on temale kõige ohtlikum – ja seda tehes tegigi ta sinust inimese, kes on temale kõige ohtlikum!" (23. ptk, "Varikätkid")

• J. K. Rowling, "Harry Potter ja segavereline prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, Tallinn: Varrak, 2005, lk 437

• "Mmm," ütlesin tassi tagasi alustassile asetades. "Ma pole nii ammu Oolongi saanud."

Proua Graham noogutas ja minu kiitus pani ta särama. Ta oli kahtlemata vaeva näinud – munakoorekujuliste teetasside alla olid pandud käsitsi heegeldatud linikud ning laual ilutsesid küpsised ja paksuks kuumutatud kohvikoor.

"Janojaa, sõja ajal ei olnud seda muidugist saada. Ja see on ennustamiseks kõige parem. Ma olin Earl Greyga püstihädas. Lehed lagunevad nii kiiresti koost, et raske on üldse midagi välja lugeda."

"Te ennustate teepaksu pealt?" küsisin kerge üllatusega. Lühikeste terashallide püsilokkide ja kolmekordse pärlikeega proua Graham ei vastanud absoluutselt üldlevinud ettekujutusele ennustajast mustlaseidest. Oli lausa näha, kuidas teelonks mööda pikka kuivetut kaela allapoole vajub ja läikivate helmeste taha kaob.

"Miks mitte, kullake, ennustan ikka. Nii nagu vanaema mulle õpetas ja talle tema vanaema. Jooge oma tass tühjaks ja vaatame, mis teil seal on."

• Diana Gabaldon, "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, Tallinn: Varrak, 2014, lk 37

• Hamish surus ohke alla. "Räägi mulle proua Bannermanist," ütles ta. "Ta ei ole saareelanik, ega ju?"

"Ei-ei, ta on Glasgow'st. Tuli seia vast umbes viis aastat tagasi."

"Aga miks siis vihkavad kõik proua Wetherbyd ja mitte teda?"

"Ta'i käi nende lühikeste seelikutega ringi," ütles Geordie.

"Pealegi, ta tunneb teelehti ja temasugustega piab ettevaatlik olema."

• M. C. Beaton, "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, Tallinn: Tänapäev, 2012, lk 66

• Inimesed, kes sisenesid Fox Way tänava väikesesse helesinisesse majja numbriga 300, ei pannud oma saatuse umbmäärast olemust eriti pahaks. Ennustuste täidemineku täpse hetke äratundmisest sai omaette mäng ja väljakutse. Kui klient ennustaja juurest lahkus ja kuue inimesega kaubik kaks tundi hiljem tema autole otsa sõitis, võis ta kergendust tundes noogutada, et nüüd see siis juhtuski, ja asja lõpetatuks arvata. Kui teise kliendi naaber pakkus välja, et ostab ära tema vana muruniiduki, kui talle võiks marjaks kuluda natuke lisaraha, võis kliendile meenuda lubadus peagi raha saada, ja ta müüski muruniiduki teadmisega, et see tehing oli ette kuulutatud. Või kui kolmanda kliendi naine ütles, et see asi tuleb nüüd ära otsustada, võisid talle meenuda needsamad sõnad tarokikaarte lauale laduva Maura Sargenti suust, ja ta sukeldus otsustavalt tegudesse.

Kuid ebatäpse olemuse tõttu vähenes ennustuste mõju mõnevõrra. Need võidi peast visata kui pelgad kokkusattumused või eelaimused. Neist said itsitused Walmarti parklas, kui keegi põrkas kokku vana sõbraga, nagu ennustuses lubatud. Külmajudinad, kui elektriarvelt vaatas vastu number 17. Arusaam, et isegi ette teada tulevik ei muuda kellegi praegust elu. Need ennustused olid tõde, kuid mitte kogu tõde.

"Ma pean teile ütlema," lausus Maura alati oma klientidele, "et see ennustus on õige, aga mitte üksikasjalik." (lk 7–8)

• Viieteistaastaselt jõudis Blue järeldusele, et ta ema tarokikaardid on kõigest mängukaartide pakk ja nii ema kui ka teiste selgeltnägijate unenägusid õhutavad tagant pigem kokkusegatud kokteilid kui pilguheidud teispoolsusse, seega pole ennustustel mingit tähtsust.

Ometi teadis ta, kuidas asjad tegelikult on. Fox Way tänava majast number 300 tulevad ennustused ei olnud küll üksikasjalikud, kuid need olid vääramatult õiged. Ema oli näinud unes, kuidas Blue murrab esimesel koolipäeval käeluu. Tädi Jimi kuulutas ette Maura maksutagastust kuni kümne dollari ulatuses. Vanim nõbu Orla hakkas oma lemmikviisi ümisema alati mõned minutid enne seda, kui see kõlas raadiost.

Mitte keegi majas ei kahelnud, et Blue saatus on tappa oma armastatu suudlusega. Ometi oli see oht ähvardavalt õhus hõljunud juba nii kaua, et selle mõjuvõim oli kadunud. (lk 9)

• Maggie Stiefvater, "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013

• LEENA: Sina, Kai, ära naera, kaardid näitavad inimesele kõik ette. Paremini veel kui unenäod. Kui meil siin see kolhoosi asutamine oli, siis ma panin kaarte. Tulid välja risti üheksa, padaäss ja risti kümme. Ja läkski kõik täide.

KAI: Mis need kaardid siis tähendasid?

LEENA: Kas sa siis aru ei saa? Pada oli kahe risti vahel. Ja näe, nüüd polegi midagi patta panna, kogu aja üks rist ja viletsus. (lk 79-80)

• Mai Talvest, "Varrud", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969

• Helena Anhava, "*Harakkuljus õitseb kui roosatav vaip...", "Ütlen siiski", tlk Tiiu Kokla, 2000, lk 7

• Cristin O'Keefe Aptowicz, "Firma pühadepeol" ("At the Office Holiday Party"), kogust "Everything is Everything", Write Bloody Publishing, 2010