Viru-Jaagupi
Viru-Jaagupi | |
---|---|
| |
Pindala: 2,7 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 373 (1.01.2019)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 9394[3] | |
Koordinaadid: 59° 15′ N, 26° 28′ E | |
Viru-Jaagupi on alevik Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Alevik paikneb 15 km maakonnakeskusest Rakverest kagus. Alevikku läbib Rakvere–Luige maantee. Viru-Jaagupi piirkonna küladeks on - Kehala, Kannastiku, Aruküla, Kulina, Küti, Voore, Allika ja Saueaugu. Maastikuliselt asub Viru-Jaagupi Pandivere kõrgustiku idanõlval paikneval tasandikul. Kõrgus üle merepinna on 120–130 meetrit.
2005. aastal oli alevikus 435 elanikku, 2015. aastal 383 elanikku ning 2022. aastal 356 elanikku.
Viru-Jaagupis asub kirik, koolimaja, erinevad mälestusmärgid, kauplused ja discgolfipark. Discgolfipark on rajatud 2020. aastal Vinni valla kaasava eelarve raames.
Viru-Jaagupi koolimajas tegutseb noortekeskus, rahvaraamatukogu ning teeninduskeskus.
Piirkonnas toimetab kohalik MTÜ Viru-Jaagupi Kogukonna Selts, kes korraldab alevikus erinevaid üritusi.
Sport, vaba aeg
[muuda | muuda lähteteksti]Viru-Jaagupis on võimalik tegeleda erinevate spordialadega. Viru-Jaagupist (Kannastiku külast) algav kergliiklustee kaudu on võimalik liigelda Rakveresse (15km) või isegi Haljalasse.
Viru-Jaagupi Koolimaja territooriumil saab mängida kunstmuruväljakul nii jalg-, korv- kui ka võrkpalli. Samas kohas on ka suur spordi- ja mänguväljak.
MTÜ Viru-Jaagupi Kogukonna Seltsi algatusel valmistati koolimaja territooriumile Viru-Jaagupi tunnetusrada[4], kus saavad kõik huvilised tunnetada eri materjalide teravusi ja kumerusi. Lisaks meelelahutuslikule poolele on rajal teraapiline mõju, sest talla all on palju punkte, milleni erinevad tekstuurid ja materjalid jõuavad.
Discgolfi harrastajatel on võimalik läbida 18-korviline rada, mis algab Viru-Jaagupi Kesk 1 aadressil ning rada läheb läbi Viru-Jaagupi kaasiku.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Allikates on esimene märge 1220. aastast.
Viru-Jaagupi asukohas on Taani hindamisraamatus mainitud Rõhu küla. See ala kuulus 13. sajandi algul Lemmu (Lemmun, Laemund) muinaskihelkonda. Viru-Jaagupi kirikukihelkond oli väiksem ja tekkis arvatavasti 1220. aastail. Viru-Jaagupi asula oli kihelkonna keskuseks nii administratiivselt kui ka kultuuriliselt. Seal asub Viru-Jaagupi kirik.
Kuni 1950. aastani kuulus alevik administratiivselt Küti valla koosseisu. Siis vallad kaotati ja moodustati Viru-Jaagupi külanõukogu. 1982. aastal viidi külanõukogu administratiivkeskus Vinni ning külanõukogu nimetati ümber Vinni külanõukoguks.
1999. aastal moodustati Vinni valla Viru-Jaagupi osavald.
Pärast 2017. aasta haldusreformi asub endises Viru-Jaagupi koolimajas Viru-Jaagupi teeninduskeskus[5].
Hariduselu
[muuda | muuda lähteteksti]Viru-Jaagupi Noorsoo kasvatuse Selts avas 1908. aastal Viru-Jaagupis uue paekivist koolihoone. Esimene koolijuhataja oli Julius-Osvald Kaljuvee. Kool töötas algul algkoolina, siis 6-klassilise koolina, seejärel 7-klassilise koolina, aastatel 1957–1965 Viru-Jaagupi keskkoolina. Keskkooli lõpetas viis lendu. Alates 1965. aastast oli Viru-Jaagupis 8-klassiline kool. Koolis oli avatud ka õhtukool töötavatele inimestele, kelle haridustee oli katkenud. Kool oli vahepeal ka 9-klassiline, siis põhikool, vahetult enne sulgemist 2001. aastal töötas algkoolina. Endises koolimajas asuvad Viru-Jaagupi raamatukogu ja noortekeskus ning kuni 2019. aastani ka Viru-Jaagupi muuseum. (Viru-Jaagupi Muuseumi nime muudeti 29.8.2019 Vinni Vallavolikogu määrusega nr 13), uueks nimeks sai Vinni Vallamuuseum ja asukohaks Vinni alevik.)
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Enne teist maailmasõda elasid ja töötasid Viru-Jaagupis käsitöölised (rätsepad, sepad-lukksepad), kaupmehed (avatud oli mitu poodi), õpetajad, ametnikud (post ja side, teemeister), politsei, apteeker (apteek töötas aastatel 1904–2000), elukutseline fotograaf (J. ja V. Varimõis), oli pank (Viru-Jaagupi Ühispank, asutatud 1911).
Nõukogude perioodil asusid alevis MTJ ning hiljem kolhooside ja sovhooside keskused (toimus pidev majandite liitmine suuremaks). 1970. aastate esimesel poolel liideti Viru-Jaagupi sovhoos Vinni näidissovhoosiga. Enamik asula inimesi töötaski sel perioodil majandis. Teine suurem tööandja oli pärast sõda Teedevalitsuse teemeistri piirkond. 1980. aastatel rajas Vinni sovhoos majandi vajaduste tarbeks uue puidutsehhi.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]- Viru-Jaagupi kirik ja pastoraadi hoone (Viru-Jaagupi vanim puithoone), rõngasristid (17. sajand) ja represseeritute mälestusmärk (avati 1989) kirikuaias
- Viru-Jaagupi koolimaja 1908. aastal ehitatud, paekivist hoone. Hoones tegutseb Viru-Jaagupi Noortekeskus, Rahvaraamatukogu ja teeninduskeskus. Koolimaja aias on mälestuskivi, mis on rajatud Kristjan ja Paul Rauale.
- Kaupmees Juljus Karja 1914. aastal ehitatud paekivist kauplusehoone
- Vabadussõja monument[6] Viru-Jaagupi kalmistul
- Rahvusvahelise kuulsusega Vene meresõitja ja Antarktika-uurija, admirali, reisikirjaniku, Ferdinand von Wrangelli (1797-1870) haud
- Kultusekivi [7]asub kirikust 300 m lääne pool.
Viru-Jaagupiga seotud tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]- Julius Osvald Kaljuvee (1869–1940) – töötas Viru-Jaagupi haridusseltsi kooli juhatajana. Andis välja mineraloogia- ja geoloogiaalaseid raamatuid. Esimesena juhtis trükisõnas tähelepanu Kaali järve meteoriitsele tekkele. Maetud Viru-Jaagupi kalmistule.
- Herbert Salu (1911–1988) – kirjanik ja kirjandusteadlane. Töötas õpetajana Viru-Jaagupi algkoolis
- Kristjan Raud (1865–1943) ja Paul Raud (1865–1930) – eesti kunsti suurmehed sündisid Viru-Jaagupis ja õppisid Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis.
- Aksel Mark (1913–2014) töötas pärast Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna lõpetamist Viru-Jaagupis ja Rakveres agronoomina. 1937. aastast oli Virumaa Teataja ajakirjanik. Paguluses oli lõi kaasa Eesti eksiilvalitsuse tegevuses ja ajakirjanduses.
- Ferdinand Veike (1924–2015) – lavastaja ja näitleja. Kodu Saueaugu külas, haridusteed alustas Viru-Jaagupi koolis.
- Jaan Kiivit seenior valiti 1933 aastal 17. detsembril Viru-Jaakobi koguduse õpetajaks.
- Madis Oviir 1959–1994 oli ta Viru-Jaakobi koguduse õpetaja, hooldades samal ajal Tudu kogudust. Emerituuri jäi ta aastal 1994. Madis Oviir suri aastal 1999 ja ta on maetud Viru-Jaagupi kirikuaeda.
- Ferdinand von Wrangell Ferdinand Friedrich Georg Ludwig Von Wrangell suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi kalmistule, mis asub Viru-Jaagupi kirikust 1,2 km lõuna pool
- Friedrich August Hörschelmann Oli aastatel 1798–1850 (kutsuti 27. juulil 1798) Viru-Jaakobi koguduse õpetaja.
- Rudolf Reiman
- Christian Kelch 1697-1710 Viru-Jaagupi pastor
Viru-Jaagupi kihelkond
[muuda | muuda lähteteksti]Viru-Jaagupi kihelkond hõlmas Virumaal nüüdse Vinni valla põhiosa (v.a Kadila ümbrus) ning Rägavere valla läänepoole. 13. sajandi alguses kuulus Viru-Jaagupi kihelkonna ala Lemmu (Lemmun, Laemund) muinaskihelkonda. Viru-Jaagupi kirikukihelkond tekkis arvatavasti 1220. aastail. 15. ja 16. sajandil oli Viru-Jaagupi ajuti Rakvere kiriku abikogudus. Viru-Jaagupi pastor oli 1697–1710 Christian Kelch ja 1933–48 Jaan Kiivit. 26. VIII 1708 toimus Vinni lähedal Põhjasõja viimane Eesti pinnal peetud välilahing. 1867 eraldati Viru-Jaagupi kihelkonnast Tudulinna ja Rannapungerja ümbrus uuesti rajatud Iisaku kihelkonda. Talusid osteti päriseks peamiselt 1880. aastail.
Viru-Jaagupi kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Aravuse mõis (Arrawus) poolmõis, eraldati Kaarli mõisast
- Aru mõis (Arro) Rägavere mõisa kõrvalmõis
- Immersoo mõis (Immesso)
- Inju mõis (Innis) rüütlimõis,
- Inju-Aru mõis (Arrohof) poolmõis,
- Karila mõis (Karlshof)
- Kulina mõis (Kullina) rüütlimõis,
- Kupna mõis (Kupnal) Küti kõrvalmõis,
- Küti mõis (Kurküll) rüütlimõis,
- Marienhofi karjamõis, Kulina mõisa karjamõis
- Meriküla mõis (Merreküll) Inju kõrvalmõis,
- Mõdriku mõis (Mödders) rüütlimõis,
- Männikvälja mõis (Männikowälja)
- Oonurme mõis (Onorm, Havenorm)
- Puka mõis (Pucka)
- Põlula mõis (Poll) rüütlimõis,
- Põlula-Uuemõisa mõis (Neu-Poll)
- Rasivere mõis (Rassiwer)
- Roela mõis (Ruil) rüütlimõis,
- Roosna mõis (Rosna)
- Rosentali mõis (Rosenthal),
- Rägavere mõis (Raggafer) rüütlimõis,
- Tudu mõis (Tuddo) rüütlimõis,
- Uuemõisa mõis (Neuhof)
- Vaeküla mõis (Wayküll) rüütlimõis,
- Vana-Aru mõis (Alt-Arro, Marienhof)
- Vinni mõis (Finn) rüütlimõis,
- Viru-Jaagupi kirikumõis (Pastorat St. Jakobi),
- Voore mõis (Forell) rüütlimõis,
- Võhu mõis (Wöhho)
- Võlumäe mõis (Thärsfeldt)
- Ädara mõis e Edara mõis (Eddara) poolmõis, eraldati Rohu mõisast.
Viru-Jaagupi kihelkonna vallad alates 1866
[muuda | muuda lähteteksti]- Inju vald (1866–1893)
- Kulina vald (1866–1893)
- Küti vald (1866–1939)
- Meriküla vald (1883–1893)
- Mõdriku vald (1866–1893)
- Põlula vald (1866–1893)
- Oonurme vald (1866–1893)
- Roela vald (1866–1939)
- Rägavere vald(1866–1939)
- Tudu vald (1866–1893)
- Vaeküla vald (1866–1893)
- Vinni vald (1866–1893)
- Voore vald (1866–1893)
- Inju vald (1866–1893)
Kihelkonnakool
[muuda | muuda lähteteksti]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ "VIDEO ⟩ Viru-Jaagupi sai teraapilise atraktsiooni". Video. 9. august 2022. Vaadatud 21. märtsil 2023.
- ↑ SOTSIAAL- JA TERVISHOIU VALDKONNAGA TEGELEVAD AMETNIKUD
- ↑ "27130 Vabadussõja mälestussammas • Mälestiste otsing • Mälestised". register.muinas.ee. Vaadatud 21. märtsil 2023.
- ↑ "10667 Kultusekivi • Mälestiste otsing • Mälestised". register.muinas.ee. Vaadatud 21. märtsil 2023.