Vikipeedia:Vikiprojekt Seened/400 Eesti seent

Seened Kuulo Kalamehe ja Vello Liiva raamatust "400 Eesti Seent" (2005).

• läbikriipsutatud – soliidse või enam-vähem soliidse pikkusega artiklid
• / – artikkel on võõrkeelses Vikipeedias hea või eeskujuliku artikli staatusega.

• harilik ringik (Cudonia circinans) – 1
• pisipahtlik (Mitrula paludosa) – 2
• kollane hüüvik (Leotia lubrica) – 3
• kollane bisporell (Bisporella citrina) – 4
• väike rohetiksik (Chlorociboria aeruginascens) – 5
• harilik karikseen (Sarcoscypha austriaca) – 6
• lehterkarikseen (Microstoma protracta) – 7
• kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) – 8
• harjasliudik (Humaria hemisphaerica) – 9
• kuldsoverbiell (Sowerbiella imperialis) – 10
• maapunnik (Byssonectria terrestris) – 11
• kobarik (Pseudombrophila guldeniae) – 12
• suur punaliudik (Aleuria aurantia) – 13
• limatünnik (Sarcosoma globosum) – 14
• valge helvell (Helvella crispa) – 15
• sile helvell (Helvella elastica) – 16
• tume helvell (Helvella lacunosa) – 17
• kevadkogrits (Gyromitra esculenta) – 18
• hiidkogrits (Gyromitra gigas) – 19
• sügiskogrits (Gyromitra infula) – 20
• liudkogrits (Gyromitra perlata) – 21
• mürkelliudik (Disciotis venosa) – 22
• kurrel (Ptychoverpa bohemica) – 23
• ümarmürkel (Morchella esculenta) – 24
• kuhikmürkel (Morchella conica) – 25
• hiidmürkel (Morchella elata) – 26

• suur sarvharik (Calocera viscosa) – 27
• lehterüdik (Tremiscus helvelloides) – 28
• üdik (Pseudohydnum gelatinosum) – 29
• harilik süldik (Exidia glandulosa) – 30
• pruun kõhrik (Tremella foliacea) – 31
• kollane kõhrik (Tremella mesenterica) – 32

• harilik kukeseen (Cantaharelleus cibarius) – 33
• kahvatu kukeseen (Cantharellus pallens) – 34
• kollakas kukeseen (Cantharellus aurora) – 35
• lehter-kukeseen (Cantharellus tubiformis) – 36
• must torbikseen (Craterellus cornucopioides) – 37
• pruun toruseen (Pseudocraterellus sinuosus) – 38
• keel-tõlvharik (Clavariadelphus ligula) – 39
• tömp tõlvharik (Clavariadelphus truncatus) – 40
• suur tõlvharik (Clavariadelphus pistillaris) – 41
• timpnarmik (Hydnum repandum) – 42
• pruunjas narmik (Hydnum rufescens) – 43
• harilik lambaseenik (Albatrellus ovinus) – 44
• kährikseen (Sparassis crispa) – 45
• kuldharik (Ramaria aurea) – 46
• vurrik (Gomphus clavatus) – 47
• harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) – 48
• väävlik (Laetiporus sulphureus) – 49
• soomustorik (Cerioporus squamosus) – 50
• põõsastorik (Polyporus umbellatus) – 51
• austerservik (Pleurotus ostreatus) – 52
• loorservik (Pleurotus dryinus) – 53
• kollane hammaslehik (Neolentinus lepideus) – 54
• kase-hammaslehik (Panus conchatus) – 55
• kuldkülik (Phyllotopsis nidulans) – 56

• lepapuravik (Gyrodon lividus) – 57
• lehise-õõspuravik (Suillus cavipes) – 58
• pipartatik (Chalciporus piperatus) – 59
• punajalg-sametpuravik (Xerocomellus chrysenteron) – 60
• rohekas sametpuravik (Xerocomus subtomentosus) – 61
• pruun sametpuravik (Imleria badia) – 62
• lehmatatik (Suillus bovinus) – 63
• sootatik (Suillus flavidus) – 64
• võitatik (Suillus luteus) – 65 </
• lambatatik (Suillus granulatus) – 66
• roosa tatik (Suillus collinitus) – 67
• liivtatik (Suillus variegatus) – 68
• lehisetatik (Suillus viscidus) – 69
• kuldtatik (Suillus grevillei) – 70
• sapipuravik (Tylopilus felleus) – 71
• harilik kivipuravik (Boletus edulis) – 72
• võrk-kivipuravik (Boletus reticulatus) – 73
• männi-kivipuravik (Boletus pinophilus) – 74
• tamme-kivipuravik (Suillellus luridus) – 75
• saatana-kivipuravik (Rubroboletus satanas) – 76
• mõru kivipuravik (Caloboletus radicans) – 77
• kasepuravik (Leccinum scabrum) – 78
• valge puravik (Leccinum holopus) – 79
• kirju puravik (Leccinum variicolor) – 80
• pargipuravik (Leccinum quercinum) – 81 => syn. haavapuravik
• haavapuravik (Leccinum aurantiacum) – 82
• pomerantspuravik (Leccinum versipelle) – 83
• pihkane liimik (Gomphidius glutinosus) – 84
• roosa liimik (Gomphidius roseus) – 85
• männiliimik (Chroogomphus rutilus) – 86
• tavavahelik (Paxillus involutus) – 87
• lepavahelik (Paxillus filamentosus) – 88
• sametvahelik (Tapinella atrotomentosa) – 89
• lehvikvahelik (Tapinella panuoides) – 90
• kuld-kukeseenik (Hygrophoropsis aurantiaca) – 91
• majavamm (Serpula lacrymans) – 92
• niit-võlvnutt (Cuphophyllus virgineus) – 93
• aas-võlvnutt (Cuphophyllus pratensis) – 94 --> sün. kollane vesinutt?
• papagoi-limavesinutt (Gliophorus psittacinus) – 95
• kuhik-vesinutt (Hygrocybe conica) – 96
• veri-ebavesinutt (Hygrocybe coccinea) – 98
• lõhnav limanutt (Hygrophorus agathosmus) – 99
• oliiv-limanutt (Hygrophorus olivaceoalbus) – 100
• sügis limanutt (Hygrophorus hypothejus) – 101
• ketas-limanutt (Hygrophorus discoideus) – 102
• kitse-limanutt (Hygrophorus camarophyllus) – 103
• kuiv limanutt ( Hygrophorus penarius) – 104
• haisev limanutt (Hygrophorus hedrychii) – 105
• punetav limanutt (Hygrophorus erubescens) – 106
• pilvik-limanutt (Hygrophorus russula) – 107
• kollane pisisirmik (Cystoderma amianthinum) – 108
• haisev pisisirmik (Cystoderma carcharias) – 109
• kinaverpunane pisisirmik (Cystodermella cinnabarina) – 110
• ebavöödik (Leucocortinarius bulbiger) – 111
• hiidkõrges (Megacollybia platyphylla) – 112
• kuldmampel (Phaeolepiota aurea) – 113
• puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes) – 114
• kuuse-käbikõrges (Strobilurus esculentus) – 115
• männi-käbikõrges (Strobilurus stephanocystis) – 116
• kevad-võluheinik (Calocybe gambosa) – 117
• roosa pisiheinik (Calocybe carnea) – 118
• lilla pisiheinik (Rugosomyces ionides) – 119
• tolmav parasiitlehik (Asterophora lycoperdoides) – 120
• valge kobarheinik (Lyophyllum connatum) – 121
• põõsas-kobarheinik (Lyophyllum decastes) – 122
• haisev metskõrges (Gymnopus hariolorum) – 123
• kimp-metskõrges (Gymnopus accervatus) – 124
• kobar-metskõrges (Gymnopus confluens) – 125
• harilik metskõrges (Gymnopus dryophilus) – 126
• kirbe metskõrges (Gymnopus peronatus) – 127
• väike metskõrges (Gymnopus putillus) – 128
• või-punakõrges (Rhodocollybia butyracea) – 129, 130
• täpiline punakõrges (Rhodocollybia maculata) – 131
• keerd-punakõrges (Rhodocollybia prolixa) – 132
• kelluk-nabaseen (Xeromphalina campanella) – 133
• lõhnav nabaseen (Xeromphalina cauticinalis) – 134
• okka-roisknööbik (Micromphale perforans) – 135
• oksa-roisknööbik (Micromphale foetidum) – 136
• mügarkõrges (Collybia cookei) – 137
• oksanupik (Marasmiellus ramealis) – 138
• jõhvnööbik (Marasmius androsaceus > Gymnopus androsaceus) – 139
• kraenööbik (Marasmius bulliardii) – 140
• aasnööbik (Marasmius oreades) – 141
• küüslauk-nööbik (Marasmius scorodonius) – 142
• verimütsik (Mycena haematopus) – 143
• kännumütsik (Mycena galericulata) – 144
• lilla mütsik (Mycena pura) – 145
• roosakas mütsik (Mycena rosea) – 146
• kollajalg-mütsik (Mycena renati) – 147
• laiguline mütsik (Mycena zephirus) – 148
• valge mütsik (Mycena laevigata) – 149
• kleepuv mütsik (Mycena epipterygia) – 150, 151
• roosa mütsik (Mycena rosella) – 152
• tõmmu külmaseen (Armillaria solidipes) – 153
• hiid-lehtervahelik (Leucopaxillus giganteus) – 154
• värviline lehtervahelik (Leucopaxillus compactus) – 155
• lühijalg-kühmik (Melanoleuca brevipes) – 156
• vagujalg-kühmik (Melanoleuca grammopodia) – 157
• kollaselehine kühmik (Melanoleuca cognata) – 158
• lakkrupik (Laccaria laccata) – 159
• sinilamell-rupik (Laccaria bicolor) – 160
• soomusrupik (Laccaria proxima) – 161
• ametüstrupik (Laccaria amethystina) – 162
• sirge lehtrik (Clitocybe geotropa) – 163
• udulehtrik (Clitocybe nebularis) – 164
• aleksandri lehtrik (Clitocybe alexandri) – 165
• hallilehine lehtrik (Clitocybe tornata) – 166
• nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes) – 167
• aniislehtrik (Clitocybe odora) – 168
• tavalehtrik (Clitocybe gibba ) – 169
• lehiselehtrik (Clitocybe vermicularis) – 170
• niitlehtrik (Clitocybe dealbata) – 171
• lilla ebaheinik (Lepista nuda) – 172
• vagel-ebaheinik (Lepista personata) – 173
• lõhnav ebaheinik (Lepista irina) – 174
• pöörd-ebaheinik (Lepista flaccida) – 175
• kollane ebaheinik (Lepista gilva) – 176
• punakas puiduheinik (Tricholomopsis rutilans) – 177
• kuld-puiduheinik (Tricholomopsis decora) – 178
• kirbe panell (Panellus stipticus) – 179
• tigupanell (Panellus serotinus) – 180
• talipanell (Panellus ringens) – 181
• pruunikas heinik (Tricholoma albobrunneum) – 182
• kollakaspruun heinik (Tricholoma ) – 183
• kuldheinik (Tricholoma aurantium) – 184
• rebuheinik (Tricholoma arvernense) – 185
• hobuheinik (Tricholoma equestre) – 186
• kirbe heinik (Tricholoma aestuans) – 187
• sallheinik (Tricholoma focale) – 188
• habeheinik (Tricholoma vaccinum) – 189
• soomusheinik (Tricholoma imbricatum) – 190
• triibuline heinik (Tricholoma portentosum) – 191
• seepheinik (Tricholoma saponaceum) – 192
• haisev heinik (Tricholoma inamoenum) – 193
• hiirheinik (Tricholoma virgatum) – 194
• koltuv heinik (Tricholoma scalpturatum) – 195
• loorheinik (Tricholoma myomyces) – 196
• väävelheinik (Tricholoma sulphureum) – 197, 198
• purpurheinik (Tricholoma bufonium) – 199
• lehiseheinik (Tricholoma psammopus) – 200
• tuviheinik (Tricholoma columbetta) – 201
• valge heinik (Tricholoma stiparophyllum) – 202
• arušampinjon (Agaricus campestris) – 203
• metsšampinjon (Agaricus sylvicola) – 204
• mürkšampinjon (Agaricus xanthodermus) – 205
• linnašampinjon (Agaricus bitorquis) – 206
• soomusšampinjon (Agaricus silvaticus) – 207
• aedšampinjon (Agaricus bisporus) – 208
• püramiid-soomussirmik (Echinoderma aspera) – 209
• villjalg-harisirmik (Lepiota clypeolaria) – 210
• haisev harisirmik (Lepiota cristata) – 211
• sametsirmik (Macrolepiota excoriata) – 212
• kühmsirmik (Macrolepiota mastoidea) – 213
• valge sirmik (Macrolepiota nympharum) – 214
• suur sirmik (Macrolepiota procera) – 215
• safransirmik (tüüpteisend) (Macrolepiota rhacodes) – 216
• safransirmik (aedteisend) (Macrolepiota rhacodes var. bohemica) – 217
• samet-ebašampinjon (Leucoagaricus cretaceus) – 218
• soomustindik (Coprinus comatus) – 219
• voldiline tindik (Coprinus atramentarius) – 220 (221)
• sätendav tindik (Coprinus micaceus) – 222
• seltsiv tindik (Coprinus disseminatus) – 223
• kraetindik (Coprinus plicatilis) – 224
• pisarpsatürell (Psathyrella velutina) – 225
• valge psatürell (Psathyrella candolleana) – 226
• hallikaspruun psatürell (Psathyrella spadiceogrisea) – 227
• valge kärbseseen (Amanita virosa) – 228
• roheline kärbseseen (Amanita phalloides) – 229
• kollane kärbseseen (Amanita citrina) – 230
• pruun kärbseseen (Amanita porphyria) – 231
• roosa kärbseseen (Amanita rubescens) – 232
• panter-kärbseseen (Amanita pantherina) – 233
• kuning-kärbseseen (Amanita regalis) – 234
• punane kärbseseen (Amanita muscaria) – 235, 236
• rõngata kärbseseen (Amanita vaginata) – 237, 238
• kahevärviline kärbseseen (Amanita battarrae) – 239
• kollakaspruun kärbseseen (Amanita fulva) – 240
• jahu-limaloorik (Limacella delicata) – 241
• pisar-limaloorik (Limacella guttata) – 242
• laus-limaloorik (Limacella illinita) – 243
• põdranapsik (Pluteus cervinus) – 244
• puidu-tupplehik (Volvariella bombycina) – 245
• suur tupplehik (Volvariella gloiocephala) – 246
• kilp-punalehik (Entoloma clypeatum) – 247
• läik-punalehik (Entoloma rhodopolium) – 248
• hiid-punalehik (Entoloma sinuatum) – 240
• mustserv-punalehik (Entoloma serrulatum) – 250
• siid-punalehik (Entoloma sericeum) – 251
• kataloonia punalehik (Entoloma catalaunicum) – 252
• sinine punalehik (Entoloma nitidum) – 253
• mustuv punaheinik (Rhodocybe mundula) – 254
• tavaharmik (Clitopilus prunulus) – 255
• maksa-põldseen (Agrocybe brunneola) – 256
• kevad-põldseen (Agrocybe praecox) – 257
• mõrand-põldseen (Agrocybe dura ) – 258
• harilik sitaseen (Anellaria fimiputris) – 259
• kelluk-sõnnikuseen (Panaeolus sphinctrinus) – 260
• koppelseen (Panaeolina foenisecii) – 261
• valge torujalg (Bolbitius lacteus) – 262
• kollane torujalg (Bolbitius titubans) – 263
• pruun sametkübarik (Conocybe tenera) – 264
• sinijalg-vöödik (Cortinarius collinitus) – 265
• limavöödik (Cortinarius mucosus) – 266
• mesikollane vöödik (Cortinarius stillatitius) – 267
• rõngasvöödik (Cortinarius armillatus) – 268
• haisev vöödik (Cortinarius traganus) – 269
• lilla vöödik (Cortinarius violaceus) – 270
• safranvöödik (Cortinarius croceus) – 271
• verev vöödik (Cortinarius sanguineus) – 272
• verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) – 273
• kollane vöödik (Cortinarius triumphans) – 274
• hiidvöödik (Cortinarius praestans) – 275
• sidrunkollane vöödik (Cortinarius calochrous) – 276
• punasoomus-vöödik (Cortinarius bolaris) – 277
• soomusvöödik (Cortinarius pholideus) – 278
• kühmvöödik (Cortinarius rubellus) – 279
• oliivvöödik (Cortinarius venetus) – 280
• aniisvöödik (Cortinarius odorifer) – 281
• külmaseen-vöödik (Cortinarius phrygianus) – 282
• pehkinud vöödik (Cortinarius variecolor) – 283
• karboolvöödik (Cortinarius camphoratus) – 284
• juurvöödik (Cortinarius everinus) – 285
• kitsemampel (Rozites caperatus) – 286
• kiudhebel (Hebeloma mesophaeum) – 287
• pisarhebel (Hebeloma crustuliniforme) – 288
• rõngas-tulinutt (Gymnopilus junonius) – 289
• viha tulinutt (Gymnopilus penetrans) – 290
• kuhik-narmasnutt (Inocybe rimosa) – 291
• siid-narmasnutt (Inocybe geophylla) – 292, 293
• lõhnav narmasnutt (Inocybe bongardii) – 294
• punakas narmasnutt (Inocybe erubescens) – 295
• luite-narmasnutt (Inocybe impexa) – 296
• tüse narmasnutt (Inocybe serotina) – 297
• jahutanuk (Galerina marginata) – 298
• harilik kännumampel (Kuehneromyces mutabilis) – 299
• tellispunane kollanutt (Hypholoma lateritium) – 300
• suits-kollanutt (Hypholoma capnoides) – 301
• sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare) – 302
• hulk-kollanutt (Hypholoma marginatum) – 303
• soomusmampel (Pholiota squarrosa) – 304
• roostekollane mampel (Pholiota aurivella) – 305
• lepamampel (Pholiota alnicola) – 306
• söemampel (Pholiota highlandensis) – 307
• männimampel (Pholiota spumosa) – 308
• kahvatukollane mampel (Pholiota gummosa) – 309
• täkiline ebamampel (Hemipholiota albocrenulata) – 310
• sinivärvik (Stropharia aeruginosa) – 311
• tsüaanvärvik (Stropharia caerulea) – 312
• täpiline värvik (Stropharia hornemannii) – 313
• poolkerajas värvik (Stropharia semiglobata) – 314
• kroonvärvik (Stropharia coronilla) – 315
• loornigerik (Tubaria conspersa) – 316
• talinigerik (Tubaria furfuracea) – 317
• rõngasnigerik (Tubaria confragosa) – 318
• bertilloni riisikas (Lactarius bertillonii) – 319
• piparriisikas (Lactarius piperatus) – 320
• roosa riisikas (Lactarius controversus) – 321
• kaseriisikas (Lactarius torminosus) – 322
• kreem riisikas (Lactarius pubescens) – 323
• vöödiline riisikas (Lactarius aquizonatus) – 324
• kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) – 325
• oliivriisikas (Lactarius olivinus) – 326
• takerriisikas (Lactarius citriolens) – 327
• lõviriisikas (Lactarius leonis) – 328
• õunriisikas (Lactarius evosmus) – 329
• vöötriisikas (Lactarius zonarius) – 330
• porgandriisikas (Lactarius deliciosus) – 331
• kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) – 332
• veririisikas (Lactarius sanguifluus) – 333
• tavariisikas (Lactarius trivialis) – 334
• nahkkollane riisikas (Lactarius utilis) – 335
• haavariisikas (Lactarius roseozonatus) – 336
• kirju riisikas (Lactarius musteus) – 337
• peitriisikas (Lactarius flexuosus) – 338
• tuliriisikas (Lactarius pyrogalus) – 339
• tõmmu riisikas (Lactarius necator) – 340
• sooriisikas (Lactarius helvus) – 341
• lepariisikas (Lactarius lilacinus) – 342
• tammeriisikas (Lactarius quietus) – 343
• kahkjas riisikas (Lactarius uvidus) – 344
• kollapiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus) – 345
• lõhnav riisikas (Lactarius glyciosmus) – 346
• näsariisikas (Lactarius mammosus) – 347
• hallipiimane riisikas (Lactarius vietus) – 348
• männiriisikas (Lactarius rufus) – 349
• oranž riisikas (Lactarius mitissimus) – 350
• lõvipruun riisikas (Lactarius fulvissimus) – 351
• hall riisikas (Lactarius azonites) – 352
• pruun riisikas (Lactarius fuliginosus) – 353
• lutikariisikas (Lactarius subumbonatus) – 354
• väävelriisikas (Lactarius theiogalus) – 355
• kamperriisikas (Lactarius camphoratus) – 356
• soovikuriisikas (Lactarius lacunarum) – 357
• kibedalehine pilvik (Russula acrifolia) – 358
• kuiv pilvik (Russula delica) – 359
• rohelehine pilvik (Russula chloroides) – 360
• mustjas pilvik (Russula adusta) – 361
• must pilvik (Russula nigricans) – 362
• paatjas pilvik (Russula ochroleuca) – 363
• haisev pilvik (Russula foetens) – 364
• kammpilvik (Russula pectinatoides) – 365
• rihvelpilvik (Russula pectinata) – 366
• punajalg-pilvik (Russula rhodopus) – 367
• verev pilvik (Russula sanguinaria) – 368
• kahkjas pilvik (Russula pulchella) – 369
• veinpunane pilvik (Russula vinosa) – 370
• tuhmuv pilvik (Russula decolorans) – 371
• kollane pilvik (Russula claroflava) – 372
• siniroheline pilvik (Russula cyanoxantha) – 373
• ere pilvik (Russula xerampelina) – 374
• mage pilvik (Russula vesca) – 375
• tellispunane pilvik (Russula velenovskyi) – 376
• kasepilvik (Russula aeruginea) – 377
• areoolpilvik (Russula virescens) – 378
• kuldpilvik (Russula aurea) – 379
• rebupilvik (Russula risigallina) – 380
• kollaselaiguline pilvik (Russula luteotacta) – 381
• soopilvik (Russula paludosa) – 382
• põletav pilvik (Russula amarissima) – 383
• kirbe pilvik (Russula emetica) – 384
• kuusepilvik (Russula queletii) – 385
• sidrunlehine pilvik (Russula drimeia) – 386
• lepapilvik (Russula alnetorum) – 387

• harilik murumuna (Lycoperdon perlatum) – 388
• pirn-murumuna (Lycoperdon pyriforme) – 389
• siiljas murumuna (Lycoperdon echinatum) – 390
• hiidmuna (Langermannia gigantea) – 391
• soo-maamuna (Bovista paludosa) – 392
• tinahall maamuna (Bovista plumbea) – 393
• sihvakas murukarikas (Calvatia excipuliformis) – 394
• kott-murukarikas (Calvatia utriformis) – 395
• väike murukera (Scleroderma bovista) – 396
• ripsmeline maatäht (Geastrum fimbriatum) – 397
• kausjas maatäht (Geastrum triplex) – 398
• neljahõlmane maatäht (Geastrum quadrifidum ) – 399
• karik-vakkseen (Cyathus olla) – 400
• tähtkuulik (Sphaerobolus stellatus) – 401
• külimitseen (Crucibulum laeve) – 402
• värv-hernesseen (Pisolithus arhizus) – 403
• harilik tanuseen (Phallus impudicus) – 404
• raveneli peniseen (Mutinus ravenelii) – 405