Veljo Tormis

See artikkel vajab ajakohastamist. (Veebruar 2023) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Veljo Tormis
Veljo Tormis (2004)
Sündinud	7. august 1930 Kuusalu vald, Harjumaa
Surnud	21. jaanuar 2017 (86-aastaselt) Tallinn
Elukutse	helilooja

Veljo Tormis (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.

Aastatel 1937–1942 elas ta Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama.^[1]

Aastatel 1942–1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde, 1943–1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Riiklik Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest. 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. 1950. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli. 1951–1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni. Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.

Aastatel 1956–1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas oli Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. 1956–1969 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast.

Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.

Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga uusklassitsistina. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud žanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem.

Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises helikeeles on tal mitmeid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt.

Sarnaselt Pärdiga katsetas Tormis dodekafooniaga (ooperis "Luigelend", 1964 ja laulutsüklis "Kümme haikut", 1966 Jaan Kaplinski sõnadele) ning otsis lühemaid vorme.

1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuride tsüklis "Looduspildid" (1964–1969, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid").

Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutatud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile.

2007. aasta Eesti Muusika Päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.^[2]

Veljo Tormis oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Kõige enam levis "Raua needmine", mida Rootsi Raadiokoor kandis Eric Ericsoni juhatusel ette juba 1970. aastail. Sellele järgnes "Ingerimaa õhtud". Üks enim Rootsis Veljo Tormise loomingut esitanud koor on Uppsala meeskoor Orphei Drängar, kelle esituses on Tormise muusikat salvestatud ka heliplaatidele.^[3]

Helilooja 90. sünniaastapäevaks 7. augustil 2020 oli plaanis avada Veljo Tormise Virtuaalkeskus eesmärgiga koondada erinevates virtuaalsetes meeidaformaatides helilooming ja heliloojaga seonduv info ühtsesse keskusse, millele on internetis juurdepääs (Portaal) kogu maailmast^[4].

• 1948, 7. märts meeskoorilaul "Hundisõnad". Tekst rahvaluulest. V. Tormise esimene teos.
• 1949, "Süit Vigala rahvaviisidest viiulile ja klaverile", Soololaul "Lennaku laul".
• 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv)
• 1956
  • avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile
  • "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
• 1958
  • Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile
  • "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo)
  • "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme)
• 1959
  • avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile
  • "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Olli Kõiva)
• 1960
  • "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg")
  • "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv)
• 1961 "Väike sümfoonia" isetegevuslikele sümfooniaorkestritele
• 1962 "Kolm mul oli kaunist sõna" meeskoorile ja flöödile (Paul-Eerik Rummo)
• 1963
  • "Kodumaa sünnipäev", kantaat-epigraaf ja viis laulu ühendkooridele (Paul-Eerik Rummo)
  • "Kolm laulu Paul-Eerik Rummo sõnadele" naiskoorile
• 1964
  • "Sügismaastikud", seitse laulu naiskoorile/segakoorile (Viivi Luik) – "Looduspildid III"; "Tasase maa laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo); "Ühtehoidmise laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo)
  • "Luigelend", kammerooper (libreto Osvald Toominga põhjal Enn Vetemaa, stsenaarium Kaarel Ird)
• 1965
  • "Hamleti laulud I, II" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo)
  • "Meestelaulud", kümme laulu baritonile ja meeskoorile (rahvaluule, seadnud Paul-Eerik Rummo)
  • "Meestelaulud", lavalugu meeskoorile ja lugejale (rahvaluule)
  • "Luigelend", süit samanimelisest ooperist sümfooniaorkestrile
• 1966
  • "Kevadkillud", kuus miniatuuri naiskoorile (Jaan Kaplinski) – "Looduspildid I"
  • "Kiigelaulud", kuus laulu naiskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud IV"
  • "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski)
  • "Lauliku lapsepõli" naiskoorile (rahvaluule)
• 1967
  • "Vanemuine", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile
  • "Jaanilaulud", seitse laulu mees- ja naiskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud V"
  • "Kadrilaulud", neli laulu naiskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud II"
  • "Mardilaulud", üheksa laulu meeskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud I"
  • "Vastlalaulud", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud III"
• 1968
  • "Laulu algus" ühendkooridele (Hando Runnel)
  • "Talvemustrid", neli laulu naiskoorile (Andres Ehin) – "Looduspildid IV"
• 1969
  • "Maarjamaa ballaad" meeskoorile (Jaan Kaplinski)
  • "Meie varjud" meeskoorile (Jaan Kaplinski)
  • "Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu" meeskoorile (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre)
  • "Suvemotiivid", kolm laulu naiskoorile (Aleksander Suuman) – "Looduspildid II"
  • "Kuus eesti jutustavat rahvalaulu" häälele ja klaverile (rahvaluule)
  • "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile)
• 1970
  • "Etüüdid helilaadides" ("Modaalsed etüüdid"), seitse miniatuuri naiskoorile/ lastekoorile (rahvaluule)
  • "Liivlaste pärandus", viis laulu segakoorile
  • "Päike, maa ja meri", kantaat sopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
• 1971
  • "Laulud laulust ja laulikust", viis laulu naiskoorile (rahvaluule)
  • "Vadja pulmalaulud", seitse laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Tõnu Seilenthal)
• 1972
  • "Kolm eesti mängulaulu" segakoorile (rahvaluule)
  • "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" segakoorile (rahvaluule)
  • "Külavahelaulud", kuus uuemat rahvalaulu segakoorile (rahvaluule)
  • "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", muusikaline komöödia segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile, akordionile (libreto Enn Vaigur; 19. sajandi rahvalaulude seaded V. Tormis)
  • "Lenini sõnad", kantaat ühendkooridele
  • "Raua needmine" tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile ("Kalevala", August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski)
  • "Seitse liivi rahvalaulu" segakoorile/naiskoorile/lastekoorile (rahvaluule, seadnud Herbert Tampere)
• 1973
  • "Katkuaja mälestus", ballaad meeskoorile (Jaan Kaplinski)
  • "Dialektilisi aforisme" segakoorile (Juhan Liiv)
• 1974
  • "Laulja" meeskoorile, orelile ja löökpillidele (Kristjan Jaak Peterson)
  • "Pikse litaania" meeskoorile ja suurele trummile (Ain Kaalep)
  • "Laul rõõmust", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Enn Vetemaa)
  • "Kaks eesti runolaulu" kahele metsosopranile ja klaverile (rahvaluule, seadnud Jaan Kaplinski)
• 1975
  • "Isuri eepos", kümme laulu segakoorile (rahvaluule; seadnud A. Laanest)
  • "Naistelaulud", põimik regivärsilistest rahvalauludest metsosopranile ja naiskoorile (rahvaluule; libreto Jaan Kaplinski)
• 1976 "Põhja-vene bõliina" meeskoorile (rahvaluule)
• 1977 "Hääled Tammsaare karjapõlvest" tenorile, meeskoorile, kampaniilile, lehmakellale, kuljustele ja fonogrammile
• 1978
  • "Bulgaaria triptühhon", tsükkel segakoorile (E. Bagrjana)
  • "Dialektilisi aforisme", kaheksa laulu segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv)
  • "Tornikell minu külas" segakoorile ja kellale või meeskoorile, lugejale ja kellale (Juhan Viidingu libreto Fernando Pessoa poeemide põhjal, tlk. Ain Kaalep)
• 1979
  • "Ingerimaa õhtud", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule)
  • "Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile
  • "Kurvameelsed laulud", kolm rahvalaulu metsosopranile ja puhkpillikvintetile (rahvaluule)
  • "Lindpriiuse päevad" metsosopranile, meeskoorile, kahele trompetile, timpanitele/klaverile (Hando Runnel)
  • "Muistse mere laulud" tenorile ja meeskoorile (rahvaluule)
  • "Neli etüüdi Juhan Viidinguga" lugejale ja segakoorile (J. Viiding)
• 1980
  • "Eesti ballaadid", ballett-kantaat sopranile, metsosopranile, aldile, tenorile, bassile, segakoorile, sümfooniaorkestrile (libreto Lea Tormis; rahvaluule, seadnud Ülo Tedre)
  • "Viru vanne" meeskoorile/segakoorile (Hando Runnel)
• 1981
  • "Eestlase laulukesed", neli laulu segakoorile (Hando Runnel)
  • "Kojusaatmissõnad" meeskoorile ja šamaanitrummile ("Kalevala")
  • "Küsimus on..." tenorile ja segakoorile (tekst Olaf Utt'i artiklist ajalehest Sirp ja Vasar)
  • "Laulusild" meeskoorile/naiskoorile/segakoorile ("Kalevala" ja eesti rahvaluule)
  • "Lojaalsed laulukesed", kolm laulu segakoorile (Hando Runnel)
  • "Mis siin naerda on?" naiskoorile (Hando Runnel)
  • "Mõtisklusi Hando Runneliga", neli laulu segakoorile/meeskoorile (Hando Runnel)
  • "Pärismaalase lauluke" ("Tabu-tabu") meeskoorile/segakoorile ja nõiatrummile
  • "Sa oled kui salanaine" segakoorile (Juhan Liiv)
  • "Viimane laev – Valse triste" meeskoorile (Juhan Smuul)
  • "Vindised laulukesed", kolm laulu meeskoorile (Hando Runnel)
  • "Stagna-aja laulukesi" (Hando Runnel ja Juhan Liiv)
• 1982
  • "Helletused" sopranile ja meeskoorile/ segakoorile (Aino Tamme ja Miina Härma järgi)
  • "Kaks nõukogulikku rahvalaulu" meeskoorile (rahvaluule) kogust "Stagna-aja laulukesi" (1978–1982)
  • "Kokko lenti koilliseta / Kotkas lendas kirdest" meeskoorile (rahvaluule)
  • "Läti burdoonlaulud", kuus laulu segakoorile (rahvaluule)
  • "Mõtisklusi Leniniga" segakoorile/meeskoorile (V.I. Lenin)
  • "Viis eesti rahvatantsu" segakoorile (rahvaluule)
• 1983
  • "Laevas lauldakse" (ingerisoome ballaad) segakoorile ja aldile (rahvaluule)
  • "Pildikesi Vormsi minevikust", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule)
  • "Vepsa rajad", 15 laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule)
• 1984
  • "Kaitse, Jumal, sõja eest!/ Varjele, Jumala, soasta" meeskoorile ja tam-tamile ("Kanteletar")
  • "Sõjakulleri sõit" meeskoorile ("Kalevipoeg")
  • "Vepsa talv" meeskoorile (rahvaluule)
  • "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile/ baritonile klaveri saatega ("Kanteletar")
• 1985
  • "Kalevala 17. runo" meeskoorile, lugejale ja rahvapillidele ("Kalevala", seadnud A. Ambus)
  • "Jõudu tööle!", kantaat segakoorile (Juhan Viiding)
  • "Kaheksa tuntud eesti laulu" segakoorile (L. Koidula, M. Moon, Fr. Kuhlbars, K. Ruut, M. Körber, A. Reinvald, G. Wulff-õis, E. Wöhrmann)
  • "Karja kojukutse/ Karjan kotiinkutsu" lastekoorile/ naiskoorile ja sopranile ("Kalevala")
  • "Väinämöise venesõit" naiskoorile/ lastekoorile ("Kalevala")
• 1986 "Vanavanemate viisivakk", 29 laulu ja kooda naiskoorile/ lastekoorile (tekstid erinevatelt autoritelt)
• 1987
  • "Kalevalan alkusanat/ Kalevala algussõnad" segakoorile ("Kalevala")
  • "Eesti mees ja tema sugu" meeskoorile ja lokulauale (Lea Tormis)
  • "Virumaa ja Pandivere" naiskoorile/ meeskoorile/ segakoorile (Hando Runnel)
  • "Üheksa eesti lõikuslaulu" segakoorile (rahvaluule)
• 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile
• 1989
  • "Ilmiantajan tarina / Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino)
  • "Kuus eesti lastelaulu" segakoorile (rahvaluule)
  • "Neli eesti hällilaulu" segakoorile (rahvaluule)
  • "Karjala saatus", viis laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre)
• 1990
  • "Kolm itaalia (trentino) rahvalaulu" meeskoorile, segakoorile ja lastekoorile
  • "Mõrsja hüvastijätt" segakoorile ("Kalevala")
• 1991
  • "Kolme Karjalan neitoa/ Kolm Karjala neidu", kolm laulu lastekoorile ("Kanteletar")
  • "Kord me tuleme tagasi" meeskoorile (Jaan Kaplinski)
  • "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv)
• 1992 "Piiskop ja pagan" vokaalansamblile (seade meeskoorile 1995, piiskop Henriku ja Lalli legendi ainetel)
• 1993 "Meelespea" (In memoriam Gustav Ernesaks) segakoorile (seade meeskoorile)
• 1994
  • "Kullervo sõnum" segakoorile/ vokaalansamblile ("Kalevala")
  • "Suomalais-ugrilaisia maisemia/ Soome-ugri maastikud", 15 soome-ugri rahvaste laulu lastekoorile
• 1996 "Incantatio maris aestuosi/ Tormise mere loits" meeskoorile ("Kalevala")
• 1997 "Sampo tagumine" naiskoorile ("Kalevala") (seade meeskoorile)
• 1998
  • "Kuulmata kuskil kumiseb kodu" segakoorile (Ernst Enno)
  • "Noore suve muinasjutt" segakoorile (Ernst Enno)
• 1999 "Sünnisõnad", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Jaan Kaplinski)
• 2000 "Lauliku lõpusõnad" segakoorile (seade meeskoorile)

• 1967 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1970 – Nõukogude Eesti preemia
• 1972 – Nõukogude Eesti preemia ("Kevade" filmimuusika eest)
• 1974 – NSV Liidu riiklik preemia
• 1975 – Eesti NSV rahvakunstnik
• 1980 ja 1986 – Eesti NSV muusika aastapreemia
• 1987 – NSV Liidu rahvakunstnik
• 1991 – Kuusalu valla aukodanik
• 1993 – Gustav Ernesaksa koorimuusika preemia
• 1995 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
• 1996 – Riigivapi III klassi teenetemärk^[5]
• 1998 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 2000 – Tallinna vapimärk
• 2000 – Balti Assamblee kunstipreemia
• 2002 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2005 – Rahvusmõtte auhind^[6]
• 2005 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (lavastus "Eesti ballaadid", koos Tõnu Kaljuste, Peeter Jalaka, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga)
• 2006 – Vigala valla aukodanik^[7]
• 2009 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia^[8]
• 2010 – Riigivapi I klassi teenetemärk^[9]
• 2010 – Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium
• 2015 – PÖFFi elutööpreemia^[10]
• 2016 – Välisministeeriumi kultuuripreemia
• 2017 – mälestuskontsert Estonia kontserdisaalis^[11]

Veljo Tormise abikaasa oli Lea Tormis. Poeg Tõnu Tormis on fotograaf.^[12]

• Tiia Järg, 2000. Veljo Tormis 70 – Mõned killud, mis õnne vist ei toonud, aga lausõnnetust ka mitte. Teater. Muusika. Kino, 8–9: 56–61.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Veljo Tormis

• ERR audioarhiiv: Veljo Tormis 80. Töötoajutud: VELJO TORMIS 80. Töötoajutud, I. (2010)
• ERR audioarhiiv: Veljo Tormis 80. Töötoajutud: VELJO TORMIS 80. Töötoajutud, II. (2010)
• Biograafia, teoste loetelu ja helinäited Eesti Muusika Infokeskuses
• Veljo Tormis andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
• Urve Lippus. Soome-ugri helilooja Veljo Tormis Sirp, 5. august 2010
• Suri armastatud helilooja Veljo Tormis, Postimees, 22. jaanuar 2017
• Veljo Tormis, real.edu.ee