Vaslui lahing (ka Podul Înalti lahing või Racova lahing) oli lahing Moldova Vürstiriigi Ștefan III ja Osmanite riigi Rumeelia elajeti Hadım Suleiman Pasha vahel 10. jaanuaril 1475. Lahing leidis aset Podul Înaltis Vaslui lähedal Moldovas (tänapäeva Rumeenia idaosas). Osmanite poolel osales lahingus 120 000 sõdurit, Moldova poolel 40 000 sõdurit ning väiksemad liitlas- ja palgaarmeed.
Moldova sai lahingus otsustava võidu, Veneetsia ja Poola allikate järgi hukkus üle 40 000 Osmanite riigi sõduri. Sultan Murad II lesk Mara Branković ütles Veneetsia saadikule, et sissetung oli Osmanite riigi ajaloo suurim kaotus.[3] Paavst Sixtus IV pärjas Stefan III hiljem Athleta Christi tiitliga ning nimetas teda kristluse tõeliseks kaitsjaks.[4]
Poola krooniku Jan Długoszi sõnul ei tähistanud Stefan võitu, vaid otsustas pärast lahingut 40 päeva leiva ja veega paastuda. Ta keelas end võidu toojaks nimetada ja ütles, et võit saavutati vaid tänu Jumalale.
- ↑ Liviu Pilat and Ovidiu Cristea, The Ottoman Threat and Crusading on the Eastern Border of Christendom during Vaslui, (Brill, 2006), 149.
- ↑ Ferencz Kállay (1850). Historiai brtekezés a' nemes székely nemzet' eredetéről: hadi és polgári intézeteiről a régi időkben
- ↑ Istoria lui Ştefan cel Mare, p. 133
- ↑ Saint Stephen the Great in his contemporary Europe (Respublica Christiana), p. 141
