Vatikani muuseumid

Vatikani muuseumid
Musei Vaticani
Muuseumi sissekäigu pealne kaunistus
Asutatud	1506
Asukoht	Vatikan
Aadress	Viale Vaticano 6, Città del Vaticano
Liik	kunstimuuseum (arheoloogia, pinakoteek, muu)
Külastajaid	6 002 251 (2015)
Direktor	Barbara Jatta (alates 1. jaanuar 2017)

Vatikani muuseumid (ladina keeles Musea Vaticana) on Rooma linna piirides Vatikanis asuv muuseumikompleks. Maailma suurimate hulka kuuluvas kunstivaramus on pandud välja kiriku poolt sajandite jooksul kogutud kunstiteosed, sealhulgas esinduslik valik tuntud Kreeka-Rooma antiikskulptuure ja maailma tähtsaimad renessansiaja meistriteosed.

Muuseumid asutas 16. sajandi esimesel kümnendil paavst Julius II. Muuseumikülastajate teele jäävad Sixtuse kabel ja Raffaeli kaunistatud Segnatura ruumid. 2007. aastal külastas muuseumikompleksi 4 310 083 inimest, 2011. aastal üle 5 miljoni inimese, 2013. aastal üle 6 miljoni inimese (külastatavuselt maailmas 6. kohal).^[1]

2006. aasta oktoobris tähistasid Vatikani muuseumid 500. aastapäeva. Sel puhul avati alaliseks vaatamiseks Vatikani künka nekropoli arheoloogiliste väljakaevamiste plats.^[2]

Vatikani muuseumid said alguse poole aastatuhande eest omandatud marmorskulptuurist "Laokoon", mis kujutab Trooja preestrit, kes üritas veenda kaaslinlasi keelduma kreeklaste "kingitusest", seest õõnsast hobusest. 1506. aasta 14. jaanuaril Rooma Santa Maria Maggiore basiilika lähedasest viinapuuaiast leitud kuju uurisid tollal Vatikanis töötanud Giuliano da Sangallo ja Michelangelo Buonarroti. Nende soovitusel omandas Julius II viinapuuaia omanikult kohe kuju ning kuu aega hiljem pandi see Vatikanis kõigile vaatamiseks välja.

• Muuseumid
  • Vatikani pinakoteek – algselt Borgia eluruumides asunud kunstikogud on pandud välja paavst Pius XI korraldusel spetsiaalselt selleks otstarbeks arhitekt Luca Beltrami projekteeritud hoonesse. Muuseumis on pandud välja selliste kunstnike nagu Giotto, Leonardo, Raffael ja Caravaggio teoseid.
  • Uusaegse religioosse kunsti kogu – väljapandud teoste autorite seas on Francis Bacon, Carlo Carrà, Marc Chagall, Salvador Dalí, Giorgio de Chirico, Paul Gauguin, Wassily Kandinsky, Henri Matisse ja Vincent van Gogh
  • Pius-Clemensi muuseum – paavst Clemens XIV poolt 1771. aastal asutatud muuseum oli algselt kavandatud antiik- ja renessansiaja kunstiteoste väljapanekukohaks. Kogu täiendas Clemensi järeltulija Pius VI. Praegusajal ajal asuvad muuseumis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiiksulptuurid.
    • Kreeka risti galerii (Sala a Croce Greca)
    • Sala Rotonda
    • Skulptuuride galerii (Galleria delle Statue)
    • Büstide galerii (Galleria dei Busti)
    • Maskide kabinet (Gabinetto delle Maschere)
    • Muusade saal
    • Loomade saal
  • Misjonäri-etnoloogia muuseum – paavst Pius XII poolt 1926. aastal rajatud kunstikogus on peaasjalikult religioosse iseloomuga teosed maailma kõigist paigust; koosneb eelkõige paavstidele kingitud kingitustest.
  • Gregoriuse Egiptuse muuseum – paavst Gregorius XVI poolt 1839. aastal asutatud muuseumis on suur kogu Vana-Egiptuse päritolu leide. Väljapanekute seas on papüürused, muumiad, kuulus Surnute raamat ja Õlide kogu.
  • Gregoriuse etruski muuseum – paavst Gregorius XVI poolt 1836. aastal rajatud muuseumi kaheksas galeriis on pandud välja arheoloogiliste kaevamiste käigus päevavalgele tulnud olulised leiud etruskide ajast, vaasid, sarkofaagid, pronksesemed ja palju muud.
  • Piuse kristliku kunsti muuseum – asutatud Pius IX poolt 1854. aastal.
  • Gregoriuse ilmaliku kunsti muuseum – asutatud Gregorius XVI poolt 1844. aastal.
  • Tõldade paviljon – välja on pandud mõned paavstide kasutatud sõiduvahendid. Paviljon on osa Vatikani ajaloomuuseumist, mille põhiruumid asuvad Lateraani palees.
  • Filateelia- ja numismaatikamuuseum.
  • Vatikani apostelliku raamatukogu muuseum.
  • Chiaramonti muuseum – samanimelisest suguvõsast pärineva paavst Pius VII nime järgi, kes asutas muuseumi 19. sajandi alguses. Välja on pandud arvukalt skulptuure, sarkofaage ja freskosid. Uues tiivas (Braccio Nuovo) asub kuulus "Augusto di Prima Porta" (Esimese värava Augustus) skulptuur. Raidkirjade galeriis (Galeria lapidaria) on pandud välja maailma suurim raidkirjadega kivitahvlite (üle 3000 tahvli) kogu. Muuseum on avatud külastajatele eelneval kokkuleppel, peamiselt teadustöö eesmärkidel.
• Vatikani paleed:
  • Galeriid
    • Raidkirjade galerii;
    • Uus tiib (il Braccio Nuovo);
    • Kandelaabrite galerii;
    • Gobeläänide galerii
    • Maakaartide galerii
  • Kabelid
    • Sixtuse kabel
    • Niccolina kabel
    • Urbanus VIII kabel
  • Saalid (le stanze või sale)
    • Kaariku saal
    • Pius V eluruumid
    • Sobieski saal
    • Veatu puhtuse saal
    • Raffaeli saalid
    • Raffaeli lodža
    • Valguse ja varju saal
    • Borgia eluruumid

Iga kuu viimasel pühapäeval saab Vatikani muuseume külastada tasuta. Muuseum on ülipopulaarne ja mitmetunnised ootejärjekorrad on tavalised. Fotol kujutatu on väike osa muuseumikülastajate ootejärjekorrast 2007. aasta aprillis

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vatikani muuseumid

• Vatikani muuseumite ametlik koduleht, ametlik info (itaalia, inglise, hispaania, saksa ja prantsuse keeltes)