Voldemar Väli

See artikkel räägib maadlejast; kunstniku kohta vaata artiklit Valdemar Väli

---

Kreeka-Rooma maadlus
Kuld	1928 Amsterdam	Kreeka-Rooma maadlus
Pronks	1936 Berliin	Kreeka-Rooma maadlus
8–12. koht	1924 Pariis	Kreeka-Rooma maadlus
Euroopa meistrivõistlused
Kuld	1926 Riia	Kreeka-Rooma maadlus
Kuld	1927 Budapest	Kreeka-Rooma maadlus
Hõbe	1930 Stockholm	Kreeka-Rooma maadlus
Hõbe	1931 Praha	Kreeka-Rooma maadlus

Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare – 13. aprill 1997 Stockholm) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest.

Klubi: Tallinna Sport. Elukutselt kraanajuht Tallinna sadamas.

Voldemar Väli pidas kokku üle poole tuhande matši, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matšidest ikka võitjana väljuda.

Väli kasvas Tallinnas. Sportima hakkas ta 1920. Sulgkaallasena oli ta samas kaalus Eduard Pütsepaga, olles tema harjutus- ja võistluspartner. Väli võistles aastani 1926 sulgkaalus, edaspidi kergekaalus. Kui maadlusviis on nimetamata, võistles ta Kreeka-Rooma maadluses.

Väli tuli Eesti meistriks sulgkaalus Reinhold Voldi ees ja tunnistati turniiri parimaks maadlejaks. Tiitlit tumestas vaid asjaolu, et Eduard Pütsep ei jõudnud Rootsist halbade jääolude tõttu võistlustele.

Väli tuli Eesti meistriks sulgkaalus.

Eesti võitis Tallinnas Läti 21:15.

Pariisi olümpiamängudel võitis Väli kahes esimeses ringis, kuid siis sai kaks punktikaotust ja langes välja. Eduard Pütsep tuli kärbeskaalus esimeseks Eesti olümpiavõitjaks maadluses, Roman Steinberg sai keskkaalus pronksi.

Väli tuli Eesti meistriks sulgkaalus.

Eesti võitis Tallinnas Läti 28:8.

Euroopa meistrivõistlustel Riias osales 6 kaalus 35 sportlast 7 riigist. Täiskoosseisuga olid platsis Eesti, Läti, Saksamaa ja Tšehhoslovakkia, 5 mehega Rootsi ja Ungari, ühega Taani. Esimest korda võis iga riik igas kaalus välja panna ainult 1 sportlase. Tollane maailma parim maadlusmaa Soome jäi protestiks kõrvale.

Väli alistas 6 mehe seas Erik Malmbergi (Rootsi) punktidega, A. Zemani (Tšehhoslovakkia) seljaga, Ambruse (Ungari) punktidega ja Ernst Steinigi (Saksamaa) punktidega ning tuli Euroopa meistriks rootslase ja sakslase ees.

Osvald Käpp kergekaalus ja Rudolf Loo poolraskekaalus said hõbemedali. Eesti oli mitteametlikus paremusjärjestuses 7 punktiga kolmas Saksamaa (11) ja Rootsi (9) järel. Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari kogusid 3 punkti, Läti 0. Need olid Eesti esimesed medalid maadluse EM-ilt.

Eesti võitis Prahas Tšehhoslovakkia 8:4.

Euroopa meistrivõistlused toimusid 3.–6. novembrini Budapestis Beketovi tsirkuses. Soome boikoteeris ikka.

Väli oli avapäeval vaba. Teisel päeval seljatas ta E. Fleischmanni (Tšehhoslovakkia) kolm korda (kohtunik ei lugenud kaht esimest). Kolmandal päeval seljatas ta poolaka W. Ziolkowski, neljandal norralase Martin Egebergi ja kullamatšis võitis 3:0 Károly Kárpáti (Ungari).

Välja kullale lisasid Eduard Pütsep (kärbeskaal) ja Albert Kusnets (keskkaal) hõbeda ning Osvald Käpp (kergekaal) ja Rudolf Loo (poolraskekaal) pronksi. Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid kaks kulda asetasid Ungari ettepoole.

Väli tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Eesti võitis märtsis Läti 4:2, kaotades kahes raskemas kaalus.

Amsterdami olümpiamängudel osales Kreeka-Rooma maadluses 23 maad 107 maadlejaga. Sulgkaalus võitis Väli järjest L. Schlangeri (Austria) 3:0, F. Kratochvili (Tšehhoslovakkia) 2.57, A. Kameli (Egiptus) 7.30, K. Karpati (Ungari) 1.30 ja E. Steinigi (Saksamaa) matši teisel poolel. 6. ringis oli ta vaba, lõpuks võitis finaalis Erik Malmbergi (Rootsi) 3:0.

Välja kullale lisandus Osvald Käpa kuld vabamaadluse kergekaalus ja Albert Kusnetsi pronks Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus. Mitteametlik paremusjärjestus: 1. Soome 18, 2. Rootsi 11, 3. Saksamaa 8, 4. Eesti 7, 5. Šveits 6, 6. Ungari 5, 7. USA 5, 8. Prantsusmaa 4, 9. Kanada 4 jne.

Väli tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Majanduslikel põhjustel ei sõidetud vabamaadluse EM-ile. Kreeka-rooma maadluse EM-ile Dortmundi Välja ei saadetud.

Väli tuli veebruaris Eesti meistriks.

Eesti võitis Tallinnas Läti 4:3. Ka Väli võitis.

Väli tuli Euroopa meistrivõistlustel märtsis Stockholmis hõbedale. Karl Kullisaar sai keskkaalus pronksmedali, Eesti oli 5.

Eesti kaotas ilma Väljata Helsingis Soomele 6:22. Kergekaalus esindasid Eestit R. Misler ja Adalbert Toots.

Väli tuli märtsis Eesti meistriks.

Väli tuli Euroopa meistrivõistlustel Prahas hõbedale nagu ka Albert Kusnets kergekeskkaalus. Väli läbis turniiri kolme selja- ja ühe töövõiduga. 4. ringis tuli töökaotus sakslaselt E. Sperlingilt, kes ka meistriks tuli. J. Põntson, Karl Kullisaar, Ago Neo ja Otto Viikberg medalile ei tulnud. Meeskondlikult oli 1. Soome (13), 2. Rootsi (12), 3. Saksamaa (9) ja 4. Eesti (4).

Oktoobris võitis Eesti Läti 5:2, kusjuures Ago Neo ja Kristjan Trossmanni kõrval tõsteti esile Välja kiiret seljavõitu.

Novembris peetud maavõistlusel Soomega (igast kaalust 2 meest) viigistas Eesti 14:14. Väli nimetati koos Ago Neo ja Kristjan Trossmanniga Eesti parimateks.

Väli tuli Eesti meistriks.

Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäi Eesti viimaseks. Los Angelese olümpiamängudest jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.

Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.

Väli tuli Eesti meistriks.

Väljal ei vedanud absoluutselt märtsis Euroopa meistrivõistlustel Helsingis. Talle loositi järjest vastu kõik hilisemad medalimehed, kellest Arild Dahli (Norra) ja Einar Karlssoni (Rootsi) üle sai ta töövõidu, aga hilisemale võitjale A. Reinile (Soome) kaotas kolmandas ringis ja langes välja. Väli oli 4.

Eesti sai kaks pronksi (Albert Kusnets kergekeskkaalus ja Olaf Luiga poolraskekaalus). Meeskondlikult oli Eesti 5. Maailmasõdadevahelisel ajal ei saanudki Eesti halvemat kohta.

I Turaani turniiri 22.–24. aprillil võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.

Eesti võitis Riias Läti 6:1.

Väli tuli Eesti meistriks.

II Turaani turniiri Helsingis 18. ja 19. märtsil võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes.

Euroopa meistrivõistlustel aprillis Roomas osales kergekaalus 15 meest. Väli võitis avavoorus Einar Karlssoni, kuid sai siis Taani juudilt Abraham Kurlandilt 1:2 kaotuse ja Euroopa meistriks tulnud A. Reinilt seljakaotuse ning langes välja. Ago Neo sai hõbemedali.

Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.

Väli tuli Eesti meistriks.

Kopenhaageni EM-ile Välja ei saadetud. Ago Neo sai pronksmedali.

III Turaani turniiril 15.–17. novembril Tallinnas alistas Eesti täieliku üllatusena Soome 5:2 ja Ungari 6:1. Väli võitis kergekaalu. Võitsid ka Edgar Puusepp, Ago Neo, Olaf Luiga ja Kristjan Palusalu. Evald Sikk tuli teiseks ja Harald Miss kolmandaks. Eesti 18, Soome 14 ja Ungari 10 p. Väli tunnistati turniiri parimaks maadlejaks.

Eesti võitis Riias Läti 5:2.

Väli tuli Eesti meistriks, kuigi kaotas Adalbert Tootsile.

Eesti võitis Tallinnas Läti 6:1.

Väli tuli Berliini olümpiamängudel pronksile. Vastavalt tollastele reeglitele polnud kellelgi lubatud pidada üle 6 matši, olgu võistlejaid palju tahes, ent võistlejaid paaridesse loosinud tšehhi tahtel maadles Väli kõigis 7 voorus, seevastu tema peakonkurendid Koskela ja Herda jäid kaks korda vabaks.

18 võistlejat. I voor. Väli–Arild Dahl (Norra) seljavõit. Heinrich Nettesheim (Saksamaa)–Lauri Koskela (Soome) 1:2.

II ring. Väli–Nettesheim 3:0. III ring. Väli–Saim Arikan (Türgi) 3:0. IV ring. Väli–Zbigniew Szajewski (Poola) seljavõit. V ring. Väli–Herbert Olofsson (Rootsi) seljavõit. VI ring. Väli–Koskela 1:2, kuigi Väli oli arvatavasti parem. VII ring. Väli–Josef Herda (Tšehhoslovakkia) 1:2, millele tribüünid erilise halvakspanuga reageerisid: nii suur oli Välja ülekaal. I Koskela, II Herda, III Väli.

Kristjan Palusalu sai olümpialt kaks kulda, Ago Neo hõbeda ja pronksi. Riikide arvestuses oli 1. Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10 (3 kulda), 4. Eesti 10 (2 kulda), 5. Saksamaa 10 (0 kulda), 6. USA 9, 7. Türgi 4, 8. Tšehhoslovakkia 4, 9. Prantsusmaa 3, 10. Läti 2.

Väli tuli 6. ja 7. märtsil Viljandis Eesti meistriks Egon Härma ees.

17. ja 18. märtsil Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Väli võitis A. Reini 2:1. Eesti B-s kaotas Adalbert Toots Lauri Koskelale seljaga ajaga 15.54. Eesti A-s võitsid veel Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Ago Neo ja Kristjan Palusalu.

Eesti võitis Riias Läti 4:3.

Enne Euroopa meistrivõistlusi Pariisis vigastas Väli Tallinnas jalga, kuid otsustas ikkagi sõita. Arstid tohterdasid teda korralikult. Ta seljatas O. Holingeri (Šveits) ja sai siis 3:0 võidu J. Jaroši üle (Tšehhoslovakkia). Kolmandas ringis hakkas vigastus segama ja Väli kaotas Lauri Koskelale 0:3. Arstide soovitusel katkestas Väli turniiri. Koskela tuligi Euroopa meistriks.

Eestlastest Kristjan Palusalu võitis, Ago Neo oli teine ja Voldemar Mägi kolmas. Meeskondlikult oli I Rootsi 13, II Soome 9. III Saksamaa 9, IV Eesti 6, V Tšehhoslovakkia 4, VI Holland 1 p.

3. oktoobril võitis Eesti Riias Läti 4:3. Võitsid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.

Väli tuli märtsi algul Tallinnas Eesti meistriks tartlase Adalbert Tootsi ja tallinlase J. Talpaku ees.

Maavõistlusel 14. märtsil Soomes kaotas nii Väli kui ka Eesti (2:5). Ka Eesti B kaotas Soome B-le 2:5. Võitsid mõlemad kesk- ja raskekaallased.

Euroopa meistrivõistlustel 24.–27. aprillil Tallinnas seljatas Väli avavoorus türklase Arslan Yeneri 13. minuti lõpul. Teises ringis kaotas ta 0:3 Lauri Koskelale, kes ka meistriks tuli. Rohkem Väli ei võistelnud, kuid sai siiski 4. koha. Arvestades, et hõbedameest H. Nettesheimi oli ta varem kindlalt võitnud (3. G. Andersson Rootsist), on sellest tõesti kahju.

Johannes Kotkas tuli meistriks, Nikolai Karklin teiseks ja Voldemar Roolaan kolmandaks. Riikide arvestuses oli 1. Rootsi 15, 2. Soome 10, 3. Saksamaa 7, 4. Eesti 6, 5. Läti 2.

Väli tuli 5. ja 6. märtsil Tallinnas Adalbert Tootsi ees Eesti meistriks.

25. ja 26. märtsil kaotas Väli maavõistlusel Soomega Tallinnas Lauri Koskelale 0:3 (nagu ka Adalbert Toots Eesti B-s A. Soinile). Eesti A kaotas Soome A-le 3:4, Eesti B võitis Soome B 4:3. Eesti võitis 3 raskemas kaalus.

Euroopa meistrivõistlustele Oslosse 25.–28. aprillil Väli ei sõitnud. Teda asendanud Adalbert Toots langes välja 3. ringis. Johannes Kotkas võitis, Edgar Puusepp oli teine ja Ago Neo kolmas.

19. novembril Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Voldemar Mägi keskkaalus. Võitsid Martin Maiste, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Roolaan ja Johannes Kotkas.

Väli tuli 2. ja 3. märtsil Eesti meistriks Aat Männise ja Adalbert Tootsi ees. Sellega tuli Voldemar Väli keskkaalus 13. korda järjest Eesti meistriks. Sellist saavutust pole ükski eesti maadleja tema eluajal korrata suutnud. Vabamaadluse keskkaalus on Jaanek Lips tulnud hiljem 21 korda ja raskekaalus Kaido Liiva ja Karl Lõõbas 9 korda järjest Eesti meistriks.

Aprillis võitis Eesti Tallinnas Läti 5:2. Sellega oli Eesti võitnud Läti vastu kõik 14 maavõistlust.

Eesti (Mati Maiste, Evald Sumil, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis Taga-Kaukaasia turneel Gruusia kaks korda 7:0. Aserbaidžaanile kaotati 3:4. Väljale oli kaelale tekkinud vägev paise, mis maadluse ajal avanes. Moskva võideti 5:2. Väli kaotas, sest kael oli plaastri all ikka veel hell. Riias võideti Läti 6:1.

Väli tuli viimast korda Eesti meistriks. Järgmisel aastal loobus ta spordist.

Sõja ajal põgenes Väli koos perega Rootsi. Viimast korda maadles ta 1945 Stockholmis eestlaste matšis Stockholmi koondise vastu. Voldemar Väli võitis mitmekordse Rootsi meistri ja olümpiamedalimehe Einar Karlssoni.

Algul töötas Väli metallitöölisena, hiljem asutas koos abikaasaga nukutehase.

• Tiit Lääne, "Voldemar Väli". Sari Olümpiavõitjad. Kirjastus Tiit Lääne ja EOK. Tallinn 2007, 104 lk

• Biograafia ESBL-is