Võrkurlased

Võrkurlased
	; Harilik ristämblik (Araneus diadematus)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Ämblikulaadsed Arachnida;
Selts	Ämblikulised Araneae;
Sugukond	Võrkurlased Araneidae;

Võrkurlased (Araneidae) on sugukond ämblikuliste seltsist.

Võrkurlased koovad ümmargusi spiraalseid võrke, ja neid võib leida nii aedades, metsas kui põldudel. See on suuruselt kolmas ämblikuliste sugukond, kuhu kuulub üle 2800 liigi ämblikke 160 perekonnast. Veel suuremad sugukonnad on hüpikämbliklased (Salticidae) ja kangurlased (Linyphiidae).

Eri võrkurlastel on võrk erinev. Leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Aluseks on "Y" taoline kujund, mille ümber on kootud spiraalselt rõngad mittekleepuvast materjalist. Lõpuks koob ta kleepuvast niidist veel uued ringid. Kolmas jalg on neil mõeldud nendel mittekleepuvatel niitidel kõndimiseks. Ise ta selles võrgus ei ela vaid ainult püüab sellega saaki. Kui putukas satub võrku, püüavad nad ta sealt kiirelt kinni, hammustavad ta liikumisvõimetuks ja mähivad niitidesse.

Eestis hästi tuntud võrkurlane on ristämblik. Lisaks saagi tabamisele kasutatakse püünisvõrku veel paaritumisrituaalis.

Teised aias elavad võrgupunujad on kangurlased, kelle püünisvõrgud asetsevad maapinnaga rööbiti ning ämblik istub seal selg allapoole. Vastupidi võrkurlase ristämblikule võib kangurlaste võrgus elada korraga mitu isendit. Ristämblikud teisi liigikaaslasi ei salli.

Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest. Lisaks nägemismeelele on neil hästi arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu kudumiseks kohastunud nn sugaküünistega. Seedeelundkond on kohastunud ebaregulaarsele toitumisele. Suule järgneb neel, imimagu, arvukate umbsoppidega pugu (jätked ulatuvad isegi jäsemetesse) ja lühike sooltoru. Seedimine toimub peamiselt maksas, mis täidab suure osa tagakeha sisemusest. Seedenõred eritatakse toitumisel ohvri kehasse ning hiljem imetakse poolvedel toidukört pugusse.