Tuulest viidud (film)

"Tuulest viidud"
"Gone with the Wind"
	Filmiplakat
Žanr	draamafilm; sõjafilm
Režissöör	Victor Fleming
Stsenarist	Sidney Howard
Operaator	Ernest Haller
Helilooja	Max Steiner
Peaosades	Vivien Leigh; Clark Gable; Leslie Howard; Olivia de Havilland; Hattie McDaniel
Produtsent	David O. Selznick
Levitaja	Selznick International
Aasta	1939
Esilinastus	15. detsember 1939; (Atlanta)
Kestus	238 minutit
Riik	Ameerika Ühendriigid
Keel	inglise
Eelarve	3,85 miljonit dollarit
Piletitulu	>390 miljonit dollarit
	Ametlik veebileht
	IMDb profiil
	Filmiveebi sissekanne

"Tuulest viidud" ("Gone with the Wind") on 1939. aastal valminud Ameerika Ühendriikide mängufilm, mis põhineb Margaret Mitchelli 1936. aasta samanimelisel romaanil. Filmi tootis David O. Selznicki Selznick International Pictures ja lavastas Victor Fleming. Peaosi mängivad Vivien Leigh (Scarlett), Clark Gable (Rhett), Leslie Howard (Ashley) ja Olivia de Havilland (Melanie). Filmimuusika autor on Max Steiner.

Filmi tootmine sattus kohe alguses raskustesse. Filmimine viibis kaks aastat, kuna Selznick soovis kindlustada Rhett Butleri rolli Gable'ile ning Scarlett O'Hara rolli soovijaid oli koguni 1400. Scarletti rolli kandideerisid teiste seas Joan Crawford, Norma Shearer ja Katharine Hepburn. Sidney Howardi kirjutatud algset stsenaariumi parandati palju, et kohandada see sobivale pikkusele. Võtted algasid 26. jaanuaril 1939 ja lõppesid 1. juulil. Algne lavastaja George Cukor vallandati varsti pärast võtete algust ja uueks lavastajaks määrati Victor Fleming, kes väsimuse tõttu andis lavastamise mõneks ajaks üle Sam Woodile.^[1]

Film esilinastus 15. detsembril 1939 Atlantas Loew's Grand Theatre'is, kuhu oli kogunenud umbes 300 000 inimest.^[2] Filmi pälvis kriitikutelt positiivseid hinnanguid, kuid mõned leidsid, et film on oluliselt puudulik ja ülespuhutud. Kiideti rollijaotust ja paljud kriitikud arvasid, et oli Vivien Leigh sobis Scarletti rolli ülimalt hästi.^[3]^[4] 1940. aasta Oscarite jagamisel sai film 13 nominatsioonist kaheksa auhinda, sh parima filmi, parima lavastaja, parima kohandatud stsenaariumi ja parima naispeaosatäitja kategoorias.^[5] Parima naiskõrvalosatäitja auhinna võitnud Hattie McDaniel oli esimene Oscariga pärjatud afroameeriklane.^[6] Filmi oli tohutult populaarne. See on kõigi aegade suurimaga kassatuluga film, kui arvesse võtta inflatsiooni.^[6]

Samas on film pälvinud ka kriitikat. On ette heidetud, et see õigustab rassilisi stereotüüpe.^[7]

Filmi peetakse üheks kõigi aegade parimaks. Ameerika Filmiinstituut valis selle 1998. aastal sajandi parimate filmide seas neljandale kohale.^[8] Aastal 1989 tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning kanti USA Kongressi raamatukogu Riiklikku Filmiregistrisse.^[6]

Tegelased

Tara istandus

Thomas Mitchell – Gerald O'Hara
Barbara O'Neil – Ellen O'Hara (tema abikaasa)
Vivien Leigh – Scarlett O'Hara (tütar)
Evelyn Keyes – Suellen O'Hara (tütar)
Ann Rutherford – Carreen O'Hara (tütar)
George Reeves – Brent Tarleton (tegelikult Stuart)
Fred Crane – Stuart Tarleton (tegelikult Brent)
Hattie McDaniel – Mammy (teenija)
Oscar Polk – Pork (teenija)
Butterfly McQueen – Prissy (teenija)
Victor Jory – Jonas Wilkerson (järelevaataja põllul)
Everett Brown – Big Sam (töödejuhataja põllul)

Twelve Oaksis

Howard Hickman – John Wilkes
Alicia Rhett – India Wilkes (tema tütar)
Leslie Howard – Ashley Wilkes (tema poeg)
Olivia de Havilland – Melanie Hamilton (tema nõbu)
Rand Brooks – Charles Hamilton (Melanie vend)
Carroll Nye – Frank Kennedy (külaline)
Clark Gable – Rhett Butler (külaline Charlestonist)

Atlantas

Laura Hope Crews – tädi Pittypat Hamilton
Eddie Anderson – onu Peter (tema kutsar)
Harry Davenport – doktor Meade
Leona Roberts – proua Meade
Jane Darwell – proua Merriwether
Ona Munson – Belle Watling

Väiksemates kõrvalosades

Paul Hurst – jänkide desertöör
Cammie King Conlon – Bonnie Blue Butler
J. M. Kerrigan – Johnny Gallagher
Jackie Moran – Phil Meade
Lillian Kemble-Cooper – Bonnie põetaja Londonis
Marcella Martin – Cathleen Calvert
Mickey Kuhn – Beau Wilkes
Irving Bacon – kapral
William Bakewell – ratsaohvitser
Isabel Jewell – Emmy Slattery
Eric Linden – sõdur
Ward Bond – Tom, jänkide kapten
Cliff Edwards – sõdur
Yakima Canutt – salgaja
Louis Jean Heydt – sõdur
Olin Howland – õnnekütist ärimees
Robert Elliott – jänkide major
Mary Anderson – Maybelle Merriwether

Auhinnad

Oscar (1940)

Parim film
Parim lavastaja – Victor Fleming
Parim naispeaosatäitja – Vivien Leigh
Parim naiskõrvalosatäitja – Hattie McDaniel
Parim kohandatud stsenaarium – Sidney Howard
Parim operaatoritöö – Ernest Haller ja Ray Rennahan
Parim kunstnikutöö – Lyle R. Wheeler
Parim filmimontaaž – Hal C. Kern ja James E. Newcom

Viited

↑ "Gone with the Wind (1939) – Notes". Turner Classic Movies. Vaadatud 4.12.2016
↑ "Cinema: G With the W". Time. 25. detsember 1939. lk. 1–2 & 7. Vaadatud 4.12.2016
↑ Nugent, Frank S. (20. detsember 1939). "The Screen in Review; David Selznick's 'Gone With the Wind' Has Its Long-Awaited Premiere at Astor and Capitol, Recalling Civil War and Plantation Days of South--Seen as Treating Book With Great Fidelity". The New York Times. Vaadatud 4.12.2016
↑ Flinn, John C., Sr. (20. detsember 1939)."Gone With the Wind". Variety. Vaadatud 4.12.2016
↑ 1940. Oscars.org. Vaadatud 4.12.2016
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 "Gone With the Wind (1939)". TCM.com. Vaadatud 4.12.2016
↑ "USA kino lõpetas rassismisüüdistuste tõttu "Tuulest viidud" näitamise" ERR, 28. august 2017
↑ "AFI's 100 Years...100 Movies".. Ameerika Filmiinstituut. Vaadatud 4.12.2016

Välislingid

Tuulest viidud andmekogus IMDb (inglise)
Tuulest viidud andmekogus Filmiveeb
"HBO ennistas "Tuulest viidud" oma voogedastusplatvormil koos kommentaariga" ERR, 25. juuni 2020

[1] "Gone with the Wind (1939) – Notes". Turner Classic Movies. Vaadatud 4.12.2016

[2] "Cinema: G With the W". Time. 25. detsember 1939. lk. 1–2 & 7. Vaadatud 4.12.2016

[3] Nugent, Frank S. (20. detsember 1939). "The Screen in Review; David Selznick's 'Gone With the Wind' Has Its Long-Awaited Premiere at Astor and Capitol, Recalling Civil War and Plantation Days of South--Seen as Treating Book With Great Fidelity". The New York Times. Vaadatud 4.12.2016

[4] Flinn, John C., Sr. (20. detsember 1939)."Gone With the Wind". Variety. Vaadatud 4.12.2016

[5] 1940. Oscars.org. Vaadatud 4.12.2016

[tcm-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 "Gone With the Wind (1939)". TCM.com. Vaadatud 4.12.2016

[7] "USA kino lõpetas rassismisüüdistuste tõttu "Tuulest viidud" näitamise" ERR, 28. august 2017

[8] "AFI's 100 Years...100 Movies".. Ameerika Filmiinstituut. Vaadatud 4.12.2016

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

v r Parima filmi Oscar
1929–1950	"Tiivad" (1929) "Broadway meloodia" (1930 (aprill)) "Läänerindel muutuseta" (1930 (november)) "Cimarron" (1931) "Grand Hotel" (1932) "Kavalkaad" (1934) "See juhtus ühel ööl" (1935) "Mäss Bountyl" (1936) "Suur Ziegfeld" (1937) "Émile Zola elu" (1938) "Sa ei vii kõike endaga kaasa" (1939) "Tuulest viidud" (1940) "Rebecca" (1941) "Kui roheline oli minu org" (1942) "Mrs. Miniver" (1943) "Casablanca" (1944) "Minnes oma teed" (1945) "Kaotatud nädalavahetus" (1946) "Meie elu parimad aastad" (1947) "Džentelmenlik kokkulepe" (1948) "Hamlet" (1949) "Kõik kuninga mehed" (1950)
1951–1975	"Kogu tõde Eve'ist" (1951) "Ameeriklane Pariisis" (1952) "Maailma suurim vaatemäng" (1953) "Siit igavikku" (1954) "Veepiiril" (1955) "Marty" (1956) "80 päevaga ümber maailma" (1957) "Sild üle Kwai jõe" (1958) "Gigi" (1959) "Ben-Hur" (1960) "Korter" (1961) "West Side'i lugu" (1962) "Araabia Lawrence" (1963) "Tom Jones" (1964) "Minu veetlev leedi" (1965) "Helisev muusika" (1966) "Mees igaks hooajaks" (1967) "Öö kuumuses" (1968) "Oliver!" (1969) "Kesköine kauboi" (1970) "Patton" (1971) "Prantsuse sidemees" (1972) "Ristiisa" (1973) "Tüssamine" (1974) "Ristiisa 2" (1975)
1975–2000	"Lendas üle käopesa" (1976) "Rocky" (1977) "Annie Hall" (1978) "Hirvekütt" (1979) "Kramer Krameri vastu" (1980) "Tavalised inimesed" (1981) "Tulevankrid" (1982) "Gandhi" (1983) "Helluse keeles" (1984) "Amadeus" (1985) "Minu Aafrika" (1986) "Rühm" (1987) "Viimane keiser" (1988) "Vihmamees" (1989) "Sõidutades miss Daisyt" (1990) "Tantsib koos huntidega" (1991) "Voonakeste vaikimine" (1992) "Armutu" (1993) "Schindleri nimekiri" (1994) "Forrest Gump" (1995) "Kartmatu" (1996) "Inglise patsient" (1997) "Titanic" (1998) "Armunud Shakespeare" (1999) "Tabamatu ilu" (2000)
2001–	"Gladiaator" (2001) "Piinatud geenius" (2002) "Chicago" (2003) "Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek" (2004) "Miljoni dollari tüdruk" (2005) "Kokkupõrge" (2006) "Kahe tule vahel" (2007) "Ei ole maad vanadele meestele" (2008) "Rentslimiljonär" (2009) "Piinakamber" (2010) "Kuninga kõne" (2011) "Artist" (2012) "Argo" (2013) "12 aastat orjana" (2014) "Lindmees" (2015) "Päevavalgele" (2016) "Kuuvalgus" (2017) "Vee puudutus" (2018) "Roheline raamat" (2019) "Parasiit" (2020) "Nomaadimaa" (2021) "Coda" (2022) "Kõik kõikjal ja korraga" (2023) "Oppenheimer" (2024)