Trompe-l'oeil

Trompe-l'oeil ([tʁɔ̃p lœj]; prantsuse keeles trompe l'oeil 'silmapete') on maalikunstis kasutatud esemete kujutamise viis, mille puhul valguse ja varju abil saavutatakse illusioon otsekui maali pinnale asetatud realistlikust kolmemõõtmelisest esemest^[1].

Väljend trompe l'oeil tuli kunstis üldmõistena laiemalt kasutusele 19. sajandil, kui kunstnik Louis-Léopold Boilly pealkirjastas nii ühe oma 1800. aastatel Pariisis Salongi näitusele pandud maali^[2].

Sellise maalimisviisi idee oli aga tuntud juba Vana-Kreeka kunstis, kus uudsel viisil eemalduti varasemale kunstile omasest stiliseerimisest. Varaseimaks teateks trompe-l'oeil' maalimisest võib pidada pärimust kunstnike Zeuxise ja Parrhasiose võistlusest: Heraclea kunstnik Zeuxis olevat pärimuse järgi maalinud nii realistlikud viinamarjad, et linnud olevat üritanud neid süüa, Parrhasios aga luksusliku eesriide, mida tema võistleja püüdis kõrvale tõmmata^[1]. Illusionistlikku maalimistehnikat võib leida ka Vana-Rooma seinamaalidelt.

Keskaegses raamatumaalis mõistetakse trompe-l'oeil' all eriti 15. sajandi ja 16. sajandi alguse flaami käsikirjadele omast kujundusstiili, mille puhul käsikirjaveeristel justkui värvilisele taustale asetatud taimed, putukad ja pisiloomad on modelleeritud valguse ja varjuga^[3], sama tava jätkus ka renessanss-stiilis käsikirjades, kus sageli kujutati veeristel metallist, pärlitest, korallidest jm erinevatest hinnalistest materjalidest kujundatud põim- ja pealisornamente^[4].

• 
  Lehekülg Nassau Engelbert II tundideraamatust (Bodleian Library, Ms Douce 219–220, fo 133r)
• 
  Lehekülg nn Hastingsi tundideraamatust (BL Add MS 54782)
• 
  Nn Rothschildi tundideraamat, 16. sajandi algus
• 
  Kastiilia Juana I tundideraamat

Kuigi trompe-l’oeil kunagi ei püüelnud "suure kunsti" staatust, kasutasid Euroopa maalikunstnikud juba alates vararenessansist oma maalides võtteid, mille puhul vaikelu või portree paistis ulatuvat maalitud raamidest väljapoole, või lõid, nagu perspektiivivõtetest vaimustunud Andrea Mantegna ja Melozzo da Forlì, freskotehnikas laemaale, mis kujutasid endast maalitud vaatega illusoorseid aknataolisi avausi (di sotto in sù). Tuntud näited on Mantegna seinamaalid Mantua hertsogipalees (Camera degli Sposi) ja Antonio da Correggio "Maarja taevaminek" Parma katedraalis. Lisaks maalitud illusioonidele tahvelmaalides kasutati 15. sajandi Itaalias sama võtet ka käärkambrite ja kooriseinte intarsiapaneelides kappidest, mille pooleldi avatud uste vahelt avanes vaade riiulitele täis erinevaid esemeid^[2].

17. sajandi kunstnikest maalis trompe-l’oeil' vaikelusid näiteks flaami kunstnik Edwaert Collier, aga ka flaami maalikunstist vaimustunud prantslased Jean-Etienne Liotard ja Nicolas de Largillière.

Ameerikas pälvis 19. sajandi natüürmordimeister William Harnett kuulsust oma kaardiriiulimaalidega, millel riiulile asetatud mitmesugused kaardid, paberid ja väljalõiked olid kujutatud nii tõetruult, et vaatajal võiski tekkida kiusatus neid maalitud riiulilt üles tõsta.

20. sajandi lõpu kunstnik Richard Haas kattis tervete hoonete välisseinad maalitud trompe l'oeil'ga, põhiliselt Chicagos and New Yorgis. Aaron Bohrod on üks tuntumatest 20. sajandi kunstnikest, kes lõi väikeseformaadilisi illusionistlikke maale^[2].

• 
  Jan van Eyck. Maarja kuulutuse altar (osa) (u 1433–1435)
• 
  Petrus Christus "Ühe kartuuslase portree" (1446) realistliku kärbsega maalitud raami serval.
• 
  Fra Giovanni da Verona. Kooritoolistiku intarsiatehnikas tagapaneel Verona Santa Maria in Organo kirikus. 15. sajandi keskpaik
• 
  Jacopo de' Barbari "Vaikelu põldpüü ja kinnastega", 1504 – esimene trompe-l'œil vaikelu pärast antiikaega

• 
  Gerard Houckgeest. "Delfti vana kiriku sisevaade" illusoorse eesriidega. 1654
• 
  Cornelis Norbertus Gijsbrechts. "Raamitud maali tagakülg", 1670
• 
  Tundmatu hollandi kunstniku "Trompe l'oeil Ferdinand Boli ofordiga", umbes 1675
• 
  Edwaert Collier. Vaikelu. 1696
• 
  E. Collier. "Desiderius Erasmuse portree pitseerituna puulauale".
• 
  Nicolas de Largillière. "Viinamarjad". 1677
• 
  Jean-Etienne Liotard. Trompe l'oeil kahe reljeefi ja kahe joonistusega, 1771.

• 
  Louis-Léopold Boilly."Trompe l'œil dit aux dessins et aux savoyards" umbes 1804–1807
• 
  William Michael Harnett. "Vaikelu viiuli ja nootidega"
• 
  William Michael Harnett. "The Faithful Colt"
• 
  Brooklyni silda kujutav Richard Haasi seinamaal majal New Yorgis
• 
  Richard Haasi seinamaal majal Portlandis (USA Oregoni osariigis)

• M. Griffith. Art history 101: what is trompe l’oeil? - royalacademy.org.uk
• Trompe-l'oeil' näiteid illumineeritud käsikirjades

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Trompe-l'oeil