Tippecanoe lahing oli kokkupõrge 7. novembril 1811 Battle Groundi lähedal Indiana territooriumil Ameerika Ühendriikide valitsusvägede ja indiaanlaste vahel. USA vägesid juhtis Indiana kuberner William Henry Harrison, põliselanikke šoonide pealik Tecumseh ning tema vend Tenskwatawa, kes olid Metsiku Lääne koloniseerimise vastastest hõimudest moodustanud liidu. Osapoolte vahelised pinged olid pikka aegat kasvanud ning Harrison otsustas umbes 1000 mehega rünnata indiaanlaste liidu kantsi Prophetstownis Tippecanoe ja Wabashi jõe liitumiskohas.
Tecumesh ei olnud veel Ameerika Ühendriikidele vastu astumiseks valmis ning oli parajasti eemal võitlejaid värbamas, Prophetstowni oli jäänud tema vend Tenskwatawa, kes oli usu-, mitte sõjaline juht. Harrison jäi 6. novembril Prophetstowni lähedale laagrisse ning leppis Tenskwatawaga järgmiseks päevaks kohtumise kokku. Varahommikul ründasid Prophetstowni võitlejad Harrisoni sõjaväge ning kuigi neil õnnestus USA vägesid üllatada, jäi Harrison koos oma meestega enam kui kaheks tunniks positsioonidele. Pärast lahingut põletasid Harrisoni mehed Prophetstowni maha ning hävitasid talve toiduvarud. Sõdurid läksid pärast seda koju.
Harrison kogus eduka lahinguga kuulsust ning see andis talle edu ka 1840. aasta presidendivalimistel. Tecumesh' hõimuliidu jaoks oli lüüasaamine valus ning kuigi seda üritati korduvalt, ei õnnestunud indiaanlastel enam nii võimsat üksust kokku panna.[1][2]