Tasalaine

Tasalaine on füüsikas välja või laine erijuht, mille korral füüsikalise suuruse väärtused on normaalvektoriga määratud tasandil igal hetkel võrdsed.

Tasalaine korral saab vastava välja väärtusi määratud ajahetkel ${\displaystyle t}$ ja igas välja kohavektoriga ${\displaystyle {\vec {x}}}$ määratud ruumipunktis kirjeldada valemiga

${\displaystyle F({\vec {x}},t)=G({\vec {x}}\cdot {\vec {n}},t),}$

kus ${\displaystyle {\vec {n}}}$ on tasandi normaalvektor ja ${\displaystyle G(d,t)}$ on funktsioon, mis kirjeldab välja väärtusi läbi kahe reaalarvulise parameetri, millest üks on aeg ${\displaystyle t}$ ja teine kohavektoriga ${\displaystyle {\vec {x}}}$ määratud punkti normaalvektori ${\displaystyle {\vec {n}}}$ suunaline siire ${\displaystyle d={\vec {x}}\cdot {\vec {n}}}$.

Välja ${\displaystyle F}$ väärtused võivad olla skalaarsed, vektoriaalsed või teist laadi füüsikalised suurused ( aga ka matemaatilised suurused). Juhul, kui välja ${\displaystyle F}$ väärtused on vektoriaalsed nimetatakse tasalainet ka pikilaineks.

Lihtsustatult nimetatakse tasalaineks lainet, mille lainepinnaks on tasand ehk tasapind. Seejuures võib keralaineid küllalt väikeses ruumipiirkonnas käsitleda tasalainenetena^[1]. Samuti on keralaine algsest allikast kaugenedes järjest väiksema lainepinna kõverusega. Väljendit “küllalt väike ruumipiirkond” tähendab, et vaatleme sfäärilise pinna sellist osa, mille mõõtmed on oluliselt väiksemad kaugusest laine allikani. Näiteks vaadeldes Maal tähtedelt tulevaid valguslaineid, võib neid käsitleda tasalainetena, kuna kaugus tähtedeni on oluliselt suurem ruumipiirkonnast millel laineid vaadeldakse.

• Keralaine
• Lainevõrrand