WAV

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

WAV (Waveform Audio File Format) on pakkimata helifaili salvestusvorming, mis on tuntud failinimelaiendi .wav järgi. Vormingu avaldasid 1991. aastal Microsoft ja IBM Windows 3.1 tarbeks. Struktuurilt sarnaneb WAV-vorming RIFF- (ingl. Resource Interchange File Format) vorminguga, mis kasutab andmetükil (ingl. chunk) põhineva, lipikuga märgistatud andmestruktuuri.

WAV-vormingust oli loodud mitu modifikatsiooni. Viimaste seas on näiteks AIFF, loodud Macintoshi arvutite jaoks, BWF, mis sisaldab rohkem metaandmeid ning on kasutusel filmi, raadio ja televisiooni salvestusvormingu standardina.^[1]

Faili salvestusvormingut saab kasutada Windowsi, macOS-i ja Linuxi arvutites.^[2] Samamoodi kui AVI ja ASF-i puhul, on ka WAV-fail konteinerfail. Audio sisu võib kokku suruda erinevate koodekite abil, ning viimase eesmärk on vähendada faili mahtu nii, et originaal audiofail jääks puutumata. Kõige levinumad koodekid WAV-vormingu kasutamisel - Microsoft Adaptive Differential Pulse Code Modulation (MS ADPCM) ja Pulse Code Modulation (PCM).^[3]

WAV-vorming kuulub kadudeta audio sihtgruppi ja CD-plaatide salvestamisel kasutatakse ta enamasti diskreetimissagedusega 44 100 Hz (44,1 kHz) ja stereoheli suurusega 16 bitti.^[4]

Tänapäeval on WAV-vormingu tõeline konkurent FLAC,- ei kaota kvaliteedi poolest ja on väiksema failimahuga.

Kadudeta WAV-vorming on üks failivorminguid, mis sarnaneb vägagi originaalhelifailiga, kiire ja on lihtsa kodeerimisprotsessiga. Vajaduse korral saab WAV-faile teisendada muud tüüpi failideks, nagu AIFF, AAC ja MP3.^[5]

WAV-vorming on võimeline tootma kõige kõrgema kvaliteediga helifaili, mille suurem dünaamiline vahemik on kuni 192 kHz. WAV-vormingus ei saa avada faile, mis on suuremad kui 4 GB.

Sample Rate'i ehk diskreetimissagedust mõõdetakse hertsides (Hz). WAV-vorming eksisteerib 44,1 kHz diskreetsagedusena või 44 100 sämplit sekundis, kuigi olemas ka 88,2 kHz, või 96 kHz ja teisi. Inimene suudab eristada sagedusi vahemikus kuni 20 000 Hz ja loogika järgi 20 kHz sämpli sagedustest oleks piisav, et inimene oleks võimeline kuulda terve sagedusspektri. Nyquisti-Shannoni diskreetimisteoreemi järgi selleks, et vältida mõned informatsiooni kaod signaali digiteerimise puhul on vaja korrutada signaali vähemalt kaks korda. Sellisel juhul, kasutades 44 100 Hz diskreetimissagedusega helisüsteemi, me võime salvestada heli 22,5 kHz piirkonnast. Signaal, mis on üle Nyquist Shannoni sageduse, sisaldab tarbetut müra ja artefakte, seepärast need ülemised sagedused lõigatakse maha enne, kui nad jõuavad analoog-digitaalmuundurisse.

Biti sügavuse suurendamine koos diskreetimissageduse suurendamisega loob rohkem kogupunkte analooglaine rekonstrueerimiseks. Selle tulemusena suureneb digiteeritud faili suurus.^[6]

Tihendamata vormingu tõttu ei ole neid faile nende suure mahu tõttu mugav jagada, keskmine CD WAV-helifail (44,1 kHz, 16 bit) võtab umbes 30 MB ketta suurust, kuid kõige suurema diskreetimissagedusega WAV-fail võib võtta ketta mälu kuni 500 MB. Helifailide jagamiseks sobiks paremini MP3-vorming. Enamik muusikastriimingu platvorme kasutab siiani MP3-helifaile, kuna WAV-vormingu failid on väga mahukad, kuigi tänapäeval tehnoloogia arenemisega see probleem laheneb.^[7]

Lisaks tihendamata toore heli vormingule (RAW Audio) salvestab WAV-fail olevat informatsiooni, näiteks: diskreetimissagedust, bitisügavust (bit depth), failis olevate lugude arvu, esitaja nimi, jne ^[8].

Windows: Microsoft Windows Music, Windows Media Player, RealPlayer, VLC media player, Winamp Media Player, Video Converter Ultimate ja teised. Mac: Apple iTunes, QuickTime Player, VLC media player, RealPlayer ja teised.^[4]

• [1]
• Sustainability of Digital Formats: Planning for Library of Congress Collections
• Audio File Format Specifications
• National Archives gov UK
• What are Wav and Wave files