Säritus

Säritus (inglise keeles radiant exposure), tähis ${\displaystyle H_{\text{e}}}$, on radiomeetrias vastuvõetud kiirgusenergia pindtihedus:

${\displaystyle H_{\text{e}}={\frac {Q}{A}},}$

kus ${\displaystyle Q}$ on pinnale ${\displaystyle A}$ langev kiirgusenergia.

Särituse mõõtühik on džaul ruutmeetri kohta (J/m²).

Kui säritus on pinna punktides erisugune, kirjeldab seda suurust valgushulga ja pinnaelemendi tuletiste jagatis:

${\displaystyle H_{\text{e}}={\frac {\mathrm {d} Q}{\mathrm {d} A}},}$

kus ${\displaystyle \mathrm {d} Q}$ on antud punkti sisaldavale lõpmata väikesele pinnaelemendile ${\displaystyle \mathrm {d} A}$ langev kiirgusenergia.

Säritust võib vaadelda ka kui kiiritustiheduse ${\displaystyle E_{\text{e}}}$ integraali üle antud ajavahemiku ${\displaystyle \Delta t}$:

${\displaystyle H_{\text{e}}=\int _{\Delta t}E_{\text{e}}(t)\,\mathrm {d} t.}$

Seega muutumatu kiiritustiheduse korral ${\displaystyle H_{\text{e}}=E_{\text{e}}\cdot \Delta t}$.^[1]

Märkus. Kui vaatluse all on ainult radiometrilised suurused, siis särituse tähises indeksit e (ingl energetic) ei kasutata.

Säritusele kui radiomeetrilisele suurusele vastab fotomeetrias valgussäritus.

• Radiomeetria