Raudbetoon

See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Raudbetoon on komposiitne ehitusmaterjal, mis koosneb betoonist ja (teras-)sarrusest.

Sarruse terasprofiilid paigutatakse betooni sisse. Need võtavad vastu tõmbe- ja nihkejõude, mida betoon ise ei suuda vastu võtta, sest see töötab survele.

Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survele, kuid üsna halvasti tõmbele (betooni tõmbetugevus on 10–15 korda väiksem survetugevusest). Betooni ja terase (armatuuri) soojuspaisumine on sarnased, mis vähendab sisemiste survete tekkimist. Betoon valatakse terasarmatuurile, mis lisab painde- ja tõmbetugevust.^[1][2]

Teras töötab ühteviisi hästi nii survele kui ka tõmbele, kuid selle hind on küllalt kõrge. Survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega ning tõmbejõu vastuvõtmine odavam terasega. Siit tulenebki raudbetooni eelis: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega.

Sõltuvalt konstruktsiooni valmistamisest liigitatakse raudbetoon järgmiselt:

• monoliitne raudbetoon, mis valmistatakse konstruktsiooni tulevases kasutuskohas;
• monteeritav (tari-)raudbetoon, mis valmistatakse tehases, polügoonil või ka ehitusplatsil ja monteeritakse peale valmistamist ehitisse;
• monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate elementide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus.

Raudbetooni eelised:

• ei sütti ega põle
• talub kuumust 2–6 tundi
• suurem painde- ja tõmbetugevus kui ilma armatuurita betoonil

Raudbetooni puudused:

• armatuuri korrosioon, kui armatuurile õhk ligi pääseb
• külmumine ja sulamine kahjustab materjali
• korrosioon tekib kiiremini, kui armatuur on valesti projekteeritud ja ümbritsev betoonikiht liiga õhuke

Raudbetooni kasutamine sai alguse 19. sajandi teises pooles, sest tekkis vajadus uue materjali järele, mis oleks tugevam ja tulekindlam. 19. sajandi keskpaigal leiutasid kaks prantslast, Lambot ja Monier, terasarmatuuri. Paralleelselt hakkasid insenerid arendama põrandakonstruktsioone, millel pandi metalltalasid betooni sisse.

Raudbetooni leiutamine 19. sajandil oli pööre ehitustööstuses ja betoonist sai üks maailma levinumaid ehitusmaterjale.^[3]

• Sardbetoon
• Pingbetoon
• Raudbetoontarind
• Raudbetoonkoorik