Rohekatus

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Haljaskatus. Lisateavet artikli arutelust

Rohekatus (Green roof) on veekindla süsteemi kohale istutatud taimkattekiht, mis paigaldatakse lame- või kergelt kaldkatuse peale. Rohekatuseid võib määratleda kui suletud rohelist ruumi inimese loodud ehitise peal. Rohekatuse all võib olla mõeldud nii taimkattest moodustuvat katust kui ka ökoloogilist või energiatõhusat katust. ^[1]

Rohekatuseid on üldjoontes kahesuguseid: intensiivsed ja ekstensiivsed.

Intensiivsed rohekatused eeldavad üsna tüsedat kasvukihti. Intensiivsed katused kujutavad endast mitmekihilist niisutus- ja drenaažisüsteemi. Sügav kasvupinnasekiht (minimaalselt 35 cm) võimaldab katusele rajada terve aia: ebatasane reljeef, teed, isegi väiksed veesilmad. Ent valmis hoone puhul on seda keerukas teha, sest vajalik on tugev lisatoestus. Ekstensiivsed rohekatused eeldavad eripinnase ja puhverduskihiga õhukest katusekatet. Ekstensiivse katuse eelis on kergus: nii saab ilma lisatoestuseta haljastada valmis hooneid. Kerghuumusepõhise ekstensiivse murukatuse võib rajada mis tahes lame- või väikese kaldega (kuni 30°) katusele. Lisakoormus on üsna väike: kogu kihistik kaalub keskmiselt 30–40 kg/m². Et vältida taimejuurte kahjustusi, peab aluskatus olema juurekindlast materjalist (juuretõke). Ekstensiivsel katusel on piiratud taimede valik ning seda on tänu sellele odavam hooldada, kui intensiivset katus. Intensiivsel katusel on taimede valik laiem. ^[2]

Katusepinna poolt vaadatuna on Rohekatusel enamasti järgmised kihid:

• Juuretõke;
• Drenaažikiht - dreenib välja liigse vee;
• Filter - kaitseb väikesi osakesi väljapesu eest;
• Niiskusmatt - et niiskus ja toitained taimedeni jõuaksid;
• Substraadikiht ja taimed.

Sedalaadi katust on üsna lihtne ja odav paigaldada. ^[3]

Rohekatuse taimede eest hoolitsemine ei ole nii lihtne kui maa peal seda tehes. Taimkate peaks olema üldiselt lihtsasti hooldav. Taimed peaksid taluma nii põuda kui ka paduvihma.^[3]

Ekstensiivse haljastuse puhul on kõige populaarsemad taimed sellised, mis on madala kasvuga, paljunevad kiiresti ja mille juured on kiulised ja põuakartlikud.^[4] Heaks variandiks ekstensiivse haljastuse puhul on kukehari, mis kujuneb aastatega tihedaks taimematiks. Peale kukeharja suudavad erinevaid ilmastikuolusid, niiskusrežiimi- ning temperatuurikõikumisi taluda ka nelgilised, kellukad ja liivateed.^[3]

Intensiivsel rohekatusel on taimevalik palju suurem kui ekstensiivsel. Kasvatamiseks sobivad kõiksugused ilu- ja söödataimed: kõrrelised, püsikud, puittaimed, juurviljad ja köögiviljad.^[4]

Rohelised katused pakuvad palju avalikke, erasektori ja disaini põhiseid eeliseid. Kuigi haljaskatuste vahel on sarnasusi, on iga paigaldus ainulaadne. Seetõttu varieeruvad kõik tehnilised detailid olenevalt piirkonnast, kliimast, hoonest, kujundusest ja haljaseina tüübist. ^[1]

• Esteetilisus. Linnade rohelust on pikka aega propageeritud kui lihtsat ja tõhusat strateegiat ehitatud keskkonna kaunistamiseks ja investeerimisvõimaluste suurendamiseks

• Jäätmete diversioon. Rohelised katused võivad kaasa aidata prügilate kõrvaldamisele:

1. Veekindlate membraanide eluea pikendamine, sellega seotud jäätmete vähendamine;
2. Kasvukeskkonnas taaskasutatud materjalide kasutamine;
3. Kütte-, ventilatsiooni- ja HVAC-süsteemide kasutusea pikendamine kasutuse vähenemise tõttu.

• Tervis ja heaolu. Roheliste katuste vähenenud saaste ja veekvaliteedi paranemine võivad vähendada tervishoiunõudlust. Rohelised katused võivad olla kogukonna keskused, suurendades sotsiaalset ühtekuuluvust, kogukonnatunnet ja avalikku turvalisust.

• Uued töökohad. Roheliste katuste turgude kasv annab uusi töövõimalusi, mis on seotud tootmise, tehase kasvu, projekteerimise, paigaldamise ja hooldusega.^[5]

• Sademeveemajandus - pehme haljastus vähendab üleujutuste ohtu, säilitades suures osas aastase sademete hulga ja vähendades sademevee äravoolu. See on eriti kasulik säästva linnakuivenduse (SUD) skeemide puhul. Kinnipeetava vee maht oleneb haljastuses kasutatava substraadi sügavusest.

• Keskkondlik maskeerimine - haljastatud katus aitab hoonet ümbritsevaga sulanduda ja osaliselt asendab ehitatavale hoonele muidu kaotatud läbilaskvat maapinda.

• Parem õhukvaliteet - rohelise katuse taimestik aitab vähendada nii gaasilisi saasteaineid kui ka tolmuosakesi, eemaldades osa neist vahetust keskkonnast. Looduslik vee aurustumine taimedest ja pinnasest aitab õhku jahutada ja niisutada, alandades ümbritseva õhu temperatuuri.

• Fotosüntees - see on osa taimede eluprotsessist, mille käigus nad muudavad süsinikdioksiidi aktiivselt hapnikuks. Uuringud näitavad, et maksimaalsetes tingimustes võtab ekstensiivset tüüpi istutatud katusel iga ruutmeeter ühe lehe pinna hinnanguliselt (0,3024 x 48) 14,51 g süsinikdioksiidi ja vabastab (0,3024 x 32) 9,68 g hapnikku päevas ( 12 tundi).

• Linna soojussaare efekt väheneb - linna soojussaare efekt on linnapiirkondade ja ümbritseva maapiirkonna temperatuuride erinevus. Suurtes linnades võib see olla kuni 5°. Suured hoone pinnad peegeldavad ja kiirgavad päikeseenergiat hoonestatud alal, mis ei haju üleöö täielikult. Rohelise katuse aluspind neelab osa sellest soojusest ning vee aurustumine taimedest ja pinnasest aitab õhku jahutada ja niisutada, alandades temperatuuri.^[6]

• Energiatõhusus - roheliste katuste pakutav suurem isolatsioon võib vähendada hoone temperatuuri reguleerimiseks vajalikku energiahulka, kuna katused on talvel kõige suurema soojuskadu ja suvel kõige kuumemate temperatuuride koht. Näiteks Kanada Riikliku Uurimisnõukogu avaldatud uuringud näitasid, et ulatuslik roheline katus vähendas suvel kliimaseadmete igapäevast energiavajadust üle 75% (Liu 2003).

• Suurendatud katusemembraani vastupidavus - haljastatud katuse olemasolu vähendab hüdroisolatsioonimembraanide kokkupuudet suurte temperatuurikõikumistega, mis muidu võib põhjustada mikrorebenemist, ja ultraviolettkiirguse mõju.

• Tulekahju tõkestamine - rohelistel katustel on palju väiksem põlemissoojuskoormus (aine põlemisel tekkiv soojus) kui tavalistel katustel (Koehler 2004).

• Elektromagnetkiirguse vähendamine - rohelised katused on võimelised vähendama elektromagnetkiirguse läbitungimist 99,4% (Herman 2003).

• Müra vähendamine - rohelised katused on suurepärase mürasummutusega, eriti madala sagedusega helide puhul. Ulatuslik haljastatud katus võib vähendada väljast tulevat heli 40 detsibelli võrra, samas kui intensiivne haljastatud katus võib vähendada heli 46-50 detsibelli (Peck et al. 1999).

• Turundus - Rohelised katused võivad suurendada hoone turustatavust. Need on rohelise hoone liikumise hõlpsasti äratuntav sümbol ja võivad olla stiimuliks neile, kes on huvitatud roheliste katuste pakutavatest eelistest. Rohelised katused, mis on osa roheliste hoonete liikumisest, soodustavad (Wilson 2005): müüki, väljaüürimist, suurenenud efektiivsuse tõttu kinnisvara väärtust, väiksemat töötajate ja üürnike vahetumist.^[7]

Säästliku arhitektuuri osana on haljastatud katused eriti jõudsalt populaarsust kogunud Šveitsis, Austrias ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal on rohelise taimevaibaga kaetud kümneid miljoneid ruutmeetreid katusepindu. Sealsel murukatusetööstusel läheb hästi, sest sellesse valdkonda on paigutatud palju raha vähendamaks sademevee käitluse kulusid ning inimesed toetavad seda tegevust. Roheline katus on järjest rohkem hinnatud isegi kivises New Yorgis, kus paljud inimesed on rajanud aia elumaja katusele. ^[3]