Pihkva kubermang

Pihkva kubermang
	Vene keel Псковская губерния
	Pindala: 44 211,2 km² (1914)
	Elanikke: 1 122 317 (1897)
	Rahvastikutihedus: 25,4 in/km²
	Kubermangulinn: Opotška (1772–1776); Pihkva (1796–1927)

Pihkva kubermang (vene keeles Псковская губерния) oli Venemaa keisririigi, Vene SFNV ja Nõukogude Liidu haldusüksus aastatel 1772−1777 ja 1796−1927.

Ajalugu

Alates 1708. aastast, mil Venemaal moodustati haldusreformi käigus kubermangud, kuulus Pihkvamaa Ingerimaa kubermangu (1710. aastal nimetati see ümber Peterburi kubermanguks) koosseisu. 1719. aastal rajati Pihkva provints. 1727. aastal eraldati Peterburi kubermangust Novgorodi kubermang ja selle üheks provintsiks oli Pihkva. Selline haldusjaotus jäi kehtima 1772. aasta 22. maini, mil moodustati uue haldusüksusena Pihkva kubermang. Selle keskus oli alguses Opotškas, alates 1776. aasta 24. augustist aga sai kubermangulinnaks Pihkva. Keisrinna Katariina II kehtestas 1775. aastal seaduse, millega kaotati haldusüksustena provintsid. Samal aastal eraldati kubermangust Polotski, millest sai omaette kubermang. 1777. aastal moodustati kubermangu asemel Pihkva asehaldurkond. Viimane kaotati 1796. aastal ja Pihkvast sai taas kubermang. Alates 6. augustist 1823 kuni 1829. aasta 31. detsembrini oli Pihkva kubermang Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubermangu osa. Aprillist 1918 kuni 1919. aastani kuulus Pihkva Põhja Oblasti Kommuunide Liidu koosseisu. Kubermang kaotati 1927. aastal ja selle alad liideti Leningradi oblastiga.

Asend

Enne Esimest maailmasõda piirnes kubermang põhjas Peterburi, kirdes Novgorodi, idas Tveri, kagus Smolenski, lõunas ja edelas Vitebski ning läänes Liivimaa kubermanguga.

Haldusjaotus

1772−1776

Kubermangu moodustamise ajal koosnes haldusüksus neljast provintsist. Pihkva ja Velikije Luki olid varem kuulunud Novgorodi kubermangu koosseisu. Ülejäänud kaks olid liidetud Venemaaga Esimene Poola jagamine tulemusel: Dvinski ehk Dünaburg oli olnud Poola-Liivimaa osa ja Polotski kuulus varem Polotski vojevoodkonna koosseisu. Juba 1772. aasta lõpul liideti kubermanguga viieski provints − Vitebski −, mis oli eraldatud Mogiljovi kubermangust.

Pihkva kubermangu haldusjaotus 1772. aastal

1776−1777

1776. aasta reformiga jagati senine Pihkva kubermang kaheks; sellest eraldati Polotski kubermang. Pihkva kubermangu koosseisu jäid endised Pihkva ja Velikije Luki provintside alad. Lisaks liideti haldusüksusega Novgordi kubermangust eraldatud Porhovi ja Gdovi maakonnad. Hiljem lisandusid mitmed Novgorodi maakonna vallad.

1777−1796

Pikemalt artiklis Pihkva asehaldurkond

1796−1927

Pärast asehalduskorralduse kaotamist 1796. aastal sai Pihkvast taas kubermang. Nüüd oli selle koosseisus kuus maakonda. 1802. aasta 24. aprillil lisandusid veel Novorževi ja Holmi maakond. See maakondlik haldusjaotus jäi kehtima 1927. aastani.

Pihkva kubermangu haldusjaotus 1913. aastal

Taristu

Peterburi–Pihkva raudtee ja Peterburi–Moskva Nikolai raudtee

Peterburi–Varssavi raudtee

1859. aasta veebruaris avati rongiliikluseks Peterburi–Varssavi raudtee Luga–Pihkva lõik, 1860. aasta jaanuaris Pihkva–Ostrovi lõik. 1889. aastal valmis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe.

Aadel

Pikemalt artiklis Pihkva kubermangu aadlisuguvõsaraamatud

1785. aastal sai aadel keisrinna Katariina II Aadliarmukirjaga õiguse moodustada kohalikke aadlikogusid, samuti privileegi valida kubermangu- ja maakonna aadlimarssaleid. Ühtlasi seati sisse kubermangu aadlisuguvõsaraamatud, kuhu kanti kubermangu maaomanikud. 1916. aasta seisuga oli aadlisuguvõsaraamatuisse kantud 932 suguvõsa.^[1]

Pihkva kubermangu aadlimarssalid 1779−1917

Ametiaeg	Nimi	Auaste	Märkused
1779−1781	Illarion Matvejevitš Goleništšev-Kutuzov (1722−1784)	kindralporutšik
1781−1784	Danilo Ivanovitš Krinitsõn	polkovnik
1784−1794	Matvei Danilovitš Tšihhatšov (suri pärast 1795)	tõeline riiginõunik
1794−1796	Pjotr Abramovitš Hannibal (1742−1826)	kindralmajor
1796−1799	Larion Lazarevitš Mjagkoi (suri enne 1812)	rahvanõunik
1799−1802	Matvei Jevstignejevitš Rokotov (u 1750−?)	riiginõunik
1802−1808	Mihhail Nikititš Brõlkin (Brilkin) (u 1757−1817)	kolleegiuminõunik
1808−1809	Stepan Petrovitš Vohhin	kolleegiumiassessor
1809−1810	Nikolai Lvovitš Velikopolski (u 1743−1828)	polkovnik
1810−1811	Mihhail Mihhailovitš Borozdin (1767−1837)	kindralleitnant
1811−1812	Klimenti Nikiforovitš Rassihhin	tõeline riiginõunik
1812−1813	Karl Andreas von Stackelberg (1760−1823)	titulaarnõunik
1814−1823	Nikolai Stepanovitš Karamõšev (suri u 1832)	kindralmajor
1823−1826	Aleksei Ivanovitš Lvov	polkovnik
1826−1829	Aleksei Vassiljevitš Vassiltšikov (1780−1833)	kammerhärra, salanõunik (a-st 1828)
1829−1830	Aleksei Nikititš Peštšurov (1780−1833)	riiginõunik
1830−1831	Dmitri Mihhailovitš Bazjukin	2. järgu kapten
1831−1832	Nikolai Vassiljevitš Vassiltšikov (1781−1849)	kindralmajor
1832−1835	Nikolai Aleksandrovitš Jahontov (1790−1859)	kammerhärra, riiginõunik
1835−1841	Nikolai Ivanovitš Krekšin (1786−1871)	kolleegiuminõunik
1841−1859	Nikolai Sergejevitš Beklešov (1789−1859)	tõeline riiginõunik (a-st 1856 salanõunik), kammerhärra (a-st 1842)
1859−1862	Mihhail Mihhailovitš Grušetski (1810−1895)	kaardiväekapten	Kohusetäitja
1862−1865	Nikolai Stepanovitš Volkov (1810−1869)	tõeline riiginõunik
1865−1877	parun Alexander von Vietinghoff-Scheel	tõeline riiginõunik
1877−1893	Aleksandr Jevgenjevitš Zarin	salanõunik
1893−1895	Modest Modestovitš Karamõšev (1839−1909)	tõeline riiginõunik	Kohusetäitja
1895−1904	Nikolai Ivanovitš Novosiltsov (1848−1916)	õuemeister (a-st 1899), jäägermeister (a-st 1900)
1904−1907	Vladimir Vladimirovitš Filosofov (1867−1929)	tõeline riiginõunik
1907−1910	Mihhail Nikolajevitš Skvortsov (1845−pärast 1918)	kindralmajor
1910−1913	Nikolai Pavlovitš Lavrinovski (1845−pärast 1918)	salanõunik, õuemeister
1913−1917	Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935)	riiginõunik (a-st 1914 tõeline riiginõunik)

Võimukandjad

Kindralkubernerid

Mogiljovi ja Pihkva kindralkuberner 1772−1777

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1772−1777		krahv Zahhar Grigorjevitš Tšernõšov (1722−1784)	kindral en chef (a-st 1773 kindralfeldmarssal)

Liivimaa, Kuramaa, Eestimaa ja Pihkva kindralkuberner 1823−1829

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1823−1829		markii Filippo Paulucci delle Roncole (1779−1849)	jalaväekindral

Sõjakubernerid

Smolenski ja Pihkva sõjakubernerid 1797−1799

Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1797−1798		Mihhail Mihhailovitš Filosofov (1732−1811)	jalaväekindral
1798−1799		Diedrich Arend von Rosenberg (1739−1813)	jalaväekindral

Pihkva sõjakuberner 1799−1800

Ametiaeg	Nimi	Auaste
1799−1800	vürst Ivan Karlovitš Ghica (1756−pärast 1803)	jalaväekindral

Kubernerid

Pihkva kubernerid 1772−1777

Ametiaeg	Nimi	Auaste
1772−1775	Mihhail Nikititš Kretšetnikov (1729−1793)	kindralmajor
1775−1776	Aleksei Vassiljevitš Narõškin (1742−1800)	kammerhärra
1776−1777	Christopher Reinhold von Nolcken (1728−1802)	brigadir

Pihkva tsiviilkubernerid 1796−1917

Ametiaeg	Nimi	Auaste	Märkused
12.12.1796−27.01.1797	Hariton Lukitš Zujev (1730−1806)	tõeline riiginõunik
29.01.1797−23.03.1797	Ivan Andrejevitš Moltšanov	tõeline riiginõunik
23.03.1797−05.09.1798	Illarion Spiridonovitš Aleksejev (1744−1798)	tõeline riiginõunik
05.09.1798−26.12.1800	Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822)	tõeline riiginõunik (a-st 1800 salanõunik)
26.12.1800−00.02.1807	Jakob Johann von der Wenge gen. Lambsdorff (1743−1810)	salanõunik
00.02.1807−13.04.1811	Nicolas Labut de Vivance (1766−1816)	tõeline riiginõunik (a-st 1811 kindralmajor)
13.04.1811−12.12.1816	vürst Pjotr Ivanovitš Šahhovskoi (1771−1827)	salanõunik
12.12.1816−12.09.1826	Berend Otto von Aderkas (1775−1831)	tõeline riiginõunik
12.09.1826−04.01.1830	Andrei Fjodorovitš Kvitka (1774−1844)	riiginõunik (a-st 1827 tõeline riiginõunik)
28.01.1830−29.11.1839	Aleksei Nikititš Peštšurov (1779−1849)	tõeline riiginõunik
09.12.1839−28.02.1845	Friedrich von Bartholomäi (1800−1862)	kindralmajor
28.02.1845−06.09.1856	Aleksandr Lvovitš Tšerkassov (1796−1856)	tõeline riiginõunik
30.11.1856−19.02.1864	Valerian Nikolajevitš Muravjov (1811−1869)	tõeline riiginõunik
26.02.1864−01.01.1867	krahv Magnus Konstantin Ferdinand von der Pahlen (1830−1912)	tõeline riiginõunik	Kohusetäitja kuni 01.01.1865
20.01.1867−30.03.1868	Boriss Petrovitš Obuhhov (1820−1885)	kammerhärra, tõeline riiginõunik
17.04.1868−01.04.1872	Mihhail Semjonovitš Kahhanov (1833−1900)	tõeline riiginõunik	Kohusetäitja kuni 21.08.1868
09.06.1872−13.01.1886	Mihhail Borissovitš Prutšenko (1833−1900)	tõeline riiginõunik (a-st 1885 salanõunik), kammerhärra (a-st 1873)
31.03.1886−02.03.1888	vabahärra Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (1840−1912)	salanõunik
02.03.1888−07.06.1900	Konstantin Ivanovitš Paštšenko (1830−1900)	tõeline riiginõunik (a-st 1889 salanõunik)
07.06.1900−13.06.1903	vürst Boriss Aleksandrovitš Vassiltšikov (1860−1931)	tõeline riiginõunik, tallmeister (a-st 1903)
13.06.1903−24.01.1911	krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915)	tõeline riiginõunik, tallmeister
24.01.1911−00.12.1915	parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918)	tõeline riiginõunik
21.01.1916−20.02.1916	Dmitri Grigorjevitš Javlenski (1866−pärast 1917)	tõeline riiginõunik
20.02.1916−15.08.1916	Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (1870−1925)	tõeline riiginõunik
15.08.1916−00.03.1917	Boriss Dmitrijevitš Kaškarov (1866−pärast 1921)	tõeline riiginõunik

Viitsekubernerid

Pihkva viitsekubernerid 1796−1917

Ametiaeg	Nimi	Auaste	Märkused
00.00.1796−05.09.1798	Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822)	riiginõunik	A-st 1795 Pihkva asehaldurkonna viitsekuberner
05.09.1798−21.06.1800	Pjotr Vengerski	riiginõunik
21.06.1800−00.00.1805	Mihhail Ivanovitš Bibikov	riiginõunik
00.00.1805−00.00.1807	Stepan Vassiljevitš Bakejev (suri pärast 1807)	kapten-kommodoor
00.00.1808−00.00.1809	Samuil Samuilovitš Figner (1758−1811)	riiginõunik
14.08.1811−00.00.1817	Christoph von Rennenkampff	riiginõunik
00.00.1817−04.06.1820	Pavel Fjodorovitš Sokov	kolleegiuminõunik
04.06.1820−00.00.1823	Mihhail Aleksandrovitš Baranov (1773−1840)	kolleegiuminõunik
26.12.1823−11.07.1826	Fjodor Ivanovitš Tatarinov	kolleegiuminõunik
11.07.1826−30.11.1828	Grigori Petrovitš Dubetski	kolleegiuminõunik
30.11.1828−03.08.1830	Johann Laube (1779−1846)	riiginõunik
06.10.1830−19.02.1837	Aleksei Jegorovitš Dedenev	kolleegiuminõunik
19.02.1837−01.01.1838	Ivan Kornilovitš Afendik (1786−pärast 1848)	tõeline riiginõunik
01.02.1838−05.01.1839	Matvei Lvovitš Koževnikov (1805−u 1858)	kolleegiuminõunik
04.03.1839−05.07.1843	Nikolai Ivanovitš Vaskov	riiginõunik
05.07.1843−03.03.1856	Ippolit Mihhailovitš Potulov (1813−1880)	kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik, a-st 1852 tõeline riiginõunik)
03.03.1856−26.07.1857	Aleksandr Stepanovitš Ogolin (1821−1911)	riiginõunik
26.07.1857−02.08.1859	Lev Nikolajevitš Perovski (1816−1890)	riiginõunik
02.08.1859−31.03.1867	Nikolai Vassiljevitš Rodzjanko (1817−1871)	riiginõunik (a-st 1864 tõeline riiginõunik)
12.05.1867−20.05.1870	Konstantin Danilovitš Bendon	riiginõunik (a-st 1868 tõeline riiginõunik)
20.05.1870−01.01.1873	Aleksandr Mihhailovitš Žemtšužnikov (1826−1896)	tõeline riiginõunik
16.02.1873−12.04.1874	vürst Aleksandr Pavlovitš Urussov (1843−1897)	kolleegiuminõunik
29.05.1874−01.01.1890	Leonid Konstantinovitš Teljakovski (1833−1908)	riiginõunik (hiljem tõeline riiginõunik)
01.01.1890−16.02.1893	Nikolai Semjonovitš Brjantšaninov (1844−pärast 1916)	tõeline riiginõunik
18.02.1893−03.01.1898	krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915)	õuenõunik (a-st 1894 kolleegiuminõunik, a-st 1896 riiginõunik)	Pihkva kuberner 1903−1911
16.01.1898−06.03.1900	Aleksei Aleksejevitš Hvostov (1859−1940)	kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik)
06.03.1900−30.05.1902	krahv Konstantin Johann Georg von der Pahlen (1861−1923)	tseremooniameister
30.05.1902−30.12.1902	Sergei Sergejevitš Andrejevski (1857−1930)	riiginõunik
04.01.1903−24.01.1911	parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918)	kolleegiuminõunik (a-st 1905 riiginõunik, a-st 1910 tõeline riiginõunik), kammerhärra (a-st 1907)	Pihkva kuberner 1911−1916
24.01.1911−09.06.1914	Vladimir Nikolajevitš Kreiton (Creighton) (1871−1931)	kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1913)
00.00.1914−00.00.1916	vürst Sergei Dmitrijevitš Obolenski (1868−1946)	polkovnik
00.00.1916−00.00.1917	Vassili Sergejevitš Arsenjev (1883−1947)	õuenõunik

Semstvo esimehed

Pihkva kubermangu semstvo esimehed 1865−1917

Ametiaeg	Nimi	Auaste
18.06.1865−07.12.1865	Mihhail Aleksandrovitš Nazimov (1801−1888)
07.12.1865−00.00.1870	vürst Fjodor Vassiljevitš Šahhovskoi (1810−?)	tõeline riiginõunik
00.00.1870−00.00.1871	Nikolai Nikolajevitš Vohhin (1829−1913)	tõeline riiginõunik
22.02.1872−00.00.1879	Aleksandr Jevgenjevitš Zarin (u 1829−1893)	salanõunik
00.00.1880−00.00.1888	Nikolai Aleksejevitš Beklešov (1825−1903)	riiginõunik (a-st 1887 tõeline riiginõunik)
00.00.1888−00.00.1891	Aleksandr Mihhailovitš Nekljudov (1849−?)
00.00.1892−22.11.1905	Vassili Pavlovitš Gorbunov
03.12.1905−22.11.1913	Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935)	riiginõunik
01.03.1913−00.10.1917	Alexander Konstantin von der Bellen (1859−1924)	riiginõunik

Kaardid

Pihkva kubermang Alexander Wilbrechti kaardil Атлас Российской империи. 1800 год. Лист 8. Псковская губерния из 6 уездов
Pihkva kubermang 1820. aastal
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1826–1840)
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 2
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 3
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 4
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 5
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 6
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 7
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 8
Pihkva kubermangu vallad 1892. aastal