Padise vald

See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud omavalitsusüksusest, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Padise vald (1939), veel varasema valla kohta Padise vald (Harju-Madise kihelkond).

Padise vald
Padise valla lipp Padise valla vapp
Pindala: 366,6 km²
Elanikke: 1715 (1.01.2017)[1]
Rahvastikutihedus: 4,7 in/km²
EHAKi kood: 0562[2]
Keskus: Padise

Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas. See oli Harjumaa läänepoolseim vald, mis asus Soome lahe lõunakaldal. Vallakeskus Padise asub Tallinnast 45 km kaugusel Keila–Haapsalu maantee ääres.

Oktoobris 2017 ühendati Padise vald Keila ja Vasalemma valla ning Paldiski linnaga Lääne-Harju vallaks.

13. sajandil saabusid mungad-tsistertslased, kes rajasid Padise kloostri ja hilisemad kihelkondade sümbolid: Harju-Madise ja Risti kiriku.

Padise kujunes võrdlemisi laialdase ala keskuseks juba muinasajal. On tõenäoline, et Muinas-Eesti Rävala maakonna Vomentagana kihelkonna keskus asus siin ning haaras hilisemate Keila, Harju-Madise, Risti ja osa Nissi kihelkonna alasid. Selliseks arvamuseks annab aluse ka keskmisest rauaajast pärinev linnusekoht.

Kas keskne asula asus just hilisema Padise kloostri kohal või kuskil lähikonnas, on raske kindlaks teha, samuti ei ole kindlat seletust ka paiga nimele: kas sai koht nime aluspinnas leiduva pae järgi või andis nime selle paikkonna tollane suurim küla – Paeküla. Igatahes andsid mungad Padise nime ka rajatud kloostrile.

Padise mail pani eesti rahvusliku kooli rajaja Bengt Gottfried Forselius aluse esimestele koolidele juba 1683/1684. aasta talvel.

Padise valla eelkäija oli Harju-Madise kihelkonna Padise kloostri mõisavald (Gemeinde Padis-Kloster), mis moodustati 19. sajandi esimesel poolel mõisavallana, kuhu kuulusid Padise mõis, Harju-Madise ja Risti kirikumõis. Sellesse vallaperioodi jääb ka perenimede panemine. Vallas said perenimed 355 taluperet.

1866. aasta vallaseadusega muutus Padise vald mõisast sõltumatuks haldusüksuseks.

1891. aastal liideti Padise vallaga Vasalemma, Leetse-Pallaste, Ämari ja Põllküla vald. 1893. aastal liideti veel endiste Risti ja Hatu mõisa maad, mis eraldati Nõva vallast, ning Laoküla ümbrus. Alates 1925^[küsitav] kuni 1938. aastani kandis Padise vald nime Kloostri vald. 1. aprillist 1939 nimetati valda uuesti Padise vallaks.

1. oktoobril 1950 kehtestati Eestis uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses NSV Liidus kehtivaga. Uue korraga kaotati kõik maakonnad ja vallad.

Padise vald taastati 16. jaanuaril 1992. Vallavanem oli valla taasasutamisest kuni selle liitmiseni Leemet Vaikmaa. Ta sai ametisse veel külanõukogu esimehena detsembris 1989 ja osutus hilisematel valimistel alati tagasivalituks. 1980. aastatel oli Vaikmaa samuti lühikest aega külanõukogu esimees.

Juulis 2017 otsustas valitsus liita Padise valla koos Paldiski linna, Vasalemma valla ja Keila vallaga Lääne-Harju vallaks. Padise Vallavolikogu ei nõustunud vabatahtlikult Lääne-Harju vallaga liituma ja vaidlustas sundliitmise Riigikohtus, kuid jäi seal kaotajaks.^[3] Otsus jõustus pärast kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi oktoobris 2017.

Padise valda kuulus 24 küla: Alliklepa, Altküla, Audevälja, Harju-Risti, Hatu, Karilepa, Kasepere, Keibu, Kobru, Kurkse, Kõmmaste, Laane, Langa, Madise, Metslõugu, Määra, Padise, Pae, Pedase, Suurküla, Vihterpalu, Vilivalla, Vintse ja Änglema.

• 1992–2017 Leemet Vaikmaa(valiti külanõukogu esimehe ametisse detsembris 1989)

• 1992–1993 Leemet Vaikmaa
• 1993–1999 Rein Kiviorg
• 1999–2005 Raul Rosenberg
• 2005–2009 Priit Raudla
• 2009–2017 Külli Tammur

• Padise klooster

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Padise vald

• Padise valla koduleht
• Padise valla kaart