Stõr

Stõr (valgevene keeles Стыр, ukraina keeles Стир) on jõgi Valgevenes ja Ukrainas.

Jõe pikkus on 494 km, sellest 70 km Valgevenes ja ülejäänu Ukrainas. Tema valgla pindala on 13 100 km², millest 493 km² asub Valgevenes ja ülejäänu Ukrainas. Keskmine vooluhulk suudmes on 49,5 m³/s, keskjooksul Lutskis 29,8 m³/s. Jõgi algab 257 m kõrgusel ja lõpeb 138 m kõrgusel merepinnast, nii et tema lang on 119 m.

Jõgi algab Ukrainast Lvivi oblastist Podoolia kõrgustiku kõrvalharust Gologorõ kõrgustikult. Jõest mõne kilomeetri kaugusele läände jääb 440 m kõrgune Võssoki Kamen, mis on kolme vesikonna piiripunkt. Mõne kilomeetri kauguselt Võssoki Kamenist algavad ka Seret, mis voolab Dnestri kaudu Musta merre, ja Bug, mis voolab Visla kaudu Läänemerre. ^[1]

Stõr voolab ülemjooksul voolab algul loodesse ja siis kirdesse, möödudes Brodõ linnast, läbib Voronjaki kõrgustiku, ületab kaks korda Volõõnia oblasti piiri ja jõuab Rivne oblastisse. Seal suubub temasse paremalt suurim lisajõgi Ikva, mis samuti Võssoki Kameni lähedusest algab. Seejärel Stõr pöördub põhja ja jõuab taas Volõõnia oblastisse. Ta läbib Volõõnia kõrgustiku, Volõõnia oblasti keskuse Lutski ja Rožištše linna, pöördub kirdesse ja laskub pärast Kolki asula läbimist Polesje soisele madalikule. Ta jõuab taas Rivne oblastisse ja pöördub põhja, läbides Varaši linna. Seejärel eraldub jõest paremale Stubla jõeharu, mis tükk maad allavoolu, pärast Zaritšne linna taas Stõriga ühineb. Sealsamas ületab Stõr Valgevene piiri, jõuab Bresti oblastisse ja voolab valdavalt kirdesse, kuni suubub paremalt Prõpjatsi. Selle kaudu voolavad Stõri veed Dneprisse ja lõpuks Musta merre. ^[1]

Stõri ületab palju maanteid, aga õieti kusagil ei voola Stõr pikalt maantee ega raudtee kõrval, välja arvatud lühike lõik Lutski ja Rožištše vahel. ^[1]

Jõe mõlemal kaldal asub kogu pikkuses lamm. Ülemjooksul on jõeorg kitsas (200–300 m) ja sügav, 30–40 m kõrguste kallastega. Keskjooksul on jõe laius 30–50 m, suurim laius küündib 100 meetrini. Alamjooksul on palju soote ja Prõpjatsi suubub Stõr kahe jõeharuna. Alamjooksul on jõe kaldad madalad, kõigest 1–3 meetrit, turbased, kallastel on soo- ja rabataimestik üksikute põõsaste ja puudega.

Jõgi voolab ülem- ja keskjooksul eelkambriumi kivimitesse, peamiselt graniiti ja gneissi uuristatud sängis. Need kivimid paljanduvad jõesängis. Need on kaetud tavaliselt mitmesuguste savidega, samuti paljanduvad jõekaldail liivakivi ja lubjakivi. Alamjooksul asub jõesäng uusaegkonna setetes, kuhu on ladestunud ooliidid ja kvartsliiv. Seal on pinnakiht moodustunud kvaternaaris ning sellele on iseloomulikud fluvioglatsiaalsete liivade moreenid ja löss.

Jõe sügavus on tavaliselt 2,0–3,5 m, koolmekohtades 0,5–1,5 m ja hauakohtades 6,7–8,6 m. Jõe voolukiirus on 2–5 dm/s, aga kärestikel kuni 9–10 dm/s. Kevadel on suurvesi ja siis tõuseb veetase jões 0,5–1,5 m, aga erakorralistel juhtudel koguni 2–3,2 m.

Ülemjooksul on jõesäng täielikult veetaimestikuga kaetud. Kesk- ja alamjooksul on veetaimed ainult kalda ääres, keskel seevastu on vaba vee riba. Jõepõhi on tavaliselt tasane ja liivane, kärestikel kivine.

Stõr hakkab jäätuma novembri lõpus ja detsembri alguses. Jääkate moodustub detsembri jooksul, vahel ka jaanuari algul ja on juhtunud, et isegi alles veebruaris. Jääminek toimub märtsi keskel ja see kestab 2–3 kuni 10 päeva. Sel ajal tekivad sildade taha ja jõekäänakutesse suured jääkuhjatised. Täielikult kaob jää jõest märtsi lõpus või aprilli alguses. Kevadise suurvee ajal tõuseb veetase jões kiirusega 20–40 cm päevas, aga on juhtunud, et isegi 1 m päevas.

Stõri vesi on värvitu, läbipaistev, joodav, mõnikord hapuka maitsega. Eriti kehtib see jõevee kohta ülalpool Lutskit, sest Lutskis lastakse jõkke saastunud tööstusvett. Jõevees on tahkeid osakesi vähem kui 50 g/m³.

Stõri valglast katavad metsad 2950 km² ehk 22%. Ülemjooksul valdavad laialehised metsad, näiteks tammikud, kesk- ja alamjooksul segametsad mändide ja tammedega. Sood, rabad ja muud märgalad hõlmavad valglast 1750 km² ehk 14% ning asuvad peamiselt alamjooksul. Jõrvi on valglas tühiselt vähe (0,2%). Jõe valglas on vooluveekogude võrk hästi välja arenenud: kui arvestada üksnes üle 10 km pikkusi jõgesid, tuleb valgla iga ruutkilomeetri kohta 0,16 km jõgesid, aga kui kaasa arvata lühemadki jõed, siis isegi 0,28 km.

Esimeses maailmasõjas 1915–1916 oli Stõr rindejooneks Venemaa ja Austria-Ungari sõjaväe vahel.