Sergei Sokolov

Sergei Leonidovitš Sokolov (vene keeles Сергей Леонидович Соколов; 1. juulil 1911 Jevpatorija – 31. august 2012 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, Nõukogude Liidu marssal alates 1978.

Sokolov sündis Tauria kubermangus Krimmis Jevpatorias teenistuja peres. 1918 kolis pere Vjatka kubermangu Kotelnitšisse, kus Sergei Sokolov lõpetas 1927. aastal keskkooli. Kohe pärast seda alustas ta tööd rajooni tarbijate ühistus sööginõude pakkijana, hiljem suunati komsomolitööle. 1930–1932 oli ta rajooni doki mehaanikatöökodade komsomoli allorganisatsiooni sekretär, seejärel valiti komsomoli rajooniorganisatsiooni sekretäriks. 1937 astus ta NLKP-sse.

1932 mobiliseeriti Sokolov Punaarmeesse. Komsomol komandeeris ta Gorki tankikooli. Sama aasta maist 1934. aasta novembrini oli ta selle kooli kursant, juhatas jagu ja roodu ning lõpetas kooli kiitusega. Ta suunati Kaug-Itta, kus teenis tankiväes jao-, roodu- ja pataljoniülemana. 1938 osales ta Hassani järve lahingus, kus juhatas tankiroodu.

Maailmasõjas sõdis ta algusest kuni lõpuni. 1941. aasta juunist septembrini oli ta tankipolgu staabiülem, alates oktoobrist ülema vanemabi, 1942. aasta aprillist Punaarmee tankivalitsuse osakonnaülem, juunist sama valitsuse staabiülem, 1943. aasta jaanuarist 1944. aasta märtsini Karjala rinde tanki- ja liikurvägede peavalitsuse staabiülem, 1944. aasta märtsist septembrini sama rinde 32. armee tanki- ja liikurvägede juhataja. Ta osales Koola poolsaare kaitsmisel ja tagasivallutamisel, ilmutas mehisust ja suuri organisaatorivõimeid ning 9. septembril 1943 ülendati ta polkovnikuks.

1947 lõpetas Sokolov tankivägede sõjaakadeemia. Sama aasta novembrist sai ta tankipolgu ülemaks, 1948. aasta maist 1949. aasta detsembrini oli tankidiviisi staabiülem. 1951 lõpetas ta kindralstaabi sõjaväeakadeemia. 1952. aasta jaanuaris sai ta motoriseeritud diviisi ülemaks, 3. augustil 1953 kindralmajoriks, 1954. aasta detsembris armee staabiülemaks, 25. mail 1959 kindralleitnandiks, 1960. aasta märtsis armeejuhatajaks. 1960. aasta jaanuarist 1964. aasta juulini oli ta Moskva sõjaväeringkonna staabiülem ja juhataja esimene asetäitja, 13. aprillil 1963 sai kindralpolkovnikuks. 1964. aasta juulis viidi ta üle Leningradi sõjaväeringkonda, kus teenis algul juhataja esimese asetäitjana, 1965. aasta oktoobrist kuni 1984. aastani juhatajana. 1967. aasta aprillis sai ta NSV Liidu kaitseministri esimeseks asetäitjaks, 12. aprillil 1967 armeekindraliks ja 17. veebruaril 1978 Nõukogude Liidu marssaliks.

Sokolov oli 1980–1985 üks Nõukogude armee juhatajaid Afganistani sõjas, nimelt juhatas ta NSV Liidu kaitseministeeriumi operatiivrühma Afganistanis. Formaalselt tegi ta koostööd Afganistani sõjaväega, sisuliselt plaanis niihästi Nõukogude kui Afganistani sõjaväe tegevust. 28. aprillil 1980 tunnistati Sokolov NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega Nõukogude Liidu kangelaseks "isikliku mehisuse ja vägede oskusliku juhtimise eest, mis ilmnes rahvusvahelise abi osutamisel Afganistani Demokraatlikule Vabariigile".

22. detsembrist 1984 kuni 30. maini 1987 oli Sokolov Nõukogude Liidu kaitseminister. Ta vabastati ametist pärast Mathias Rusti juhtumit, sest Mihhail Gorbatšov kasutas seda ettekäändena panna sõjaväes, mis oli perestroikale kõige kangemalt vastu, juhtpositsioonidele oma toetajad.

NLKP Keskkomiteesse kuulus Sokolov ta 1968–1989. 1985. aasta aprillist kuni 1987. aasta juunini oli ta NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat. Ta oli NSV Liidu Ülemnõukogu VII–XI koosseisu rahvasaadik.

1987. aasta juunist kuni 1989. aasta juulini oli ta NSV Liidu kaitseministeeriumi peainspektorite rühma liige (üks peainspektoritest), seejärel selle rühma ülem. Sellesse ametisse jäi Sokolov seniks, kuni see rühm 1992 sõjaväes toimunud ümberkorralduste tulemusena likvideeriti ja Sokolov erru saadeti. Seejärel oli ta SRÜ relvajõudude ülemjuhata nõunik, alates 1992. aasta septembrist Venemaa kaitseministeeriumi nõunik. Nõunikuna kooskõlastas ta sõjaveteranide ja sõjaväepensionäridega tegelevate ühiskondlike organisatsioonide tegevust. Ta töötas komisjonis, mis valmistas ette Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 50. aastapäeva pidustusi, ja juhtis Võidu 50. Aastapäeva Fondi. 5. augustil 2000 nimetas Vladimir Putin ta analoogilise ühiskondliku organisatsiooni "Võit" liikmeks ja ta valiti selle aseesimeheks. Alates 2002 juhatas ta Moskvas sõjaveteranide ja endiste sõjaväelaste klubi.

• polkovnik, 9. september 1943
• kindralmajor, 3. august 1953
• kindralleitnant, 25. mai 1959
• kindralpolkovnik, 13. aprill 1964
• armeekindral, 12. aprill 1967
• Nõukogude Liidu marssal, 17. veebruar 1978

• Nõukogude Liidu kangelane (28. aprill 1980)
• Teenete eest Isamaa ees, 2. klass (21. juuni 2001), 3. klass (30. juuni 1996), 4. klass (2. november 2009)
• Aleksandr Nevski orden (23. juuni 2011)
• Vapruse orden (1. juuli 2006)
• Žukovi orden (25. aprill 1995)
• Lenini orden, kolmekordne kavaler (30. juuni 1971, 28. aprill 1980, 30. juuni 1986)
• Punalipu orden, kahekordne kavaler (20. aprill 1953, 22. veebruar 1968)
• Suvorovi orden, 1. klass (6. mai 1982)
• Isamaasõja orden, 1. klass (6. aprill 1985)
• Punatähe orden, kahekordne kavaler (14. jaanuar 1943, 6. november 1947)
• NSV Liidu relvajõududes ja kodumaa teenimise orden, 3. klass (30. aprill 1975)
• medal "Vapruse eest"
• medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks"
• medal "Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel"
• medal "Nõukogude põhjapoolsete alade kaitsmise eest"
• medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "30 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "40 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "60 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "65 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude"
• medal "Laitmatu teenistuse eest" 1. klass
• Õigeusu suurvürsti Püha Dmitri Donski orden, 2. klass (2005)
• Krimmi aukodanik