Seaduslik maksevahend

Seaduslik maksevahend on riigis kasutatav ametlik raha, mis poliitilises õiguspädevuses on seaduslikult tunnustatud.^[1] Seaduslikud maksevahendid on olulised, et tagada majanduse stabiilsus ja usaldusväärsus. Need piiravad alternatiivsete maksevahendite kasutamist ning aitavad reguleerida rahavoogusid.^[2]

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis ainsa seadusliku maksevahendina kasutusel euro.^[3] Eesti Pank, koos Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega, emiteerib euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid pangatähti ja münte. See tagab ühtse maksesüsteemi ja rahapoliitika euroalal. ^[4]

Euroalal on euro ainus seaduslik maksevahend. Kui erilepingut maksevahendite kohta ei ole siis võlausaldajad peavad aktsepteerima eurodes tehtud makseid. See tagab maksete sujuva toimimise ja kindlustab tehingute õiguspärasuse.^[5] Euroalal on peamiseks maksevahendiks sularaha, sest igapäevamaksete tegemiseks kasutatakse valdavalt pangatähti ja münte.^[6]

USAs on seaduslikuks maksevahendiks kõik valitsuse poolt emiteeritud sularahadollarid, mündid ja võlakirjad. Ameerikas ei ole ettevõtted kohustatud sularaha seadusliku maksevahendina vastu võtma ning võivad ise otsustada, kas nad aktsepteerivad seda või mitte. Seaduslik maksevahend ei hõlma üldjuhul isiklikke tšekke, krediitkaarte ega muid üldisi sularahata maksete vorme. Mõnel juhul võidakse seadusliku maksevahendina vastu võtta ka välisvaluutat.^[7]

2021. aasta juunis hääletati president Nayib Bukele’i esitatud seaduseelnõu vastuvõtmise poolt, et kinnitada Bitcoin seadusliku maksevahendina. El Salvador oli esimene riik, kes aktsepteeris krüptovaluutat seadusliku maksevahendina.^[8]