Saprofaag
Saprofaagid ehk skisofaagid on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest.
Saprofaagid on näiteks vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt.
Terminoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Saprotroofide ja nendega seotud lähismõistete osas on kirjanduses segadust ja ebajärjepidevust.
- Saprofiil on organism (hrl taim või loom, kes surnud orgaanilise aine peal või sees elab);
- saprotroof on mis tahes organism, kes toitub surnud orgaanilisest ainest;
- saprofaag on loomorganism (nt sitasitikas), kes toitub surnud orgaanilisest ainest. Sünonüümne on detritovoor ehk detritofaag, mida kasutatakse sageli veekeskkonnas orgaanilisest surnud ainest toituvate loomade kohta.
Saprofaage saab liigitada järgmiselt:
- saprofaagid kitsamas mõistes on surnud taimsest materjalist toituvad loomad;
- koprofaagid toituvad loomsetest väljaheidetest (sh sõnnikust);
- nekrofaagid toituvad loomakorjustest;
- lisaks räägitakse mõnikord fütosaprofaagidest (toituvad surnud taimsest materjalist ehk samuti saprofaagid kitsamas mõistes) ja zoosaprofaagidest (toituvad surnud loomsest materjalist);
- saprovoor on saprofaagide kohta harva kasutatav sünonüüm;
- saprofüüt (nt pisikäpp) on surnud orgaanilisel ainel elav (ja näiteks seente kaudu ka toituv) taim. Botaanilis-ajaloolistel põhjustel arvati siia varem ka bakterid ja seened, ehkki eesliide "-füüt" viitab taimele.
Saproobideks nimetatakse hüdrobioloogias vee saproobsusastet iseloomustavaid organisme.