Neptun (raketikompleks)
RK-360MTs Neptun | |
---|---|
Tüüp |
laevatõrjerakett tiibrakett[1] |
Päritoluriik | Ukraina |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses | 2021–…[2] |
Kasutajad | vaata kasutajaid |
Sõjad | Venemaa sissetung Ukrainasse |
Tootmise ajalugu | |
Konstruktor | Lutš[2] |
Konstrueeritud | 2014–2020[2] |
Tootmises | 2021–…[2] |
Tehnilised andmed (RK-360MTs Neptun) | |
Kaal | 870 kg[3] |
Pikkus | 5 050 mm[4] |
Läbimõõt | 420 mm[3] |
Lõhkepea kaal | 150 kg[5] |
| |
Mootor | Motor Sitši MS-400 gaasiturbiin[4] |
Tegevusulatus | kuni 300 km[3] |
Kiirus | alahelikiirus |
Juhtimissüsteem | radar ja inertsiaalne navigatsioonisüsteem[6] |
Laskeplatvorm | USPU-360 laskeseade[7] |
RK-360MTs Neptun (ukraina keeles РК-360МЦ «Нептун») on Ukrainas valmistatud alahelikiirusega maal paiknev laevatõrje raketikompleks. Raketi töötas välja riiklik konstruktoribüroo Lutš aastatel 2014–2020.[2] Neptunist on ka maapealsete sihtmärkide tabamiseks mõeldud pikema lennukaugusega tiibraketi variant.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Laevatõrjeraketi väljatöötamise stiimul oli Ukraina 2013. aasta tõdemus, et riik vajab midagi Venemaa mereväe heidutamiseks Aasovi merel.[8] 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõda muutis vajaduse eriti põletavaks. Samal aastal hakatigi Neptuni välja töötama.[9]
Töö ei alanud tühjalt lehelt. Neptuni konstruktsioon põhineb Nõukogude Liidus välja töötatud laevatõrjeraketil H-35[10]. H-35 võeti eeskujuks, kuna Ukraina ettevõte Motor Sitš osales tolle gaasiturbiini arendamises.[8]
Sõda lõpetas koostöö ja viis Ukraina päritolu laevatõrjeraketi konstrueerimiseni. Neptun sai uue inertsiaalse navigatsioonisüsteemi ja aktiivse radarjuhtimissüsteemi[8]. Tänu erinevatele muudatustele on rakett lennukauguse poolest võrreldav Kh-35 uuemate variantidega, mis suudavad tabada kuni 260 km kaugusel asuvaid sihtmärke.[11]
Neptuni näidati esimest korda avalikkusele 2015. aastal relvanäitusel Kiievis.[9] Katsetused algasid 22. märtsil 2016 ja lõppesid 6. aprillil 2019[9]. Ukraina relvajõud andsid Neptunile formaalse heakskiidu 23. augustil 2020 ja esimene partii rakette telliti aasta lõpus[7]. Relvastusse jõudsid esimesed Neptuni laevatõrjeraketid 15. märtsil 2021[2].
2019. aastal jõudsid avalikkuse ette esimesed ilmingud Ukraina soovist konstrueerida kaugmaa tiibrakett, milleks kaaluti teiste võimaluste seas pikendatud lennukaugusega Neptuni varianti[12]. Lõpuks otsustatigi Neptuni kasuks ning koos muudetud juhtimissüsteemi ja muude uuendustega versioon oli 2023. aasta aprilliks peaaegu valmis.[13] Neptuni põhjal välja töötatud maismaasihtmärkide tabamiseks mõeldud tiibraketi lennukaugus on 360 km.[13]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Neptun on tavalise konstruktsiooniga laevatõrjerakett. Silindrikujulise kere voolujooneline ots varjab radarit ja raketi teises otsas on stardikiirendi. Risti moodustavad tiivad paiknevad kere kesk- ja taguosas ning stardikiirendil. Kere alumises osas on tagaosas paikneva gaasiturbiini õhu sisselaskeava.
Laevatõrjeraketti transporditakse kokkulükatud tiibadega ja kapslisse pakendatuna. Neptuni välja laskmise esimese etapina käivitub stardikiirendi ja pärast laskeseadmest väljumist lükkab rakett tiivad lahti. Kiirendi töötab kuni lennukiiruse saavutamiseni ja eraldub siis raketist, misjärel hakkab tööle tolle gaasiturbiin.
Enamiku teekonnast läbib Neptun inertsiaalse navigatsiooniseadme ja maapealse radari juhiste järgi. Lennu viimases etapis rakendub laevatõrjeraketi oma radar. Avastamise ja vastutegevuse raskendamiseks lendab Neptun alahelikiirusega madalal, enne sihtmärgi tabamist 3–10 meetrit kõrgemal lainetippudest.[3]
Rakett on mõeldud kuni 5000-tonnise veeväljasurvega laevade hävitamiseks.[3] Neptuni jaoks töötati välja maapealne laskeseade, aga tulevikus nähakse võimalust integreerida rakett teiste platvormidega. Kõnealused platvormid on Ukraina mereväe tulevased korvetid, kavandamisjärgus Vespa-klassi raketikaatrid ja Su-24 hävitus-pommituslennukid.[14]
Neptuni divisjon koosneb tavaliselt kuuest USPU-360 laskeseadmest kokku 24 laevatõrjeraketiga ning samast arvust TZM-360 laadurist ja TM-360 transporterist. Divisjoni kasutada on kuni 72 raketti: neli igas laskeseadmes, laaduris ja transporteris.[7]
Teenistus
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina allikate vältel kasutati Neptuni esimest korda lahingus 2022. aasta aprilli alguses Vene laevastiku fregati Admiral Essen vastu[15]. Rünnaku toimumise ega võimalike kahjustuste kohta pole kindlat infot, kuid Ukraina mereväe esindaja väitel pidi fregatt hukkunute ja kahjustuste tõttu Sevastopolisse naasma[15]. 20. jaanuaril 2024 teatasid Ukraina kaitsejõud, et Admiral Essen jätkab Mustal merel lahinguülesannete täitmist[16].
13. aprillil 2022 teatasid Ukraina allikad, et kaks Neptuni laevatõrjeraketti tabasid Vene laevastiku raketiristlejat Moskva[17]. Pardal puhkes tulekahju ja plahvatas laskemoon ning hiljem ristleja ka uppus[18]. Venemaa kaitseministeeriumi väitel lahvatas alusel tulekahju ning Moskva uppus tormis pukseerimise käigus ja kogu meeskond õnnestus evakueerida[19]. Ministeeriumi kinnitusel hukkus üks mereväelane ja kadunuks jäid 27 meeskonnaliiget, aga meeskonnaliikmete omaste sõnul olid kaotused suuremad.[20] Slava-klassi ristleja Moskva on suurim pärast teist maailmasõda lahingus kaotatud sõjalaev.[21]
6. mail 2022 teatas Ukraina parlamendi liige Oleksi Hontšarenko Telegrami kiirsõnumite vahendusel, et Venemaa mereväe fregatt Admiral Makarov sai Zmijinõi saare lähedal viibides Ukraina laevatõrjeraketi R-360 Neptun tabamuse tagajärjel suuri vigastusi. Hiljem lükkas toonane Ukraina Presidendi kantselei nõunik Oleksi Arestovõtš väite ümber.[22]
12. mail 2022 teel Zmijinõi saarele olevat toetusalus Vsevolod Bobrov saanud pihta Neptuni raketiga, kui too üritas saarele toimetada õhutõrjesüsteemi[23]. Ukraina allikate teatel süttis laeval tabamuse tõttu tulekahju[24]. Kuid 14. mail jõudis Vsevolod Bobrov Sevastopoli sadamasse ilma nähtavate kahjustusteta[25].
Esimest korda kasutati Neptuni maapealse sihtmärgi vastu 23. augustil 2023, kui Ukraina allikate teatel hävitati S-400 õhutõrjesüsteemi radar Krimmi poolsaarel[26]. 14. septembril hävitasid Ukraina relvajõud taas droonide ja Neptuni rakettidega S-400 raketikompleksi komponente Krimmis[27].
26. märtsil 2024 teatas Ukraina relvajõudude kõneisik Dmõtro Pletentšuk, et Neptuni raketiga tabati Roputša-klassi dessantlaeva Kostjantõn Olšanskõi. Laeva kahjustuste kohta pole infot, kuid Pletentšuki sõnul ei suuda too lahinguülesandeid täita. Kostjantõn Olšanskõi on üks Ukraina mereväe laevadest, mille Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteerides üle võttis ja seejärel Musta mere laevastiku koosseisu arvas.[28]
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]Praegused
[muuda | muuda lähteteksti]- Ukraina – Neptun võeti ametlikult Ukraina relvajõudude relvastusse 2020. aastal[7] ja esimesed raketikompleksid jõudsid teenistusse 2021. aastal[2].
Tulevased
[muuda | muuda lähteteksti]- Indoneesia – Lutši esindaja Oleh Korostelovi sõnul sõlmiti Indoneesiaga leping Neptuni laevatõrje raketikomplekside tarnimiseks[29], kuid tarne kohta pole pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse uut infot.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
2021. aasta Kiievi relvanäitusel tehtud fotol on esiplaanil 300 mm kaliibriga Vilkha mitmikraketiheitja juhitav rakett ja tagaplaanil Neptuni laevatõrjerakett ilma stardikiirendita
-
Tagantvaates paistavad Neptuni laevatõrjeraketi maketi gaasiturbiini düüs ja stardikiirendi kinnituskohad
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi prototüüpjuhtimispunkt KrAZ-i veermikul 2019. aasta Kiievi relvanäitusel
-
Vaade Neptuni laevatõrje raketikompleksi mobiilsesse juhtimispunkti
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi laskeasendis prototüüplaskeseade USPU-360 KrAZ-i veermikul katsetustel 2019. aastal
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi prototüüplaadur TZM-360 KrAZ-i veermikul 2019. aasta Kiievi relvanäitusel
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi juhtimispunkt Tatra veermikul 2021. aastal Ukraina iseseisvuspäeva pidustustel Kiievis
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi transpordiasendis laskeseade USPU-360 Tatra veermikul 2021. aastal Ukraina iseseisvuspäeva pidustustel Kiievis
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi laadur TZM-360 Tatra veermikul 2021. aastal Ukraina iseseisvuspäeva pidustustel Kiievis.
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi transporter TM-360 Tatra veermikul 2021. aastal Ukraina iseseisvuspäeva pidustustel Kiievis.
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi transpordiasendis radar Mineral-U Tatra veermikul 2021. aastal Ukraina iseseisvuspäeva tähistamisel Kiievis.
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi tööasendis radar Mineral-U Tatra veermikul 2021. aastal Ukraina iseseisvuspäeva pidustustel Kiievis.
-
Neptuni laevatõrje raketikompleksi prototüübi katsetus 2019. aastal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Altman Howard. (29. august 2023). Ukraine Using Land Attack Variant Of Neptune Anti-Ship Missile. The War Zone. Vaadatud 30. jaanuaril 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Ponomarenko, Illia. (15. märts 2021). Ukraine’s navy acquires first Neptune cruise missiles. Kyiv Post. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Product brochure. State Kyiv Design Bureau "Luch". Vaadatud 30. jaanuaril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 Navy Recognition. (28. august 2024). Ukraine deploys modified Neptune naval strike missile against Russia. Navy Recognition. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ Defense Express. (4. detsember 2023). Ukraine Confirms Works on New "Long Neptune" Missile. Defense Express. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
- ↑ Atherton, Kelsey D. (19. aprill 2022). The story behind the Neptune missile, the weapon that sank the Moskva. Popular Science. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Gain, Nathan. (5. jaanuar 2021). Ukraine ordered a first batch of Neptune anti-ship missile systems. Naval News. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Navy Recognition. (veebruar 2019). Ukraine to build indigenous anti-ship cruise missiles. Navy Recognition. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Guttman, Jon. (12. mai 2022). The Neptune anti-ship missile: The weapon that may have sunk the Russian flagship Moskva. Military Times. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
- ↑ KH-35 Russian Short-Range Anti-Ship Cruise Missile. OE Data Integration Network: ODIN. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
- ↑ Kh-35UE. Rosoboronexport. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
- ↑ Peterson, Nolan. (13. märts 2019). With an Eye to Russia, Ukraine Considers New Missiles After Cold War-Era Arms Control Treaty Collapses. The Daily Signal. Vaadatud 5. veebruaril 2024.
- ↑ 13,0 13,1 Altman, Howard. (14. aprill 2023). Ukraine Situation Report: Official Hints At New Weapons To Be Unleashed On Crimea. The War Zone. Vaadatud 5. veebruaril 2024.
- ↑ Roblin, Sebastien. (14. august 2021). Russia Stole Ukraine’s Navy—Now Washington is Trying to Give It a New “Mosquito” Fleet. The National Interest. Vaadatud 2. veebruaril 2024.
- ↑ 15,0 15,1 The New Voice of Ukraine. (11. jaanuar 2024). Ukrainian missile strike on Russian warship Admiral Essen marked debut of Neptune missile — Navy. The New Voice of Ukraine. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ The New Voice of Ukraine. (21. jaanuar 2024). Russia deploys Admiral Essen in Black Sea rotation. The New Voice of Ukraine. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ Pohorilov, Stanislav. (13. aprill 2023). How Moskva cruiser was destroyed: video of launch of Neptune missiles posted. Ukrainska Pravda. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ Tuzov, Bohdan. (23. aprill 2023). How Neptune Hit the Moskva. The Kyiv Post. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ Moskva cruiser sank while being towed in a storm. TASS. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ RFE/RL's Russian Service. (22. aprill 2022). Russia Confirms One Death Among Crew Of Sunken Moskva, 27 Missing. Radio Free Europe/Radio Liberty. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ Shull, Abbie. (16. aprill 2022). Ukraine's new missile sank the biggest warship in combat since WWII. Business Insider. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ The Insider. (6. mai 2022). Russian frigate hit by Neptun missile off Snake Island, media reports say. The Insider. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
- ↑ Forte. (13. mai 2022). Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus. Forte. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
- ↑ Axe, David. (13. mai 2022). The Russian Navy Keeps Exposing Its Vulnerable Support Ships To Ukrainian Attack. Forbes. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
- ↑ Benecki, Paul. (15. mai 2022). Despite Ukrainian Claims, Russian Navy Support Ship Appears Unharmed . The Maritime Executive. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
- ↑ Axe, David. (25. august 2023). To Blow Up Russia’s S-400 Battery In Crimea, Ukraine Tweaked Its Cruiser-Sinking Neptune Missile. Forbes. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
- ↑ Jankowicz, Mia. (15. september 2023). Ukraine's attack on a Russian air-defense system may point to 'systemic tactical failures' with Russia's air defenses in Crimea, experts say. Business Insider. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
- ↑ Hunder, Max, & Balmforth, Tom. (26. märts 2024). Ukrainian missile attack hits Russian warship and reconnaissance vessel, navy says. Reuters. Vaadatud 27. märtsil 2024.
- ↑ Militarnyi. (15. detsember 2021). Another country interested in Ukrainian “Neptune” missile system. Militarnyi. Vaadatud 5. veebruaril 2024.