Esimest korda ilmus "Nelja märk" 1890. aasta veebruaris almanahhis Lippincott's Monthly Magazine, mis ilmus nii Londonis kui ka Philadelphias, ja see kandis pealkirja "The Problem of the Sholtos". Samal aastal raamatuna ilmudes kandis teos juba lühendatud pealkirja "Nelja märk".[1]
Aastate jooksul on kirjastused kasutanud pealkirju "The Sign of the Four" või "The Sign of Four". Viimase, neljasõnalise pealkirjaga sooviti rõhutada loo sümboolset tähendust (neli märki).
Nii nagu esimene jutustus "Etüüd punases" ei pälvinud ka "Nelja märk" suurt lugejate tähelepanu. Järgmisel aastal (1891) avaldas ajakiri Strand Magazine kuus Sherlock Holmesi lühilugu pealkirjaga "Sherlock Holmesi seiklused", mis said palju populaarsemaks.
Jonathan Small – endine sunnitööline Andamanis ja Dartmooris. Pärit Worcestershire'ist. Teenis Indias Ida–Kenti jalaväerügemendis.
Mahomet Singh – pandžabi palgasõdur.
Abdullah Kahn – pandžabi palgasõdur.
Dost Akbar – Abdullah Kahni kasuvend.
KolonelArthur Morstan – Briti armee ohvitser, teenis varem Bombay 34. jalaväerügemendis. Hiljem töötas AndamaniBlairi saare sunnitöövanglas valverügemendi ohvitserina. Jäi kadunuks 3. detsembril 1878.
Mary Morstan – koloneli tütar, tulevane doktor Watsoni abikaasa.
MajorJohn Sholto – erusõjaväelane, kolonel Arthur Morstani lähedane sõber ja rügemendi kaaslane. Suri 28. aprillil1882.
Tonga – metsas üles kasvanud andamaalane. Jonathan Smalli abimees.
Wiggins – Baker Streeti vabatahtlike liider. Naakman, kes poeb oma tosina uulitsapoisiga kõikjale ja kuuleb kõike. Aitab Sherlock Holmesil tänavatelt infot koguda.