Nanaid
Nanaid (vanem nimetus goldid, omanimetus nana ja hezhen) on tunguusi-mandžu rahvas Kaug-Idas.
Nanaisid oli 1970 umbes 10 000. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 12 160 nanaid. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 003 nanaid.[1] Hiinas elas 2004. aastal 4640 nanaid (peamiselt Heilongjiangis). Nanaisid leidub teisteski riikides, näiteks Ukraina 2001. aasta rahvaloendusel andis 42 inimest end nanaina üles, ehkki nanai keelt väitis end peamise keelena rääkivat kõigest 4 [2] Eestis elas 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 3 nanaid, kes olid kõik naised.[3]
Nanaid räägivad mandžu keelte hulka kuuluvat nanai keelt.
Nanaid elavad Amuuri alamjooksul Habarovskist allavoolu, samuti Ussuuri jõe kallastel ja Ohhoota mere ääres.
Valentin Avronin (1907–1977) koostas koos oma kaastöölistega nanai keele kirja standardi, mis põhineb kirillitsal. Seda õpetatakse Habarovski krais 13 koolis.
Hiinas kuuluvad nanaid 56 ametlikult tunnustatud vähemusrahvuse hulka. Kuid Mandžukuo perioodil hävitasid Jaapani okupandid nanaid peaaegu täielikult. Nanaid koguti koonduslaagritesse ja 1949 loendati Hiinas kõigest 300 nanaid. Hiinas ei ole nanai keelel kirjakeelt ja sellepärast kasutavad Hiina nanaid kirjutamiseks üldiselt hiina keelt. 2005 valmis Hiinas esimene nanai keele õpik.
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Nanaid on peamiselt šamanistid ja animistid. Nad kummardavad karu ja tiigrit. Nad usuvad, et šamaanidel on võim palvete abil kurje vaime välja ajada. Hingestatud on nende meelest nii Päike, Kuu, mäed, vesi kui ka puud. Nad usuvad, et kõigel siin maailmas on oma vaim ja et vaimud suudavad omapäi ilmas ringi rännata. Sellepärast isikustavad nanaid sageli elutuid objekte, näiteks tuld kujutavad nad ette vana naisena. Lastel ei lubata joosta ümber tule, sest nad võivad tuld ärritada, ja mehedki on tule juuresolekul ikka aupaklikud. Nanaide uskumuse järgi oli maapind tasane seni, kuni suured maod roomasid seda mööda ringi ja nende roomamisjälgedest moodustusid jõeorud.
Nanaide, nagu teistegi tunguusi rahvaste šamaanidel on iseloomulik riietus, mis koosneb särgist ja seelikust, kooniliste metallist ripatsitega nahkvööst, sisalike, madude või konnade kujutistega labakutest ning mütsist, mille külge on kinnitatud karu või hundi kihvad või rebase nahk. Mõnikord oli riietuse koosseisus hiina peegli tükikesi.
Tuntud nanaisid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vene maadeuurija Vladimir Arsenjevi nanaist teejuhti Dersu Uzalat kujutavad Arsenjevi samanimeline romaan ja selle põhjal valminud filmid.
- Akim Samar (1916–1943) oli esimene nanai kirjanik.
- Grigori Hodžer (1929–2006) oli nanai kirjanik, NSV Liidu riikliku Maksim Gorki nimelise preemia laureaat (1973).
- Maksim Passar (1923–1943) oli Nõukogude sõjaväelane, snaiper, postuumne Venemaa Föderatsiooni kangelane (16.02.2010).
- Andrei Passar (1925–2013) oli nanai luuletaja.
- Aleksandr Passar (1922–1988) oli Nõukogude sõjaväelane, luuraja, Nõukogude Liidu kangelane (23.08.1944).
- Sulungu Onenko (1916–1985) oli Nõukogude sõjaväelane ja nanai filoloog, teadusliku nanai-vene sõnaraamatu autor.
- Kola Beldõ (1929–1993) oli Venemaa poplaulja.
- Han Geng on Hiina poplaulja ja näitleja, endine Korea ansambli Super Junior liige.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 18. juulil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmed rahvuse järgi[alaline kõdulink] (ukraina keeles)
- ↑ 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus, II, Tallinn 2001, lk 66