Linear Tape-Open

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Linear Tape-Open (LTO)^[1][2] on magnetlint-andmesalvestustehnoloogia, mis arendati Hewlett-Packardi (HP), IBM-i (International Business Machines) ja Certance (Seagate) koostöös 1990. aastate teisel poolel algselt avatud standard (kasutajatel on mitu allikat toodetele ja meediale) alternatiivina firmaomastele magnetlindi formaatidele.

HP, IBM ja Quantum kontrollivad LTO Consortiumi, mis juhib formaadi arendust ning meedia ja mehhanismide tootmise litsentseerimise ja sertifitseerimise haldust. Tänu sellele, et LTO on avatud standard, on eri tootjate tooted ühilduvad. Suuremahuline, single-reel rakendus LTO tehnoloogiast on tuntud ka kui LTO Ultrium formaat, või lihtsalt LTO Ultrium.

HP, IBM ja Seagate alustasid tööd ühendatud lindi algatuse 1997. aastal ja kuulutasid LTO lindi formaadi spetsifikatsioonid, tehnoloogia ja litsentsi kättesaadavuse aasta hiljem. ^[3]

Seagate’i lindi äri sai nime Seagate Removable Storage Solutions 2000. aastal ja äri võttis nime Certance 2003. aastal. Quantom teavitas Certance’i ostust 2004. aastal ja ülevõtmine lõppes 2005. aastal. HP, IBM ja Quantum jätkavad LTO Ultriumi täiustamist ja edendavad LTO formaati. LTO programm nõuab, et tehnoloogiat litsentseerivad edasimüüjad läbivad iga-aastase kolmanda osapoole sobivus testid. LTO Ultrium formaadiga ühilduvad tooted tavaliselt kannavad kinnituse kaubamärke lintmäluseadmel ja andme kassettidel. Edasiminek LTO tehnoloogias on ajalooliselt haaranud mitut tegurit, kaasa arvatud materjalid, millest lint on toodetud, kasutatavad digitaalse kodeeringu ja pakkimise meetodid, füüsiline kiirus, millega lint liigub läbi seadme, lindi pikkus igas kassetis ja füüsiline andme bittide tihedus lindil. Täiendavad omadused, mis lisandusid järgnevate generatsioonidega, on write-once, read-many (WORM), andme krüpteering ja jaotamine võimaldamaks lineaarset lindi failisüsteemi (LTFS).

Esmaselt tutvustatud 2000. aastal, LTO tehnoloogia on praegu 7. generatsioonis. ^[1] LTO-7 spetsifikatsioonid toetavad

lindi kasseti pakitud mahtu kuni 15 TB, rohkem kui kaks korda rohkem pakitud mahtu kui eelmine generatsioon. Lindi andmesidekiirus on kuni 750 Mbit/s või üle 2,7 terabaidi hoiustamis täitumist tunnis ühe ketta kohta. Uued generatsioonid on tulnud turule regulaarselt kõrgema mahu ja edastuskiirusega koos uute lisafunktsioonidega, selleks et üha rohkem kaitsta andmeid ja sisu. LTO spetsifikatsioonid tagavad tagasiühilduvuse nii lugemise kui kirjutamise osas eelmiste generatsioonide toodetega. Seitsmenda generatsiooni LTO kettad on võimelised lugema linte kahest eelmisest generatsioonist ja on võimelised kirjutama linte eelmisest generatsioonist.

Enamasti kasutades väljendit LTO peetakse silmas LTO Ultriumi, olenemata esmase loomise põhimõtetest. 2015. aasta seisuga on välja antud 7 generatsiooni LTO Ultrium tehnoloogiat. Teavitatud on veel kolmest generatsioonist.

Olgugi et mahud on aastatega mitu korda kasvanud, siis müüginumbrid on langevas suunas.

^[5]

Võrreldes teiste linditehnoloogiatega on Ultrium kassett jäigalt defineeritud läbi kindla generatsiooni ning seda ei saa teisiti kasutada. Samas kuigi Ultrium kettad on samuti erinevad generatsioonide lõikes, siis kindlate reeglite järgi on nad tagasi ühilduvad vanade generatsioonide kassettidega. Erinevate generatsioonide kettad ja kassetid ühilduvad järgmiselt:

• Ultrium ketas suudab lugeda andmeid sama ning kahe eelneva generatsiooni kassettidelt.
• Ultrium ketas suudab kirjutada andmeid sama ning sellele eelneva generatsiooni (eelneva generatsiooni formaadis) kassettidele.
• Ultrium ketas ei suuda lugeda ega kirjutada uuema generatsiooni kassetile (näiteks LTO-3 ketas ei ühildu LTO-4 kassetiga).^[6]

Lisaks algsetele omadustele nagu andmete pakkimine^[7] on uuematel generatsioonidel lisandunud uusi tehnoloogiaid nagu write-once, read-many (WORM), krüpteering ning osadeks jaotamine.

Originaalne spetsifikatsioon kirjeldab andmetepakkimise meetodiks LTO-DC-d, mida samuti kutsutakse Streaming Lossless Data Compression ehk SLDC. See Ecma Standard määratleb kaduteta pakkimise algoritmi, mille eesmärk on vähendada andmete taasesitamiseks vajalike 8-bitiste baitide arvu. Ühe puhvri suurus (1024 baiti) on kindlaks määratud. ^[8] Generatsioonide 1–5 pakkimise suhe on 2:1, edasistel aga 2,5:1.

Write-once, read-many (WORM) on LTO tehnoloogial alates kolmandast generatsioonist. Tehnoloogia kindlustab selle, et andmeid ei kirjutada üle ning samuti aitab vastavus määrustike osas. ^[1] WORM on andme salvestustehnoloogia mehhanism, mis varundab kustutamatu ja/või mittemuudetava informatsiooni peale seda, kui see kettale kirjutatakse. Andmed salvestatakse WORM seadmetele. Need seadmekettad salvestavad andmeid taaskirjutamist mittevõimaldavas formaadis, et kasutaja poolt tundlike andmete eksikombel kustutamist või muutmist ennetada. Seda tehnoloogiat tuntakse ka kui Write Once, Run Anywhere (WORA). ^[9] See tehnoloogia ennetab omavolilist muutmist ning lisab andmed WORM kasseti lõppu, kasutades ära kogu LTO lindi mahtu.

LTO lindi ketta krüpteering on olemas kõigil kassettidel alates neljandast generatsioonist. Krüpteeringul on 256-sümmeetriline võti AES-GCM algoritm, mis on täide viidud ketta tasandil. Seeläbi on võimalik pakkimine enne krüpteerimist. Kogu krüpteerimise protsess ennetab andmete lekkimist.^[1]

^[10]

2015. aastal saadeti klientidele veidi vähem kui 20 miljonit LTO kassetti. Võrdlusena toome välja, et 2015. aastal WD ja Seagate koos toimetasid klientidele üle 350 miljoni kettaseadme. Magnetlindikasseti turg on väiksem kui 0,00567 protsenti kettaseadmete turust toodete mõistes (ignoreerides Toshiba panust). 2008. aastast on saadetiste arv vaikselt langenud.^[11]