Leo Ascher

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Leo Ascher (tegelikult Leonem Ascher; 17. august 1880 Viin, Austria-Ungari – 25. veebruar 1942 New York, USA) oli juudi päritolu Austria helilooja ja jurist.

Ta oli Viini hõbedase operetiajastu helilooja, 40 Viini valssopereti ja mitmesaja lööklaulu autor.

Juudi päritolu Viini vihmavarjutöösturi Moritz Ascheri ja Eva Friedenthali poeg. 13-aastaselt komponeeris esimese klaveripala. Isa arvas, et muusika ei toida poega elus ära, ning suunas ta 18-aastaselt õppima õigusteadust Viini ülikooli. Leo Ascher lõpetas selle 1904. aastal õigusteaduste doktori kraadiga. Sama ülikooli juures tegutses konservatoorium, kust ta sai Robert Fucshi ja Frantz Schmidti juhendamisel komponeerimisteadmisi. Komponeeris õpingute ajal palju laule ja tegeles orkestreerimisega. 1899. aastal avaldas esimese valsi.

Alustas heliloojakarjääri ooperiga "Mamzelle Courgage", mis ei äratanud mingit tähelepanu. 1905 valmis esimene operett "Vergeltsgott" ("Jumal õnnistagu sind"), mis esitati Theater an der Wienis ja sai väga hea vastuvõtu osaliseks ja avas talle operetihelilooja karjääri. 1909/1910 oli Viini kabaree Fledermaus muusikajuht, kuid eelistas olla vabakutseline helilooja.

1905–1932 komponeeris kümneid tüüpilisi Viini publikule meelepäraseid valssoperette. Austrias, Saksamaal ja Ungaris olid neist populaarseimad "Hochzeit tanzt Walzer" ("Pulm tantsib valssi"), "Der Soldat der Marie" ("Marie sõdur") ja "Bravo Peggy". Zürichis esitatud "Hochzeit tanzt Walzeri" muudetud versiooni "Hochzeitswalzer" mängitakse saksa keelt kõnelevates maades aeg-ajalt tänapäevalgi.

1920. aastatel hakkas kirjutama ka laule ja saatemuusikat helifilmidele ja esitamiseks kontsertidel. On komponeerinud ja avaldanud üle 210 laulu. Tema muusika ilmestab tummfilmi "Der Soldat der Marie" (1924), samuti linateoseid "Purpur und Waschblau" ("Violetne ja helesinine", 1931), "Mein Leopold" ("Minu Leopold", 1931) ja eriti menukat "Hoheit tanzt Walzer" (1935).

Natside võimuletulekuga Saksamaal 1933. aastal lõppes praktiliselt tema heliloojakarjäär. Põgenes 1938. aastal vahetult enne sakslaste sissetungi Austriasse (anšluss) Prantsusmaale, sealt Inglismaale ning 1939 üle Atlandi ookeani Ameerika Ühendriikidesse. Elas New Yorgis. Komponeeris lööklaule ja lastele klaveripalu.

Oli abielus Luise Frankliga. Neil oli üks tütar, kirjanik Franzi Ascher-Nash.

Eestis on lavastatud "Tütarlaps saapapoest" (Vanemuine 1927, Endla 1931, Kannel 1934) ja "Braavo, Peggy" (Ugala, 1935).