Jaava meri

Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel.

Jaava meri piirneb lõunas India ookeaniga, millega teda ühendavad Sunda ja Bali väin. Kagus piirneb ta Bali merega, idas Florese merega. Kirdes ühendab teda Sulawesi merega Makassari väin. Loodes piirneb ta Natuna merega, millega teda ühendavad Karimata, Gaspari ja Bangka väin. ^[1]

Jaava mere loodepiir kulgeb Sumatralt Kalimantanile: alguses mööda Bangka väina lõunaserva Bangka lõunatippu Toboali juures, siis mööda Bangka kagurannikut Berikati neemeni (2°34'S 106°51'O), üle Gaspari väina Belitungi loodetippu Djemangi neemele Tanjungpandani juures (2°36'S 107°37'O), mööda Belitungi põhjakallast saare idatippu Mandi neemele Manggari juures (2°46'S 108°16'O) ning üle Karimata väina Kalimantani edelatippu Sambari neemele (3°S 110°19'O). Mere põhjapiir kulgeb mööda Kalimantani lõunarannikut kuni saare kaguptipuni Pagatani juures (3°37'S 115°57'O). Mere kirdepiir kulgeb Kalimantanilt Sulawesile: mööda Lauti väina lõunaserva Lauti saarele, selle läänerannikut mööda saare lõunatipuni (4°6'S 116°6'O) ning sealt üle Makassari väina Tanakeke saarele ja selle lähedal oleva Sulawesi edelatipuni (5°37'S 119°27'O). Mere idapiir kulgeb läbi Sabalana saarte (6°33'S 118°49'O) ja Satengari saarte (7°26'S 117°8'O). Mere kagupiir kulgeb sealt Sapanjangi saare idatippu ning läbi Sapanjangi ja Kangeani saare viimase läänetippu (7°1'S 115°18'O) Jaava kirdetippu. Mere lõunapiir kulgeb mööda Jaava põhja- ja läänerannikut kuni Jaava edelatipuks oleva Cangkuangi neemeni (6°46'S 105°12'O) ning sealt Sumatra kagutippu (5°55'S 104°35'O). Mere läänepiir kulgeb mööda Sumatra idarannikut kuni punkti 3°14'S 106°5'O.

Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval ^[2].

Kuigi Jaava meri piirneb paljude suurte saartega, on temas eneses ainult üks suur saar, Madura Jaava kirderannikul. Pisikesi saari, saarestikke ja korallrahusid on meres seevastu arvukalt ja sellepärast on kogu meri ära jagatud Indoneesia 12 provintsi vahel – mere kaldad kuuluvad kõikjal Indoneesiale. Need provintsid on päripäeva lugedes Bangka-Belitung, Lääne-Kalimantan, Kesk-Kalimantan, Lõuna-Kalimantan, Lõuna-Sulawesi, Ida-Jaava, Kesk-Jaava, Lääne-Jaava, Jakarta provints, Banten, Lampung ja Lõuna-Sumatra. ^[1]

Jaava meres asuvad järgmised suuremad saared ja saarestikud: Bangka-Belitungi provintsis Bangka, Belitung, Lepar, Liat ja Mendanau, Lõuna-Kalimantanil Laut, Laurot' saared ehk Laut Kecili saared ja Masalima saared, Lõuna-Sulawesil Sabalana ja Satengari saared ning Tanakeke, Ida-Jaaval Sakala saar, Kangeani saared, Raas, Sapudi, Madura, Karamian, Masalembu Besar ja Bawean, Kesk-Jaaval Karimunjawa saared, Lääne-Jaaval Rakit ning Jakarta provintsis Seribu saared. Sunda väinas asuvad Panaitan ja Krakatau saared, ent need mõlemad jäävad mere piirest napilt välja. ^[1]

Jaava mere kaldad on madalad ja sageli soised, aga leidub ka mägiseid kaldaid. Jaaval on hulgaliselt üle 3 km kõrgusi tippe, ehkki need ei asu väga Jaava mere lähedal. Sulawesi saarel on mere kaldal 2871 m kõrgune Lompobatangi mägi. Lõuna-Kalimantanis asub Meratuse ahelik, mis küündib 1892 m kõrgusele. Väiksematest saartest on Belitung 510 m ja Madura 471 m kõrgune. Bangka on neist kõrgem (kuni 705 m), aga see tipp asub saare põhjaosas, mis ei jää Jaava mere äärde. ^[1]

Kuna Jaava mere kaldad asuvad kõikjal saartel, siis ei suubu merre suuri jõgesid. Suurimad Kalimantanil Jaava merre suubuvad jõed on lääne poolt ida poole tulles Pawan, Seruyan, Mendawai, Kahayan, Kapuas ja Barito. Suurimad Jaaval merre suubuvad jõed on ida poolt lääne poole tulles Solo, Serang ja Manuk. ^[1]

Jaava meres ei ole suuri lahtesid. Kalimantanil asuvad Kumai laht ja Sampiti laht. Jaava lahtedest on tähtsaim Jakarta laht. ^[1]

Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis, sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32 promilli.

Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna-Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava läheduses olevaid väikesaari on samuti asustatud. Kuid teisalt leidub mere Sumatra ja Kalimantani rannikul pikki asustamata rannaribasid. ^[1]