Jaapan Esimeses maailmasõjas
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2021) |
Jaapan osales Esimeses maailmasõjas aastatel 1914–1918 Antanti poolel koos Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritanniaga. Nende vastu sõdisid Kolmikliiduga Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaaliaga.
Jaapanil oli Esimeses maailmasõjas oluline roll mereteede kindlustamisel Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis Saksa mereväe vastu. Poliitiliselt kasutas Jaapan võimalust laiendada oma mõjusfääri Hiinas ning taotles tunnustust sõjajärgse geopoliitika suure jõuna. Esimese maailmasõja esimestel nädalatel andis Jaapan Ühendkuningriigile lubaduse, et ta astub sõtta, kui tal õnnestub seeläbi haarata Saksamaa territooriumid Vaikses ookeanis. Ning nagu mainitud, siis mängis sõtta astumisel rolli soov kasutada võimalust laiendada Jaapani mõju Hiinas.
7. augustil saatiski Briti valitsus Jaapanile abipalve, et nad hävitaksid Saksamaa mereväe üksused, kes on Hiina vetes. Jaapan saatis 15. august 1914 Saksamaale ultimaatumi ning kuna sellele ei vastatud, siis 23. augustil kuulutas Jaapan Saksamaale sõja keiser Taisho juhtimisel.
21 nõudmist
[muuda | muuda lähteteksti]21 nõudmist oli Jaapani impeeriumi poolt Esimese maailmasõja ajal Hiina Vabariigi valitsusele esitatud nõudmiste kogum. Seal olnud salajased nõudmised oleksid laiendanud oluliselt Jaapani kontrolli Hiina üle, samuti oleksid selle järgi jäänud Jaapanile need Saksamaa alad, mille Jaapan oli vallutanud Esimese maailmasõja alguses. Kõige äärmuslikumad nõudmised (5. jaos) oleksid andnud Jaapanile otsustava hääle Hiina rahanduse, politsei ja valitsuse küsimustes. Sisuliselt oleks muutnud Hiina tegelikult Jaapani protektoraadiks ning see oleks vähendanud lääneriikide mõju Hiinas. Jaapan sai midagi sellist nõuda, sest ta oli tollal tugevas positsioonis, kuna lääneriigid olid keerulises sõjas Saksamaa ja tema liitlastega.
Samuti oli Jaapanil 5. jao nõudmiste esitamise osas kõrge enesekindlus, kuna Suurbritannial ja Jaapanil oli sõjaline liit alates 1902. aastast ja 1914. aastal oli London palunud Tokyol sõtta astuda. Peking aga avaldas Jaapani salajased nõudmised ja pöördus Washingtoni ning Londoni poole. Nõudmistest kuuldes sundisid USA ja Inglismaa Tokyot 5. osa nõudmisi kaotama. Ning oma viimases kokkuleppes loobuski Jaapan 5. jao nõudmistest.
Hiina avalikkus reageeris aga Jaapani kaupade üleriigilise boikoteerimisega, samuti vähenes Jaapani eksport Hiinasse vähenes drastiliselt. Jaapan ja Hiina jõudsid rea kokkulepeteni, mis ratifitseerisid esimesed neli eesmärkide kogumit 25. mail 1915.
Sõja tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Kokkuvõtvalt tõi Esimene maailmasõda Jaapanile pigem kasu. Kõigepealt sai Jaapan 1919. aastal Pariisi rahukonverentsil endale alalise koha Rahvasteliidu nõukogus ning Pariisi rahukonverents kinnitas Saksamaa endiste Hiina alade üleandmise Jaapanile. Jaapan kujunes sõja lõpus seeläbi rahvusvahelises poliitikas suureks jõuks.
Nagu mujal maailmas, toimus ka Jaapani poliitikas pärast sõda nihe demokraatlikuma poliitika suunas.
Jaapanil õnnestus sõjavõitjana saada ka arvestatavalt tehnoloogiaalast teavet sõjalaevade ja lennukite kohta lääneriikidest, mida hakati usinasti kodumaal ära kasutama, sest sõjajärgsest buumist lõikasid kasu veel mitmed valdkonnad – näiteks laevaehitus, samuti said tol perioodil tuule tiibadesse raudtee-, auto- ja lennukitööstus.
Väidetud on, et sõja ajal hoogustunud sõjamajandus tõi Jaapanile piisavalt rahalisi vahendeid, et likvideerida kõik tasumata võlad (nii välis- kui ka kodumaised).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti][1] https://encyclopedia.1914-1918-online.net/article/warfare_1914-1918_japan [2] https://encyclopedia.1914-1918-online.net/article/science_and_technology_japan
- ↑ Frederick R. Dickinson, War and National Reinvention: Japan in the Great War, 1913–1919 (1999)
- ↑ Best, Antony; Frattolillo, Oliviero (5 October 2015). Japan and the Great War. Springer. p. 46. ISBN 978-1-137-54674-6. Retrieved 17 January 2021.