Itelmeeni keel
| itelmeeni keel (итәнмән’ин крвэӆхатас) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaa, Kamtšatka krai |
| Kokku kõnelejaid | 82 |
| Keelesugulus | tšuktši-kamtšadali keeled |
| Kiri | kirillitsa |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | itl |
Itelmeeni keel (itelmeeni keeles итәнмән’ин крвэӆхатас) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad itelmeenid Kamtšatka poolsaare läänerannikul (Kamtšatka krais).
2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal itelmeeni keelt 82 inimest, peamiselt vanemad inimesed.[1] Itelmeeni keel on äärmiselt ohustatud. Üle 95% itelmeenidest räägivad vaid vene keelt. Vähesed rääkijad on valdavalt üle 65 aasta vanad ja elavad hajusalt. Lastele keele loomulikul teel edasiandmine lõppes üle 50 aasta tagasi.
Keelesugulus
[muuda | muuda lähteteksti]Itelmeeni keel liigitatakse tšuktši-kamtšadali keelte hulka, kuid see erineb oluliselt teistest sama keelerühma keeltest. Seetõttu ei ole kõik uurijad üksmeelel. Näiteks vene uurija Aleksandr Volodin ja Ameerika lingvist Dean Worth on seisukohal, et itelmeeni keel ei ole geneetilises suguluses tšuktši ja korjaki keelega ning ühised jooned on tekkinud konvergentsi teel.
Murded
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandini oli tõenäoliselt 3 itelmeeni keelt: ida-, lõuna- ja lääneitelmeeni keel. Tänapäeval on säilinud vaid lääneitelmeeni keel kahe murdega: lõunamurre ja põhja- ehk sedanka murre. Lõunamurdes eristatakse Hairjuzovi ja Napani murrakut, mida on peetud ka eraldi murreteks.
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Itelmeeni häälikusüsteem koosneb 5 täishäälikust ja 25 kaashäälikust. Sõna võib alata 2-7 kaashäälikust koosneva kaashäälikuühendiga, nt кстк’ԓкнан 'ta hüppas'. [2]
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Itelmeeni tüved on ühe-, kahe- ja kolmesilbilised. Itelmeeni keel on aglutinatiivne, tüvele võivad liituda prefiksid ja sufiksid.
Nimisõnal on 12 käänet.
Itelmeeni tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]1932. aastal loodi itelmeeni keele kirjapanekuks 27 tähest koosnev ladina kirjal põhinev tähestik. Selles kirjas anti välja 1932. aastal aabits "Ntanselqzaalkicen!"[3] ja 1933. aastal aritmeetikaõpik, kuid selle kasutamisest loobuti peagi. Uuesti loodi kirjakeel 1986. aastal lõunamurde põhjal, siis juba kirillitsas.
|
Tänapäeval kasutatav itelmeeni tähestik. [5]
| А а | Ă ă | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё |
| Ж ж | З з | И и | Й й | К к | К’ к’ | Ӄ ӄ | Ӄ’ ӄ’ |
| Л л | Љ љ | Ԓ ԓ | М м | Н н | Њ њ | Ӈ ӈ | О о |
| Ŏ ŏ | П п | П’ п’ | Р р | С с | Т т | Т’ т’ | У у |
| Ў ў | Ф ф | Х х | Ӽ ӽ | Ц ц | Ч ч | Ч’ ч’ | Ш ш |
| Щ щ | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь | Ә ә | Э э | Ю ю | Я я |
Lisaks eeltoodud tähemärkidele kasutatakse ka labialisatsioonimärki (˚) ja kõrisulghääliku märki (ʼ). Enamasti ei kasutata tähti ă, ŏ ja ў.
1988. ja 1993. aastal anti välja itelmeenikeelne aabits. Ilmunud on itelmeeni-vene-itelmeeni koolisõnaraamat. Itelmeeni keelt õpetatakse mõnedes koolides algklassides ainena, kuid ka õpetajad ei valda seda.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 6. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Володин А. П. Ительменский язык. teoses "Языки мира. Палеоазиатские языки." - М., 1997. - lk 62.
- ↑ https://www.twirpx.com/file/2165462/[alaline kõdulink]
- ↑ Я. П. Алькор, Языки и письменность народов Севера. Москва-Ленинград, 1934.
- ↑ Халоймова К. Н. Итәнмән’ин крвэӆӽатас 2. СПб, 2001
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku kategooria: Itelmeeni keel |