Isejuhtiv sõiduk
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2018) |
Isejuhtiv sõiduk on sõiduk, mis suudab liikuda iseseisvalt, st ilma inimjuhtimiseta[1].
Isejuhtiv sõiduk on varustatud sensoritega, mis kaardistavad ümbritsevat keskkonda ja protsessori või protsessoritega, mis antud andmete põhjal sõiduki liikumist juhivad.
Isejuhtivate sõidukite liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Isejuhtivad sõidukid on jagatud viide kategooriasse, võttes aluseks kas sõiduki võimekuse (Ameerika Ühendriikide Transpordiamet, National Highway Traffic Safety Administration ehk NHTSA) või juhi sekkumise vajaduse (Rahvusvaheline Autoinseneride Ühing (Society of Automotive Engineers International) ehk SAE International) järgi. Euroopa ja Jaapani autotootjad eelistavad SAE Internationali süsteemi selle täpsuse tõttu. Ka Eesti valitsus on võtnud aluseks SAE Internatonali klassifikatsiooni. Selle põhjal valmib robootikaseaduse ehk #krattlaw eelnõu.[2]
| Tase | Rahvusvaheline Autoinseneride Ühing | Ameerika Ühendriikide Transpordiamet |
|---|---|---|
| 0 | Autonoomsus puudub: juht kontrollib sõidukit kõikides oludes. | Automaatsüsteem ei juhi sõidukit, kuid võib anda juhile hoiatusi. Auto võib hoiatada lähedal oleva sõiduki eest, vilgutada pimenurgaandurit jm. |
| 1 | Funktsioonispetsiifiline autonoomsus: üksikud sõiduki juhtimisseadmed on automaatsete funktsioonidega, näiteks stabiilsuskontroll või automaatpidurdus. | Juht peab olema valmis sõidukit iga hetk ise juhtima. Automaatsüsteem võib sisaldada juhti abistavaid lisafunktsioone nagu stabiilsuskontoll, rajahoidik, parkimisabi automaatse roolikeeramisega jm eri kombinatsioonides. |
| 2 | Eri funktsioonide kombineeritud autonoomsus: minimaalselt kaks automatiseeritavat juhtimisseadet teostavad oma ülesandeid ühtselt, näiteks kiirushoidik koos reahoidjaga. | Automaatsüsteem suudab kontrollida kiirendamist, pidurdamist ja roolikeeramist. Kui juht võtab juhtimise üle, lülitub automaatsüsteem välja. Juht on kohustatud tuvastama objekte ja sündmusi ning reageerima kui automaatne süsteem ei suuda adekvaatselt reageerida. |
| 3 | Piiratud isejuhtivus: juht võib täielikult loobuda kõikidest ohutus-kriitilistest funktsioonidest teatud oludes. Sõiduk on võimeline tuvastama, mil juhil on taas tarvis kontroll tagasi võtta ja jätab juhile “arvestatava reageerimisaja” kontrolli tagasi võtmiseks. | Turvatud tuttavates tingimustes ja piiratud oludes, näiteks kiirteedel, võib juht ohutult pöörata tähelepanu eemale sõiduki juhtimiselt. |
| 4 | Täielikult isejuhtiv: sõiduk teostab kõik ohutus-kriitilised funktsioonid terve reisi ajal ning juht pole määratud sõidukit kontrollima. Kuna sellisel tasemel sõiduk kontrolliks kõiki funktsioone algusest lõpuni, sealhulgas parkimist, hõlmaks see ka sõidukeid, kus puuduvad reisijad. | Automaatsüsteem suudab kontrollida sõidukit enamikus oludes, välja arvatud erandlikud ilmastikusündmused. Juht on tohib automaatsüsteemi töös hoida ainult siis, kui ohutus on tagatud. Kui automaatsüsteem juhib sõidukit, pole juhi tähelepanu vajalik. |
| 5 | Täielikult isejuhtiv kõikides oludes: inimesega võrdväärne juhtimisvõimekus kõikjal, ka sellistes ekstreemoludes nagu näiteks teekatte puudumine. | Inimene sekkub ainult süsteemi sisselülitamisel ja sihtkoha määramisel. Sõiduk suudab liikuda kõikjal, kus autonoomsed liikurid on legaalsed. |
Isejuhtivad sõidukid Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on lubatud isejuhtivate sõidukite testimine liikluses alates 2. märtsist 2017[3]. Sama aasta juuli lõpus jõudsid Tallinna tänavatele 2 Prantsusmaal valmistatud väikebussi EasyMile EZ10, mis läbisid augusti lõpuni kestnud katsetuste käigus kokku 1500 kilomeetrit ja sõidutades umbes 5500 reisijat.[4]
Veebruaris 2018 valmis Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel kokku kutsutud Isejuhtivate sõidukite ajastu algus: ekspertrühma lõppraport, mis analüüsib, millist potentsiaali, riske ja võimalusi kätkevad isejuhtivad sõidukid ja liikuvuse digitaliseerimine laiemalt.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti Keele Instituut". TERMEKI. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2018.
- ↑ 2,0 2,1 "Puust ja punaseks: isejuhtiva sõiduki autonoomsuse tasemed 1-5". Accelerista.com. 13.11.2017. Vaadatud 12.05.2018.
- ↑ "Eesti lubab osad isejuhtivad autod tänasest tänavatele". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht. 02.03.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.09.2018.
- ↑ "Ilma juhita bussid lõpetasid Tallinnas sõitmise". Err.ee. 27.08.2018. Vaadatud 12.05.2018.
- ↑ "Lõppraport: isejuhtivad sõidukid Eesti teedel võivad kaotada liiklussurmad". Riigikantselei koduleht. 15.02.2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.05.2018. Vaadatud 12.05.2018.